Shovinisti nurgake
8. märts
NAINE 08. märts 2002, kl 08.57 |
niisama 08. märts 2002, kl 09.35 |
vip 08. märts 2002, kl 10.04 |
Elena 08. märts 2002, kl 10.19 |
kil 08. märts 2002, kl 10.22 |
j. 08. märts 2002, kl 10.28 |
Tädi 08. märts 2002, kl 10.29 |
Tigr 08. märts 2002, kl 10.40 |
Oi, mina tulin välisreisilt täna just tagasi tööle - ukse peal sain kohe kalli-kalli ja imearmsa punase tulbi, siis trepist üles minnes veel ühe kalli ja shokolaadikommi ning üles oma kabinetti jõudes oli tuju niigi nii hea...mitte seetõttu, et keegi meeles pidas või kohustusest lille kinkis, vaid just seepärast, kuidas seda tehti...vot nii!
ja kuna oma meest ei ole, siis.....on ikka natuke kurb :(
ja kuna oma meest ei ole, siis.....on ikka natuke kurb :(
Feliks 08. märts 2002, kl 12.11 |
Nonii....raske päev...tõesti raske...naistel oli hommikul ühekordseks kasutamiseks mõeldud plasttopsid lauale pandud..noh sellised madalad ja jalata......sees oli pisike nartsissipott....(minu teene, et lõikelilli närtsima ei toodud!:)...ja minul tuli raske roll täita...sest oh õnnetust..käisivad needsamad naised, kellest ma siin varemgi olen kurtnud riburadamööda mulle aitüma ütlemas....teab kas lootsivad kallistust kah....peletasin kõik minema, ütsin, et mina pole midagi teind...ja üleüldse, miks minul lille pole!?:;))
M.F. 08. märts 2002, kl 12.14 |
Aga minule ütles mees juba eile, et temaarust on see punane püha jne. et pole mõtet tähistada. Kaabakas selline! :(((
Hommik algas igatahes nutetud silmadega (nii tobe aga lihtsalt läks nii). Siis teepealt ostsin veini ja šokolaadi nii et tähistame seda lihtsalt koos töökaaslastega.
Veelkord kaabakas! (ja kõik teised samasugused)
Njah, sain nüüd välja öelda ja ausalt hakkas parem.
Ilusat naistepäeva kõigile!
Hommik algas igatahes nutetud silmadega (nii tobe aga lihtsalt läks nii). Siis teepealt ostsin veini ja šokolaadi nii et tähistame seda lihtsalt koos töökaaslastega.
Veelkord kaabakas! (ja kõik teised samasugused)
Njah, sain nüüd välja öelda ja ausalt hakkas parem.
Ilusat naistepäeva kõigile!
Tigr 08. märts 2002, kl 12.21 |
ylenna 08. märts 2002, kl 12.24 |
punn 08. märts 2002, kl 13.37 |
Feliks 08. märts 2002, kl 14.45 |
maalitädi 08. märts 2002, kl 15.18 |
tolerant 08. märts 2002, kl 15.40 |
Tigr 08. märts 2002, kl 15.45 |
uudishimulik 08. märts 2002, kl 15.55 |
To Tigr
Võibolla hästi ebaviisakas minust aga tohib küsida mis alal sa töötad, et veel vahepeal Pariisi saadetakse (või polnud see tööreis?)
Igatahes kui ei taha vastata, siis ei pea. Võid mulle koha kätte näidata ka, sest täna on niikuinii niivõrd ilus päev, et miski ega keegi ei suuda mu tuju rikkuda!
Võibolla hästi ebaviisakas minust aga tohib küsida mis alal sa töötad, et veel vahepeal Pariisi saadetakse (või polnud see tööreis?)
Igatahes kui ei taha vastata, siis ei pea. Võid mulle koha kätte näidata ka, sest täna on niikuinii niivõrd ilus päev, et miski ega keegi ei suuda mu tuju rikkuda!
Tigr 08. märts 2002, kl 16.02 |
Uudishimulik: jumala eest ei taha ma Su tuju rikkuda, töökoha küsimine ei ole ju ometi võrreldav näiteks rinnahoidja suuruse küsimisega (mis mõnedele suht intiimne teema), seega - miks mitte vastata.
Oli tööreis, tegemist koolitusega, mida mulle võimaldas Eesti Autorite Ühing, kus töötan audiovisuaalautorite õiguste kaitse projektijuhina.
Ja päris tööreis nagu ei olnud ka, sest sain külastada oma isa, kes elab ja töötab Pariisis, seega ühendasin kasuliku meeldivaga.
Oli tööreis, tegemist koolitusega, mida mulle võimaldas Eesti Autorite Ühing, kus töötan audiovisuaalautorite õiguste kaitse projektijuhina.
Ja päris tööreis nagu ei olnud ka, sest sain külastada oma isa, kes elab ja töötab Pariisis, seega ühendasin kasuliku meeldivaga.
uudishimulik 08. märts 2002, kl 16.11 |
Tigr 08. märts 2002, kl 16.27 |
Uudishimulik: nüüd olen mina jälle kohutavalt pealetükkiv, aga et ennast tulevikus veelgi suuremate saatusehoopide eest kaitsta, küsiksin, mida on elu Sulle näidanud, et nii ettevaatlik oled?
Tundub, et mina olen veel nii noor ja roheline, või olen lihtsalt naiivne, aga saan pidevalt uuesti vastu näppe....
Tundub, et mina olen veel nii noor ja roheline, või olen lihtsalt naiivne, aga saan pidevalt uuesti vastu näppe....
liisu 08. märts 2002, kl 16.50 |
Ma ei tea, mulle meeldivad pühad. Inimesed on kohe teistsugused, rõõmsamad ja lahkemad. Naised on täna eriti kaunid. Mis sest, et minugi mees naistepäevast midagi ei pea ja veider on isekeskis napsitavaid naiskolleege vaadata, ikkagi tunnen, et olen täna peale kolleegi ja ema ka naine. Mitte et ma muidu ei tunneks, aga see päev on kui kompliment, mis selja sirgu ajab ja nõksuke rohkem enda eest hoolitsema paneb kui muidu. Iga päev ei jõuakski viimase peal olla. Olgu siis naistepäev see päev. Ja jälle, et nagu ma muid baabapraasnikuid ei teaks. Maarjapäeval on üpris sama tunne. Müstilisem, sest see on vana püha, kus mehed omapäi jäeti ja naised oma asja ajada said. Naistepäev on ehk tõesti rohkem "tee mulle/minust välja" püha. No aga, madis võtku, tee siis välja, kui palutakse!
uudishimulik 08. märts 2002, kl 17.29 |
To Tigr
Vaata kardan, et seda mida mina õppinud olen ei saa ma Sulle edasi anda. Kõlab vist igavalt aga see tuleb kõik omal nahal läbi teha. Ma nt. küsin hästi tihti oma vanaemalt (80 a.) igast probleemide, inimeste ja elu kohta. Kui ta midagi vastab, siis ma muidugi ei usu. Nii ma siis teen igast vigu ja leian ikka ja jälle, et tal oli õigus.
Aga diplomaatiat vist olen küll õppinud, et ükskõik, millega on tegemist, püüan oma sõnumi hästi ilusasse vormi panna. Ja see ka, et proovin ennast kuidagi võimalike rünnakute eest kaitsta.
Ma ei ütle, et teen õiesti, mulle on öeldud ka (ja mitte ainult üks kord), et miks sa käitud-räägid alati nii nagu sind keegi ründaks. Et kogu aeg oled sellisel kaitsepositsioonil.
Konkreetselt ei oska öelda, millest olen õppinud, see vist hakkab juba lasteaiast pihta, et kaitsed ennast suurte poiste eest jne.
Ma ei tea, kas nüüd vastasin Su küsimusele. Kui ei, siis võid täpsustada.
Vaata kardan, et seda mida mina õppinud olen ei saa ma Sulle edasi anda. Kõlab vist igavalt aga see tuleb kõik omal nahal läbi teha. Ma nt. küsin hästi tihti oma vanaemalt (80 a.) igast probleemide, inimeste ja elu kohta. Kui ta midagi vastab, siis ma muidugi ei usu. Nii ma siis teen igast vigu ja leian ikka ja jälle, et tal oli õigus.
Aga diplomaatiat vist olen küll õppinud, et ükskõik, millega on tegemist, püüan oma sõnumi hästi ilusasse vormi panna. Ja see ka, et proovin ennast kuidagi võimalike rünnakute eest kaitsta.
Ma ei ütle, et teen õiesti, mulle on öeldud ka (ja mitte ainult üks kord), et miks sa käitud-räägid alati nii nagu sind keegi ründaks. Et kogu aeg oled sellisel kaitsepositsioonil.
Konkreetselt ei oska öelda, millest olen õppinud, see vist hakkab juba lasteaiast pihta, et kaitsed ennast suurte poiste eest jne.
Ma ei tea, kas nüüd vastasin Su küsimusele. Kui ei, siis võid täpsustada.
Tigr 09. märts 2002, kl 15.13 |
Uudishimulik: njaa, tean seda tegelikult hästi, mida tähendab välisilma eest iseenda õrna sisu kaitsmine. Et vältida algkoolis tol ajal vägagi populaarset norimist ja kiusamist (ju see on vist praegugi nii), siis asusin nn kamba etteotsa, minu järel käisid omavanused ja vanemadki poisid, kellele 'käske' jagas üks vibalik ja blond tüdrukutirts.....jube mõeldagi.
Nüüd kutsub mu parim sõber mind sarkasmi ja iroonia musternäidiseks ning arvab, et minust enam emotsionaalsel tasandil suurt asja ei saa, pidin olema liiga midagi sellist, mida tavaliselt ühed toredad ja eluga rahul olevad tütarlapsed ei ole....täpselt ei mäletagi, mis see oli.
Aga olen küll eluga rahul, lihtsalt kaugele ja sügavale oma kesta sisse pugenud, sinna on mulle raske järele pugeda ja nii ma olengi....ülbe nagu vanakurat ja tegelikult nii õrna hingega, et endalgi hakkab hirm vahel :)
aga teised seda ei tea ja nii ehk ongi parem...
näedsa, praegu tabasin enanst mõttelt, et istun tööl, laupäeval....kell on juba kolm ja mul oleks viimane aeg uutu tõmmata...
kes veel täna foorumis - ilusat nädalavahetust! ärge laske vihmal oma tuju rikkuda...sula tähendab kevade saabumist (vähemalt sellel aastaajal küll)!
Nüüd kutsub mu parim sõber mind sarkasmi ja iroonia musternäidiseks ning arvab, et minust enam emotsionaalsel tasandil suurt asja ei saa, pidin olema liiga midagi sellist, mida tavaliselt ühed toredad ja eluga rahul olevad tütarlapsed ei ole....täpselt ei mäletagi, mis see oli.
Aga olen küll eluga rahul, lihtsalt kaugele ja sügavale oma kesta sisse pugenud, sinna on mulle raske järele pugeda ja nii ma olengi....ülbe nagu vanakurat ja tegelikult nii õrna hingega, et endalgi hakkab hirm vahel :)
aga teised seda ei tea ja nii ehk ongi parem...
näedsa, praegu tabasin enanst mõttelt, et istun tööl, laupäeval....kell on juba kolm ja mul oleks viimane aeg uutu tõmmata...
kes veel täna foorumis - ilusat nädalavahetust! ärge laske vihmal oma tuju rikkuda...sula tähendab kevade saabumist (vähemalt sellel aastaajal küll)!
Lisa postitus