Õnnelik abielu toimib siis, kui peale seksi seob abikaasasid ka suhtlemisrõõm - kui mehel ja naisel on huvitav omavahel rääkida. Lugedes kommentaare, kus noored (20-25)naised kiidavad oma suhet 15-20 aastat vanema mehega,tekkib minus hirm: meie noored naised on kas ülearenenud või meie keskealised mehed alaarenenud.
Võib muidugi ka olla, et noored naised näevad vanemas mehes isa aseainet (vihjed turvalisusele ja stabiilsele elule)- pole ju tavaliselt selles eas noortel meestel veel ei suurt maja, uhket autot ega "palju pappi" ja vaba aega noore naise jaoks elada.. Võib-olla on noored naised lihtsalt laisad ise oma elu üles ehitama?
Omast kogemusest võin öelda, et olin 20-aastaselt küll loll kui lauajalg ja ei osanud sugugi hinnata endast 20 aastat vanemaid mehi, vaatamata sellele, et minu isa oli veel põlvkond vanem -sel ajal üle kuuekümne ja 40-aastased oleksid pidanud näima mulle ikka meeste, mitte isadena. Samas olen noorte (20-28)naistega küllalt tihedalt suheldes leidnud võib-olla kolm kuni viis neidu-naist, kellega on 20 aastat vanemal inimesel huvitav vestelda, st. kes oskavad rääkida ka muust peale meeste, hilpude ja parajasti moes olevast pundi. Kas ühikond on haige?