naine:
Aitäh vastuse eest.
Ei saa teie lugu läbi näha, aga mulje jääb, et mees vist oli ise "vale" tõesti. Või siis väga nõrk, läks "katki". See, et otsustasid vale asja lõpetada, on mu meelest kiiduväärne tegu.
Ainult üks paneb mõtlema, kahtlema. See, et vihkad, meeletult ..
Seepärast küsisingi.
See tuleb ikkagi sinust enesest ja kulutab ka sind ennast. Millest see tuleb, sellele saaksid ehk ise kõige paremini jälile. Võin ainult oletada. Võib olla kardad, võib olla ei ole su südametunnistus päris puhas? Või veel midagi. Aga vihkamine on igal juhul mõttetu, sest:
Kui keegi on tõbras, siis ei vääri ta tema peale mõtlemistki;
Kui keegi on segi (haige) siis on see lihtsalt mõttetu;
Sama mõttetu on, kui see, mis juhtus, oli paratamatu.
Võib olla tundub see jutt õõnsana... kuid ei räägiks, kui puuduksid isiklikud kogemused.
PS: Mitte vihkamine ei ole meeldimine, heakskiit ega ka leigus
Psühhopaat on ohtlik, kui õnnestub selline kindlaks teha, tuleb temast võimalikult kaugele hoida. Või "isoleerida" kui vaja.