Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Shovinisti nurgake
Millised on kohustuslikud teadmised?
 
sandra 19. aprill 2002, kl 15.02
Feliks, millised on ellujäämiseks vajalikud teadmised? Näiteks konkreetselt elust võetud juhtum, kui ei oleks lugenud lehte ja vastavalt reageerinud oleks võinud asi suisa krahhiga lõppeda:) Kõik on suhteline:)
 
Kats 19. aprill 2002, kl 15.03
Feliksil õigus, asi pole ainult lugemuses. Kui ikka keskealine mees jutu sees siiralt küsib, misasi on fresko, jääb ikka karp lahti küll. Või kui keegi pakub, et II maailmasõda toimus 18. sajandil... Elementaarsed teadmised (no kooliprogrammi raameski) jätavad inimesest normaalse mulje, võiks ikka suuta vestelda ka teemal (kunsti)ajalugu, loodus, kirjandus, poliitika, ühiskond jne. Silmaringi kyssa.
 
Feliks 19. aprill 2002, kl 15.08
Sandra: ega homsei dajalehti tavaliselt ei saa ju lugeda..ku just hilja õhtul....aga mida aitab ellujäämisel (tavalises olukorras) nt teadmine, mis on fresko või milal toimus II maailmasõda....mis sii sniiväg ahullu saab, kui inimene seda ei tea...ülatab kõrvalsseisjaid jah...aga ei midagi ju fataalset...
 
sandra 19. aprill 2002, kl 15.12
Feliks: miks homseid lehti? Tookord piisas tänastestki:))
Aga ega see ei pääasta jah kedagi kui ta teab mis on fresko või mida tähendab fataalne:))) kui ikka ei oska elada siis ei aita miski.
 
chameleon 19. aprill 2002, kl 15.13
Aga paljude "elementaarsete" teadmistega pole tõesti suurt midagi peale hakata. Mul kallid sõbrannad vahel teevad suuri silmi ja küsivad, et aga kuidas sa ometi seda tead? Kust kohast? Kui ammu juba?
Ühesõnaga tituleerivad targaks inimeseks. Ja ma olen neile mitu korda ütlend, et see pahn, mis minu peas läbisegi hõljub, ei tee inimest veel targaks. On jah mingi hulk infot sisse imatud ja selle tõttu ühest ja teisest asjast teadlik (mingil määral), aga see ju üksinda "ei toida". :) See, et inimene teab näiteks, mis aastal ja kes millise Nobeli preemia sai, et maksa midagi, kui ta riisi keetmisel kallab potikese ääreni terakesi täis, omamata õrna aimugi, et see sodi paisub mitmeid-setmeid kordi. :)
 
Feliks 19. aprill 2002, kl 15.17
Sandra: noh see oli üks näide..tuleb taolisi tihti ette?
Chameleon: ja ega sest pti riisi täispanemisestki miski eriti hullu pole..pliidi määrib ära..ja koristada saab...ja siis?

tundub, et nagu ma pooldaks lollust.....seda kah nagu ei tahaks endale tunnistada....
 
sandra 19. aprill 2002, kl 15.23
Feliks: no mitte väga tihi, aga on juhtunud:)
Et mismoodi sa siis nüüd lollust pooldad?
 
chameleon 19. aprill 2002, kl 15.29
Feliks, vaat just, kui filosofeerimiseks läheb, siis muutub kõik nii kenaks ja ümmarguseks, et mitte miski pole nagu tegelikult tähtis. Kõik lihtsalt on nii nagu on.
Aga järgmisel hommikul ärkad jälle, kohtud kusagil mõne inimesega ja vestluse käigud korraga tabad ennast mõttelt, et f..., kuda ta ikka nii juhm võib olla?
Järele mõeldes, leiad taas, et no ja mis siis, eks iga üks on selline nagu on, omast vabast ajast ju..
Aga ikkagi on olemas see miski piirike, mille puhul teise inimese enese seisukohast mingiks hetkeks paika paneme.
Mul tuleb siis alati meelde, kuidas Watson punnitas silmi, teada saades, et Holmes ei ole midagi kuulnud ei Copernikust ega tea ka seda mis pall millise ümber taevas tiirleb. Aga detektiiv ütles vaid õlgu kehitades, et tal pole sellist pahna pähe vaja ja tema töös ei muuda see midagi.
 
Feliks 19. aprill 2002, kl 15.29
Sandra: et seda ma räägingi, et lollust kah ei poolda..et lugedes oma kirjutisi tekib endalgi selline mulje.....
 
Feliks 19. aprill 2002, kl 15.34
Chameleon: Holsi näide on tollest, et kas laialdased kuid pinnapealsed või põhjalikud kuid kitsast valdkonnast teadmised....eriti viimasest on üks mõte - kas on vahet kui inimene teab väga palju tuumafüüsikat või prügikastide täitumise süsteemi.....
Aga kellegi lollus hakab vastu siis, kui tuleb temaga ( minu jaoks enam vähem teadaolevate kuid temale mitte teada olevate teadmistega) kokku liiga palju puutuda...kuni taluvuspiir on ületatud.
 
Siil Udus 19. aprill 2002, kl 16.05
Juurdlen siin omaette. Mis on olulisem, kas teadmiste sügavus või laius? Kas õppida äärmise põhjalikkusega tundma väga piiritletud objekti või omada pinnapealseid (kohustuslikke) teadmisi kõigi universumi asjade kohta? Kas teada mitte millestki kõike või mitte midagi kõigest? Või kas siin ongi suurt vahet...
 
blue 19. aprill 2002, kl 16.29
To Siil Udus: Kõikse olulisem on õppida seda, mida hing ihkab, mitte mida keski sulle ette kirjutab. That's your life...isn't it? :)
 
anz 19. aprill 2002, kl 16.36
Kohustuslikke teadmisi on kahte laadi:
1.praktilised - aitavad võimalikult optimaalselt elus püsida, sh ka need mis vajalikud, et meeldida inimestele/inimgruppidele, kes aitavad sul optimaalselt elus püsida (võivad territoriaalselt erineda ja tavaliselt teevadki seda) ja
2.nö vaimsed-hingelised - teadmised, mis käivad kokku iga üksikisiku individuaalse hingelaadiga ja vaimse potentsiaaliga; sõna otseses mõttes toit hingele ja vaimule, milleta elu ei tundu elamist väärt.
 
mm 19. aprill 2002, kl 17.08
Ma arvan, et kohustuslikuks võiks lugeda ka teadmisi geograafiast. Hirmus piinlik, kui mõni ütleb, et mis nad seal Aafrikas, Venezuelas rabelevad.
 
Siil Udus 19. aprill 2002, kl 17.13
to: blue
No näe, olengi just sellega kimpus, et ei tea, mida mu hing ihkab. Äkki see ongi kohustuslik teadmine - teada, mida hing ihkab? Või tähendab selline teadmine hoopis hingetust? That's my soul! ;)
 
Klaire 20. aprill 2002, kl 06.59
Põhimõtteliselt olen lähtunud hoiakust, et lugegu inimene mida tahes, peaasi on see, et teda miski tõsiselt huvitab. Igast asjast VÕIB ju teada natuke (osata tuua asjakohaseid tsitaate välja asjakohastes situatsioonides), kuid põnevad on ka need inimesed, kes on oma mingi kitsa valdkonna tasemel spetsialistid. Et kui midagi juba teha, siis teha seda hästi. Ja kui tõepoolest tuleb ette juhuseid, mil inimene ei ole kuulnud mõnd teost, kirjanikku, tsitaati või poliitikut, filosoofia ajajärke ja suurkujusid, siis miks mitte selgitada ja soovitada inimesel antud teemat edasi uurida selle asemel, et silmi pööritada ja maha teha.
Inimeste elud ja olukorrad on siiski suht erinevad ja kõike alati enda mõõdupuu järgi ka võtta ei saa. Samamoodi võib seesama mõne kitsa ala spetsialist neid nö "igast asjast tean midagi" inimesi juhmilt vaadata, kui nad ei tea nt liblikaliste paljunemistsüklit vms. Eh, feel free.
 
Norija 21. aprill 2002, kl 17.32
Hmh. Keeruline küsimus.
Väga palju sõltub seltskonnast. Ja muidugi sellest, kui lahti suu teha. Mina, kes ma ebatüüpilise mehena ei jaga mõmmigi autodest, tunnen end autodest rääkiva seltskonna keskel alailma kui tarvilikke teadmisi mitteomav tüüp. Kui ma suud lahti ei tee, siis see loodetavasti vähemalt kaaslasi väga ei häiri. Muusikast ei jaga ma mitte rohkem, nii et...
Üks on kindel, iga seltskonna jaoks ei jõua nagunii tark olla. Tänu jumalale, võimalikke seltskondi on palju. Ilmselt olekski normaalne valida seltskond oma huvide järgi, siis selgitada välja, mida seltskonnas oluliseks peetakse (senikaua pool suud kinni pidades, tegelikult on ju normaalne, et uus inimene rohkem kuulab) ja siis saab juba otsustada, kas nõudmised on vastuvõetavad või mitte ja kuidas tuleks edasi käituda. Saab ju end nõudmistega kooskõlla viia, seltskonda vahetada, või panna seltskond oma arusaamisi olulisest austama.

See oli sihuke teoreetilisem jutt. Kui rääkida nii-öelda korralike inemeste seltskonnast... (mis see siis ka iganes ei oleks)...
Tegelikult on ju olemas selline tore asi, mille nimi on üldhariduskool. Keskharidus. Praegu vist mitte kohustuslik, aga enamik meist on selle vist kohustuslikuna lõpetanud. Võibolla seesama võikski olla see enam-vähem kohustuslik miinimum. Et keskharidusega inimesel võiks olla kekharidusele vastavad teadmised. Nii-noh enam-vähem. Mõningad augud on ilmselt paratamatud, aga siis võiks vähemalt teada, et augud on ja kus nad on.
 
Ulla 22. aprill 2002, kl 00.01
Klarie ütlemistele võiksin minagi alla kirjutada :)

Inimene ei pea midagi teadma üksnes sellks, et teiste ees tark näida. Kui ta enda teadmiste tasemega rahul on ja liigub omasuguste seltskonnas, on kõik ok. Ma arvan, et inimene täidab end ajapikku sellise sisuga, mis teda ta enda silmis väärtuslikuks inimeseks teevad. Ja enamasti lävib ta ka omasugustega, kes teda väärtuslikuks hindavad. Nii et väga palju sõltub väärtushinnangutest. Ellujäämiseks on vaja küll mingit laadi teadmisi, kuid et ellujäänuna sisukat elu elada ja sisukate inimestega lävida, peab ikka endal ka sisu olema. Mis alalt on kellegi sügavamad teadmised, pole eriti oluline. Aga orienteerumine võimalikult rohkemates valdkondades tuleb kasuks. Avardab silmaringi. Paljas teadmine, kui seda pole läbi tunnetades omaks võetud, ei kaalu suurt midagi. Läbitunnetamata teadmine on võltsi kõlaga ja odav tsitaat, mida öeldakse selleks, et enda väärtust teiste silmis kergitada. See kõlab õõnsalt ega veena kedagi.

Aga eks me kõik ole nagu mesilased - aina kogume nektarit. Kes usinamalt, kes laisemalt, kuid iga päev lisandub midagi. Ja siis on hea, kui on kärg (baasharidus) olemas, kuhu kogutud nektar meetilkadena tallele panna. Mismoodi mekib kellegi kogutud mesi, see jääb mekkijate otsustada.

Sai vist liiga filosoofiline. Lihtsamalt öeldes: mina eelistan seltskonda, kus liiguvad erinevates eluvaldkondades hästiorienteeruvad inimesed ja kellel on oma läbitunnetatud seisukohad asjade kohta, milles neil pole eriharidust.
 
Siil Udus 22. aprill 2002, kl 14.59
Ullale

Hästi paned, peaaegu nagu Francis Bacon. See taat arules kunagi ammu-ammu umbes nõnda. Teadmisteni jõudmisel kasutavad inimesed kolme teed. Ühed on usinad kogujad - nagu sipelgad. Aga nende teadmised on üks faktipuruhunnik, ja korda pole seal ollagi. Teised on nagu ämblikud. Koovad võrke, noh, loovad süsteeme või struktuure. Aga need võrgud on tühjust täis (ehkki püüavad kärbseid; aga kärbsed pole ka teab mis targad elukad;) Kolmandad on mesilased. Usinad. Nende teadmised (mesi) on struktuurselt korrastatud (kärgedes). Sina tundud ka mesilinnuke olevat. Aga neid ei või jälle iial teada, nagu tõdes Puhh, kellel oli lühike aru (see on juba küll kohustuslik teadmine).
 
emasloom 26. aprill 2002, kl 19.46
Minu arvamus ühest tuttavast muutus kardinaalselt, kui ta ütles, minu küsimuse peale H Palametsa "Ajalootunni" kuulamisest, et ei kuula, see on ju nii loll vanamees! Sellise vastuse peale oli raske midagi öelda. Olen selles inimeses sügavalt pettunud...
 
blue 26. aprill 2002, kl 21.34
Njah...sügav pettumine 1 kodaniku (olgu siis, et teadja ja haritu) tõttu??? Kohe sellest piisabki sügavuseks ja pettumiseks ja sildiks?
 
emasloom 29. aprill 2002, kl 09.20
Minu silmis on tal jah silt küljes. Muidugi ma suhtlen temaga edasi. Seda aga ainult neil teemadel, mis talle huvi pakuvad ja millest ta aru saab. Kultuurist vestlemiseks valin laiema silmaringiga kaaslased. Ma ei huvitu ka paljudest asjadest, näiteks jalgpallist. See ei anna mulle aga õigust sellesse mõnitavalt suhtuda.
 
blue 29. aprill 2002, kl 11.57
To emasloom: Siis oled ju samamoodi sildistaja nagu too, kes palametsa lolliks vanameheks nimetas.
Vestlemine vist vaba valik...nagu ka sildistamine.
Ja üleüldse - take it easy. :)
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!