MÕTTEKÄIK hakkas KUJUNEMA lausest minu mehe väljamõeldis ... GA-GA-GAAA ... haned läevad kurjad ilmad ...
tekkis küsimus TEGELIKUST enesemääratlusest - võin ka käia aastaid mask peas ja väita, et olen selline kuna teised nii ütlevad ... aga kuivõrd ma ISE ennast tunnen ...
Kas dialoogid oleks pidanud kujunema minu mees ütles hellaste vana lehm ... ja keegi agne (kuritädi) rõõmuga lugedes kinnitaks jah oled küll ...
prohvet ei ole kunagi kuulus omal maal - valeprohvetid lihtsalt lükatakse varda otsa - hetkel hakkab varras varsti sulama - hoiaks mõõdukalt tulise ...
ja minu vastu aetakse varras tuliseks minu LIIALT REAALSE ellusuhtumise pärast ... ja samas mind oodatakse, sest musta huumoriga ka enda suhtes suudan sama reaalselt ka teiste eludesse suhtuda - kuid selleks peab olema piisavalt tark, et mitte kukkuda surmaagooniasse kui juhuslikult pilk peale jääb ...