kummaline: kas tõesti? Mulle endale tundub, et sõnastan liiga pikalt ja keeruliselt. Ja siis loen mõne targa mehe (või ka naise) aforismi ja kogu mõte on ühes lauses...

blue: tänan tunnustuse eest!

Pärlite varrukast puistamine... ja midagi tõsiselt puudu... mis mõttes?
Kui tsiteeritakse midagi lihtsalt tsiteerimise enese pärast, siis küll on tühjad sõnad, aga kui sellele eelneb tsiteerija arusaamine pärli tuumast, siis on asjal hoopis teine hingus :) Samas arvan, et harva juhtub, kui tsiteerija aru ei saa, mida loobib, ilmselt ikka teab, et on pärl, aga kui pole sisust aru saanud, siis ta ei peaks ju seda pärliks.
Näiteks Goethe aforism "muuda ennast - muutub maailm", oli mulle mõnda aega tagasi täiesti arusaamatu ja ebaloogiline, pidasin seda suisa tobedakski. Nüüd saan aru, mida ta sellega öelda tahtis :)

No suur lugemus nüüd küll mingi näitaja pole. Mul on üks töökaaslane, kes on läbilugenud vähemalt tonni jagu naistekaid st. ta loeb meeletult, kogu aeg on raamat ees. Aga tarkust tema silmadest küll välja ei loe.
Ja pidev klassikute tsiteerimine võib ka mõnel juhul näidata vaid head mälu.
Pigem on mu meelest tähtis, et inimene suudaks maailmas toimuvat adekvaatselt hinnata ning analüüsida ja ei peaks ennast maailma nabaks ja ilmateljeks.

blue ja kassikakk: juhtumeid on erinevaid:) ja ma ei öelnud, et alati:) Minagi hindan pärleid kõrgelt, aga just nimelt see tsiteerimine sellepärast, et näha kas nüüd ikka kõik vaatavd, et "oh kui tark" või "kas te ikka saate aru kuivõrd ma teist üle olen" on kuidagi haletsusväärne. Kahjuks esineb ka selliseid juhtumeid:( Ja minu meelest näitab see inimese väiklust, mis omakorda välistab loomuliku intelligentsuse.

icic: Sa tundud oma kommentaari põhjal väga imelik inimene olema....kas panen televiisori kinni või lõikan artikli lehest äraviskamiseks välja, et näida sinusuguste seas normaalne ja kõrgetasemeline?

ja vähemalt nüüd ma tean, et on olemas inimesi, kes niimoodi lugemusest ja klassikutest arvavad....ehk siis on teistsuguseid inimesi kui mina ja pigem avardas kui piiras see mu silmaringi....

To sandra: Tihti on sellisel inimesel hirm saada nimetatud rumalaks. Ja nõnda käitudes ta selle muidugist saabki :(, kuigi tegu võib olla suhteliselt aruka persooniga.

A minu meelest on nii, et kui inimene on juba võimeline teadmisi omandama, saab ta ka muidu eluga hästi hakkama. Esiteks tal on võimalik oma teadmisi ja teadmiste omandamise oskust müüa ja teiseks on tihti nii, et orienteerud ühes asjas, orienteerud ka teises. Ei ole reeglina nii, et kui keegi teab palju, on ta praktilises elus äpu. Sageli on edukad inimesed just suurte teadmiste, hea mälu, kiire taibu jm omadustega, millega iseenesest kaasneb ka huvi maailma asjade vastu ja suur lugemus (mitte Cartland siiski).

Sõltub, milleks nimetada edukust.
Oskused üldse sihkesed, et pea kõik on õpitav, kui on vaja ja kui pole... siis milleks noid õppida?

sandra: täitsa nõus :)
Sel juhul mängib inimene üldtunnustatud (nn."kohustuslikud teadmised") pärlite peale :) Ja olemegi teema alguses tagasi - EELARVAMUSED, et nüüd mingi raamatu lugemine või kunstiteose (Navitrolla olla crap!) väärtustamine mingit TASET näitab, paneb mõne enese arust (või pähe tambitud?) mittetasemel inimese seda kõrgemat taset teesklema, ikka selleks, et mitte madalam olla.
... ja seetõttu paratamatult ongi madalal, aga ta ise ei tea seda.

Ja tuligi sama jutt, mis blue kirjutatud luuleridades... :)

Nonii, vabanda blue, kirjutasin nii kaua, et ei näinud - Sa olid sedasama juba kirjutanud. Seega me samal lainel :)

Selge see, et kedagi vägisi lugema panna ei saa. Muide, lapsel pidi lugemisharjumus välja kujunema 8.-10. eluaastal, kui mina seda kuulsin, siis vandusin küll endale, et hoian oma tulevastel lastel sel perioodil ses suhtes nats silma peal, sokutan raamatuid lauale vms... sest teatud kultuuriliste teadmisteta jäävad saamata paljud uued kultuurilised teadmised... ehh, kui kohmakas.
I mean, kui inimene pole viitsinud kasvõi laste piiblilooraamatut läbi lugeda, siis ta võib küll "Meistrit ja Margaritat" lugeda ja end lõhki naerda, et kuidas see kass ikka lambi küljes kõlkus ja oi kui palju paljaid naisi ballil ringi lippas, aga, aga...
Ja kui mõtlema hakata, siis on lihtsalt hirmus, kui paksult on tänapäeva raamatud-filmid nn klassikast võetud allusioone täis, pool naudingut on kohe juures, kui vaatad, et näe, mis selle looga tehtud on...

blue ja kassikakk: ei saa kohe kuidagi teisiti kui pean teie mõlemaga nõustuma:)(üldjoontes)
Siinkohal tekkis kiusatus tuua kaks näidiseksemplari reaalelust
Kaks tuttavat/sõbrannat
I - kahekordse kõrgharidusega. Kõik tema jutud, mis kubisevad samuti tarkadest ütlustest, võõrsõnadest jne võib kokku võtta järgnevalt: mina, minu, mulle, mina, MINA.... ja ta kõnevool ei katke iial:)
II - vaevalt keskkooli lõpetanud, suht ropu suuga ja järsu ütlemisega, usub igasugu soolapuhujaid ja UFOsid jne. täiesti siiralt, aga täis inimliku hellust, armastust, soojust, empaatiavõimet, meeletult hea huumorisoonega ja haruldaselt elurõõmus ning positiivne inimene

leena, tahan küsida seoses selle suure lugemuse kohalt, et kas kas sa mõtled, et suur lugemus ei tohi koosneda ainult Cartlandi või Sandra Browni roosamannast, või on välistatud, et normaalne inimene üldse sellist raamatut kättegi võtab?
Näiteks, kui mina olen mingi ajajooksul endale ostnud mõned sellised raamatud ja vahelduseks mõnuga seda vahtu lugenud, kas ma peaksin siis seda saladuses hoidma ja külaliste eest need üllitised riiulil kräbedalt Remarque´i ja Dostojevski taha lükkama? :)

Jah, Sandra, sellised näited tulevad küll tuttavad ette :) See on see, et haridus ei tarvitse näidata haritust :)

Ei, minu meelest on tobedad inimesed, kes automaatselt liigitavad inimesi niimoodi, et ahaa Cartlandi loed, järelikult loll, Stepihunti lugenud pole, järelikult pole sinuga millestki rääkida. See on absolute bullshit. Pealegi neid inimesi võib endid julgelt nimetada wannabe-snoobideks, kellega pole mõtet tegemist teha, ainult kulutab närve. Ma arvan just, et lugemus ei tohiks piirduda ainult Kroonika ja Cartlandiga. Aga kes on Sandra Brown?

Üle pika aja on teema, mille kommentaare ja arutelu on huvitav lugeda.

To Kassikak: Sihke mõnus tuul ja kena laine siis ilmselt! :)
Tase...
Kui oled enesega rahul ja tasakaalus, siis see on tase omaette. Üritada kogu aeg kramplikult kuskile jõuda vai nautida teekonda koos jõudmise väljavaatega? Mulle meeldib viimane muidugist rohkem. :)

Oh, chameleon, ära küsi nii raskeid küsimusi! Ega meist keegi ometi ei tunnista, et salaja Kroonikat loeb!
tüüpiline lause:"Vat ma tavaliselt Kroonikat ja siukseid asju ei loe, aga sattus üks vana number kätte ja seal oli jutt, et see läks tollest lahku ja blablabla..."
Jah, tahtsin naisteajakirjad kah siia pulga peale panna, aga hakkasin mõtlema, et tegelt on Eesti naisteajakirjad lausa vaimuhiiglased ntx Cosmoga võrreldes (on kätte sattund :))
Cartlandi jt võib samamoodi lugeda, kui kätte satub, ja mõnuga, ja pärast ahju kütta, aa raamatupoe riiuleid vaadates tuleb küll vaikne õudus peale... milline käive naistekatel peab olema, kui neid nii massiliselt trükitakse...?

leena, Brown on sama mis Cartland. Ainult tänapäevasem ja asjad ei piirde mitte ainult langetatud pilkude ja käest hoidmistega ning lõpus mingis arusaamatus leegis taevasse tõusmisega vaid ... no lihtsalt naturaalsem. :)

chameleon: ei ole vaja peita, asja mõte ju selles ongi, et inimene, kes ei mõista, et teinekord selliseidki raamatuid mõnuga lugeda võib, on ise justkui puudulik. Ise eelistan küll krimkasid selleks puhuks, aga noh:)))

mind jällegi ajavad naerma inimesed, kes kasvõi kordki elus taevasse vaadanud, kuid siiski siiralt veendunud, et elu eksisteerib vaid planeedil Maa ning inimesed on universumi ainuvalitsejad, nii targad, osavad ja ilusad..icicic

To Leena: Mis Cartland sulle küll personaalselt kurja teinud? :) Ja üleüldse... äkki ei liigitaks ise kah...ei wannabe'deks ega snoobideks ega tarkadeks ega lollideks.
To Sanra: Ehh...ja kui too II variant veel koleilusal hetkel poetab sihkese kenama lause klassikat täitsa omaisikliku paatosega :)...oi :)
Seega sinuga nõus. Vaks vahet, kas suhelda teatmeteosega vai statistikateatmikuga ehk hoopis eluterve ja muidu hakkaja inimesega.

Jah, mina eelistan kah Cartlandile krimkasid...mis tuletab mulle meelde, et pean kahjuks panema uue teema rubriiki "Halb kogemus".

To Urrloom: see naiselik seep toob kirjastusele sisse (tihti on nii) raha, et ka muud toota ja on väga väikeste kulutustega letini jõudnud.

blue: panid täppi:) sealt tuleb tõesti pärleid ja kuidagi elutervem ja targem tundub mulle siiski see II variant:)

Aga mina ei eelista midagi millelegi. Neid armuromaanikesi vist päris hästi krimkadega võrrelda ei saagi. Kui mul ikka roosade prillide vajadus jne peale tuleb, siis võtan ikka mõne vahukommi raamatu ette. Ei saa ju romantikanälga kustutada lugedes, mis killu Archie viskas Wolfile... see on juba huumor, mitte romantika. :)

....kuulge..huvitav on lugeda küll...aga kas te bibliograafiast kaugemale ka vaatate...kuhu jäävad teadmised loodusteadustest, tehnikast, erudiitide elulugudest, religioonist, telemehhaanikast ja astroloogiast (või astronoomiast - kumbs see oligi.ah mõlemast:)) lõpeks ka enrgiaväljadest ...lisaks oskused..harjutatavad oskused.....

Feliks: aga sellest me ju räägimegi, et teadmised ei asenda inimese haritust ja sisemist kultuuri. teadmised on on õpitavad, aga tarkus (minu arvates) on see kui neid teadmisi ka kasutada osatakse:)

Feliks: jah, oo, kui palju on nõrgukesel inimlapsel vaja teada ja osata siin kurjas maailmas...

..keeruline teema..ma ei oska sel teemal miskit filosofeerida....olen tarkuse..isegi hariduse ja harituse tähtsuse üle jurdlemise lõpetand...et ega see oma erilist tähtsust....mis tähtsust inimese seisukohast, kas ta on tark või mitte..temale on ta ikka parasjagu ju. Kas ta saab sellest õndsamaks või helgemaks? See ütlemine - õndsad on need, kes vaimust vaesed - ja ongi nii - erinevalt seaduesse pandud repliigist "seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest" on ju inimese seisukohalt (seadusevälistel teemadel) siiski vastupidine...kui inimene teeb midagi teadmatusest on tavaliselt see ju andestatv..ja ongi õnnis olek. Igas inimeses on miskit, mille eest teda saab hinnata, saab minust (kellest iganes) targemaks pidada...kui tunned inimese vastu huvi, siis peiad selle üles..aks sest just piisab, et teda koh eväga kõrgelt väärtustada...
Jube segane..isendale ka...Tuleb meelde üks vanataat - elas metsas erakuna...vaevu oskas kirjutada...ag amilline mõttetarkus tal oli....käisin malevaaegu tema juures juttu ajamas..istusme, suitsetasime,jõime mahla..(vahel viinagagi) ja heietasime maailmast...tegelt rääks tema, mina kulasin suu ammuli....tark oli ta mu meelest...kuigi

Urrloom: j akui palju on veel neid teadmisi, millega tal pole midagi peale hakata...leiame vahe ellujäämiseks vajalike teadmiste vahel ja koguteadmiste vahel.....mule näib, et see vahe on väga suur..mõttetult suur. Nt tänastest ajalehtedest loetu - mis saanuks, kui me oleks tänased ajalehed lugemata jätnud, midagi ilmselt poleks teisti läind.....90% (vahel enamgi)uudistest on inimestele mittevajalikud....nad reostavad ....