Nu, ma soovitan sul temaga mitte suhelda .. mis ma ikka soovitada oskan.
Ei ole mul säärast kogemust olnud nagu sul (lapsed, kool, mees, töö)
kuid ühtepidi olen ka mina tagakiusatud olnud. Inimene kelle kõik lihtsalt kätte tuli ning ei suutnud mõista, et ka ennastohverdavalt töötades võib õnnelikuks saada ning jätkuvalt õnnelik olla.
Kustutasin ta lihtsalt oma märkmikutest, memodest, mõtetest maha.
Ignoreerisin tema tegemisi, viskasin nalja tema üle kui järjekordne temapoolne vimka minu suhtes tuli töökaaslastele(a'la teda ongi meil suguvõsas veidrikuks peetud ning lisasin mõne omapoolse naljaloo)
Naersin tema järjest abitumate katsete peale mind porri trampida, jäin enda juurde kindlaks, kuna teadsin kes olen mina ning seda teadsid ka minu kolleegid ja lähedased ... ning ühel hetkel sai tal villand ning pole ma teda sestap näinud.
Juu leidis uue ohvri, võimalik et miski tema elus muutus, paremuse poole.
Kurjale kurjaga vastates sünnitad ainult kurja. Keskendu parem sellele mis su elus õnnestunud on ning tunne sellest rõõmu.