Eelmise teema alt lugedes seda, kuidas blue ja kummaline rääkisid teineteisest mööda kirjanduslikul teemal. Ja sandra mainib, et mõlemad peaksid tundma nii ühte kui teist teost.
Minu väikeses peas kerkis esile küsimus, et millised teadmised on inimeste arvates veel sellised "kohustuslikud", mis määravad kellegi haritustaset? Kas see, kui ma pole lugenud "Kuritöö ja karistus"? Või kui olen teadmatuses, mis asi on Decameron ja millega seda süüakse?
Kui ei tea, kuidas forelli püüda?
Kui ei tea, mis keemilistest ühenditest koosneb päike?
Kui ei tea, et arbuus kasvab põllul, mitte puu otsas?
Ja kas tehakse einevaid mööndusi vastavalt soole? Et mida peab kindlasti naisteragvas teadma, kuid mees ei pruugi õrna aimugi sellest omada ja vastupidi.Millised on need asjad, mille peale enam närv välja ei kannata ja lausa purskub hammaste tagand "dziis, niiiii loll ei saa üks inimene olla!?".

:)

chameleon: ma ütlesin, et VÕIKs teada mitte, et peaks. Samas ma arvan, et ükski asi või teadmine pole kohustuslik, aga kui inimene alustab arutelu mingil teemal (näit seesama väike prints ja õnnelik prints) siis peaks tal olema mingi elementaarne teadmiste kogus. antud juhul oli tegemist eksitusega, aga kui oleks edasi raiutud, et Wilde'i Väike prints, siis oleks küll võinud öelda, et appiiii kui rumal inimene:)

Mitte miskit ei pea teadma. Ja inimene, kes küsib nn lolle küsimusi märksa meeldivam (enamasti lausa väga meeldiv) kui inimene, kes teab abs kõike, kuidas peab ja on ja mis on arukas ja mis on probleem ja mis pole & etc & etc.
That's strictly my opinion.

Aga :)...natuke naljakas on hoopis, kui täitsa kena ja terane härrasmees vai daam su kõigutamatu loll(iseolemise?)-olemise-õiguse peale näost lapiliseks läheb. No, et "näe...julgeb küsida ja ei tahagi minu arvamust paugust endale võtta...ja seega ei taha ka minu sarnaseks saada". Naudin mõnuga justnimelt seda akadeemilisest mittepakatavat...

mule meeldib ütelus: it's nice to be important... but I think, it's more important to be nice :)))))

Huvitav teema, aitäh :-).

Mõtlesin natuke ja minu kriteeriumid on umbkaudu sellised:
Inimene ei pea olema just lugenud "Kuritööd ja karistust" ega "Hamletit", aga ta peaks olema lugenud midagi vastavalt oma maitsele, inimene, kes üldse ei loe, saab vaevalt olla eriti intelligentne,
Tark inimene tunneb vähemalt minimaalset huvi maailmas toimuva vastu, kui keegi küsib suu lahti, et a mis või kes see tsöötsill on, tõmban ta maha. Muidugi kui ta kohe küsimuse järel ei ilmuta säravaid teadmisi näiteks zen-budismi kohta. Kui kellegi jututeemad piirduvad ainult töökaaslaste klatshimise, vastuvõttude ja kosmeetika/autode kauplusega, mul temaga mingit sügavamat klappi ei ole ega tule.
Forellipüüdmine, lennukijuhtimine ja muu selline on pigem oskused kui mingit harituse taset näitavad asjad.
Soolisi mööndusi ma ei tee, sest pole vajadust. Tarku inimesi on nii meeste kui naiste hulgas võrdselt vähe ja sellest on kahju.

Inimesed pole kunagi imestunud, kui nad ei tea midagi, mida keegi teine teab. Kuid peavad seda suurimaks võhiklikkuseks, kui keegi teine ei tea, mida nemad teavad.

Inimene ei pea mu meelest midagi...kuid talle onkasuks mõned teadmised....need, mis aitavad tal soovitud tasemel püsida...kellele piisab teadmistest, mis teda elus hoiavad, siis on ju hästi kui tal need olemas on. Enamikul inimestest on siiski mõnevõrra suuremad vajadused...ehk inimesel võiks olla niivõrd teadmisi, kui ta tunneb neid vajavat. Pigem on probleem selle liigses pahnas - nendes teadmistehulgas, mida ta onomaks võtt,kuid mida ta ei vaja, millega tal pole mitte midagi peale hakata.

ühest küljest..et "kas sa ei olegi mingi erriti peeneks ja eriliseks kuulutatud kirjaniku viimast teost lugenud??" ..no ei jõua ju kõike..ja kõik inimesed ei peagi olema ühesuguse maitsega ja kõiki raamatuid lugema. samas mingi üldine maailmapilt peaks ikka inimesel olema. koolist midagi meelde jäänud, natuke võiks ikka uudiseid ka kuulata-vaadata-lugeda jne. ma kergitasin küll kulmu, kui mõni aasta tagasi ülikoolis kästi inimõiguste loengu raames kirjutada tšetšeeniast ja kõrvaistuv neiu minu käest uuris, et miskoht see on ja mis seal siis juhtus...


aga mina esitan naistele ikka kõrgemaid nõudmisi. olin isegi üllatunud, kui selle avastasin. juhtus nii, et ükskord jutukas tahtis minuga pidevalt 1 inimene vestelda, kelle varjunimest mitte aru ei saanud, mis soost isikuga tegu. ma miskipärast arvasin, et naine. ikka iga päev muudki rääkis ja mina kirusin teistele, et no on ikka blondiin, ikka täiesti juhmakas ja ülirumal. siis selgus, et tegu meesterahvaga. mispeale ma tabasin end mõttelt, et "noh, meesterahva kohta pole ju vigagi" :))

lävisin kord seltskonnaga kus Stepihunt ja mingi Jack Kerouaci teos (tee vms) olid piibliks..irw, inimesi pandi selle järgi paika, kas olivad lugenud või mitte, icic
mõni siin delfis tsiteerib Tammsaaret pidevalt ning peab seda tippudetipuks, nii palju siis keska kohustuslikust kirjandusest.
ahjaa, mingi seltskond käis vanasti raamat peos ringi, et nagu oli suur näitaja, et oskad lugeda. üks neiu käis pikemat aega, nii umbes pool aastakest, 1930ndast aastast pärit hiiglasliku suure musta raamatuga, kui ma pärisin lõpuks et millest raamat räägib, vastas - ma pole veel jõudnud läbi lugeda..niipaljukest siis aksessuaaridest.
suured tsiteerijad tegelt ei ärata usaldust, tsitaatidega liialdamine näitab inimese enese mõttelaiskust või lihtsalt originaalsuse puudumist.
kui mul on inimesega sarnane huumorimeel, siis sujub suhe iseenesest. lugemuse väljaselgitamine jääb pärastisex.

leenale: väga hästi ja õigesti öeldud mu meelest.

On midagi, mida ma ei tea,
kuid mida ma teiste meelest peaksin teadma.
Ma ei tea, misasi see on, mida ma ei tea,
kuid mida ma teiste meelest ometi peaksin teadma,
ja ma tunnen end hästi rumalasti,
kui on näha nii see, et ma seda ei tea,
kui ka see, et ma ei tea, misasi see on, mida ma ei tea.

Sellepärast me teesklen, nagu ma teaksin, mida ma ei tea.
See on närvesööv,
sest ma ei tea, mille teadmist ma teesklema pean.
Sellepärast ma teesklen, et ma tean kõike.

Mul on tunne, et teie teate, mida ma teiste meelest teada peaksin,
aga te ei ütle mulle, misasi see on,
sest et teie ei tea, et mina ei tea, misasi see on

Teie võite teada seda, mida mina ei tea, kuid teie ei tea,
et mina seda ei tea,
ja mina ei saa seda teile öelda. Nõnda tuleb teil mulle ära rääkida absoluutselt kõik.

R.D.Laing “Omadega puntras” (Loomingu Rmtk. 4/5-1978)

Nii-Leenale riputame kaela sildi "tark inimene":)) See nii-öelda
sildistamine ühe eilse teema jatkuks. Vabandan, et eksitasin:)

lugemus....teiste mõtete omandamine ju tegelt...ku inende teiste väljamõeldud mõtete najalt ka oma mõte ja seisukoht kujuneb, on ju hästi..aga kui ei kujune....ma eelistan omi mõtteid siiski

Kui tark peab inimene olema, et olla rumal?
Teised ütlesid Marile, et ta on rumal. Nii ta tegigi
end rumalaks, et mitte näha, kui rumalad
on need, kes teda rumalaks peavad,
sest halb oli teisi inimesi rumalaks pidada.
Marile meeldis hoopis rohkem olla rumal ja hea
kui halb ja tark.

Halb on olla rumal: et olla küllalt hea ja rumal,
on Maril tarvis olla tark.
Halb on olla tark, sest siis sa näed selgelt ära,
kui rumalad on need,
kes ütlevad sulle, kui rumal sa oled.

R.D.Laing “Omadega puntras”

kunagi ütles maria-ithaka gyrslea intervjuus küsimusele, millist klassikut ta armastab lugeda (nt shakespeare vms) ning tüdruk vastas täiesti süüdimatu rahuga - kas mul endal siis mõistust peas ei ole, et mingite vanade tohlemite mõtteid pean lugema.

selline inimene ei ole minu meelest intelligentne.

"Parem olla tark ja hea kui rumal ja halb" (minu parafraas inglise vanasõnast)

Cetu: aitäh Sulle.

M69: Kas sul on zen-budismi alaste teadmistega raskusi ;-)?

mina leian, et mingi ithakagürsalea intervjuu lugemine ei näita ka just erilist taset

Jah, Leenake, mina kuulun selle tumedama poole hulka, kes forelle
püüavad ja lennukit nö. juhivad:), aga usuvabadust, kasvõi
budismi erivorme, ma muidugi pooldan. Egas ma Su üle naernud, nii mõtlesingi!

icic - mis tase on delfis kommenteerimine? Enamasti tööandja
arvutist ja ajast muideks...

Olen paljuski unustanud selle mida ma kunagi lugenud olen.
Mu pea ei ole prügikast, et kõik see pahn sinna sisse ära mahuks. Mul on taskus pliiats, märkmik ja laual arvuti.
Ma pean meeles kuidas ühte või teist teadmist saada kuidas seda leida. Ma ei tea ühtegi sõnameistrit peast, ometi ma suudan eid oma sõnadega korrata.
Huvitav kas sellest piisab, et olla tasemel ?

blue: super! Ega sa seda kõike ometi peast tea?

Ma jälle arvan, et suure silmaringiga inimene teab paljudest asjadest midagi - intelligentne! Aga samas, võib selline jääda jänni oma elu elamisega, teiste ja enda mõistmisega. Mis siis oluline on, kas teadmised või oskus elada? Tore, kui mõlemad oskused ühes inimeses koos on. Aga siin oli küsimuse all kohustuslikud teadmised ja nende järgi targaks ja rumalaks klassifitseerimine.
Arukaks pean neid, kel miskine arenemis- ja analüüsivõime olemas on, isegi siis, kui ta ei tea, kes oli Pandora ja kus asub Canberra. Rumalaks... neid, kel on potensiaali, aga ei kasuta seda. Vaimust vaesed jätaks rahule - ei saa ju nõuda kelleltki üle tema võimete :)
Enda kohta leian, et arenguruumi on veel kohutavalt palju! ... vähemalt igav ei hakka :)))

chameleon:
Selliseid "kohustuslikke" raamatuid muidugi ei ole.
Aga mõned raamatud on sellised, et loed ja loed aga aru ei saa, mida õelda tahetakse. Palju raha välja käidud ja lõppkokkuvõttes täiesti mõttetu ajaraiskamine.
Siis aga trehvad antikvariaadis esmapilgul mittemidagiütleva teose otsa ja oled peale selle lugemist õndsuse tipul. Kuidas saab keegi midagi nii head kirjutada? Ja ma ei pea siin silmas B. Cartlandi vmt kirjanike üllitisi.

Blue - loed Loomingut? Tark inimene :)!
Mulle need katkendid igal juhul küll meeldisid...

To sandra: copypaste abx :) ja arvamine sai avaldet.

on olemas siiski mingid üldteadmised mis näitavad et oled ikka "koolis käinud"- ehk teatud intelligentsi tase; kuid samas on seltskondi kus tundud targemana kui teised või vastupidi rumalam; igal inimesel ju võib olla süvendatud teadmisi vallast, millest sul vaid ainult ähmane ettekujutus- näiteks tuumafüüsikas olen täielik võhik

10 points to kassikakk :)

to blue: ohkab kergendatult:) sisu oli hea, aga minus tekitavad võõõrastust/tülgastust/haletsust inimesed, kes pärleid varrukast puistavad, sest tavaliselt/enamasti jääb neil kusagil mujal midagi väga tõsiselt puudu:)

icic:
see ithaka gynthe.... mis iganes nimi tal on intervjuu oli TELEVIISORIS mõned aastad tagasi, juhtusin ka seda nägema ja kuulma, nii et pani punastama kohe... Aga siis ta oli veel päris noor ka, usun ja loodan et praegu ta enam nii ei arva.

kassikakk:
sa kirjutad nagu mõni psühhoanalüütikust kirjanik, justkui minu mõtted, aga nii hästi sõnades väljendatud.

To sandra: Hm. Aga ntx tunnen inimest, kel lihtsalt hea pea ja ema eesti filoloog ja pidevalt ametis ridade toimetamisega. Sihke asi pigem vahva...sest pärleid saab siiski harva ja seda erilisematel hetkedel... no ntx vahel jääb ju mõni sõna puudu, ei leia kohe mitte üles enese muidu "niiarukast" peanupust :)