No kui näiteks 60-sel sihvakas ja sile säär ning nahk ei lotenda põlvede kohal, siis võib mini kanda küll. Muidugi mitte nii nappi, et alukad välguvad. Igal juhul on kordi etem vaatepilt, kui mõni 20-ndates pekikihi värinal oma postamentjalgadel mööda linna taarub, kleit nii tihkelt seljas kui kondoom ja lai ahter seda miniserva iga sammuga järjest ülespoole kisub. Viimast varianti kohtab paraku meie tänavatel kordi tihemini, kui minis lippavaid vanaprouasid. Asi on rohkem ikka pikkuses ja kehakujus, mitte vanuses niiväga kinni. Hea ja halva piirimail on kerge libastuda, rohkem libastuvad kahjuks just isetedlikud teismelised, kel stiilitunnetus ja maitsemeel pole välja arenenud ning kriitikameelt pole veel ollagi. Olen kohanud ka vastupidist varianti, kuid seda vaid korra elus. Sel suvel jalutas bussipeatusesse isend, kes vägisi naeru peale ajas ja mitte minul üksi. Ei oskagi öelda, mis mamsli vanuseks võis olla, aga kortsude järgi arvates vast 70 kanti või enamgi. Igati sale tädi oli, aga viimse vindini pruuniks päevitunud, valged ülilühikesed püksid, õlapaeltega topp, ronkmustaks võõbatud tagumikuni ulatuvad harvad karvad, huuled tulipunased ja pumat suuümbruse kortsudesse valgunud, säras teine näost justkui loojuv päike. Nahk lotendas kontide ümber nagu kortsutatud siidipaber. Vot see oli korraga nii õudne kui ka naljakas vaatepilt.