Minul sugulased, kes ise peavad end suguvõsa rikkaimaks pereks, kuid kingitusi teevad nii, et mul on piinlik. Lapsed on juba mitu aastat järjest saanud sooduspakkumisest ostetud tassid, kommid sees. Kuna oleme neid poes müügil näinud, teame hinda ja siis kui avastasime, seisid lapsed ja vaikisid tükk aega. Nemad aru ei saa, miks meie teeme nii kallid kingitused neile, kui nemad...
Mitu aastat ei hoolinud ma sellest, aga nüüd ei taha lapsed enam seal peres sünnipäeval käia. Olen lastele rääkinud, et nad on sellised nagu on ja olgu pealegi, kuid lapsed leiavad, et see ei ole ju õiglane.
Samas on mul hea sõbranna, kelle kingitused ei olegi kallid (hinnalt), kuid mulle alati tähtsad, sest ta kohe oskab märgata mulle vajalikku ja südamesseminevat.
Ja raha kinkimisse suhtun ma pooldavalt - meie kodus on vähe ruumi tarbetute asjade jaoks, kingitud raha kokku pannes võib aga saada sellise kingituse, mis tõesti vajalik on.