Selline ongi küsimus, kuidas peaks teie arust käituma, milline olema. Meil olid vahepeal rasked ajad, mees ütleb, et selle tulemusel tunded jahtusid, kuid samas on kusagil peidus olemas ning võivad uuesti õide puhkeda. Mina tahan teda väga, tema aga on külmaks muutunud, kuidas seda muuta? Et ta mind jälle ihaldaks...

Mine selgeltnägija juurde

Nalja teed või?

Tahaks isegi kuulda mõnda sellist retspti, aga kahjuks on nii, et mis läinud, see läinud. Pead südame kõvaks tegema ja sellega leppima.

Arvad et pole tõesti võimalik? :( Ma tahaks vastupidist ikka loota....Äkki on ka selliseid näiteid, et oldi koos, kaugeneti, kuid saadi kriisist jagu ja oldi õnnelikumad kui kunagi varem?

Koik on voimalik, kui oskad oigele nupule vajutada.

Tegelikult, sorry, ma eksin.
Mu oma sõbrannal läks küll nii... mees saatis ta pikalt kuna arvas, et tunded on kadunud (peale mitme aastast koosolekut). Nad olid oma kaks kuud lahus, sõbranna peaaegu leppis juba sellega, et on oma armastusest ilma jäänud. Mees tuli aga teda tagasi manguma - sai lahus olles ja teistega ringi tõmmates aru, et see naine on tema jaoks õige.
Retsept ongi see, et pead olema tugev ning oma elu elama. Sõbranna nuttis vaid üksi või sõbrannade juuresolekul, nii kui ta juhtus oma meest kuskil trehvama, tegi ta hea näo pähe - nagu ta oleks üle saanud ja et ta on õnnelik. Kui mees manguma tuli, ei andnud ta ka kohe uuesti oma südant vaid lasi ennast seebitada. Peaksid üksi edasi minema, et su armas saaks seedida. Kui ta tõesti tagasi ei tule, siis kahjuks nii peabki minema.
Minu algne pessimism oli tingitud sellest, et mul endal ei ole sel moel vedanud kahjuks.

ps. mu sõbranna on nüüd oma mehega õnnelikum kui kunagi varem

Aitäh, Sille, julgustuse eest:)

sööda talle kärbseseene sousti, pole meest, pole probleemi

elagu kärbseseened ;)

keegi oli mu aiast kärbseseened ära varastanud! :I

Rääkisin mehele mõnedest oma tekkinud tutvustest....Ja vot mis juhtus!!!!! Mees on minus nüüd nii kinni - hoolitseb, hellitab...nagu 8 aastat tagasi kui tutvusime:)) Varem olid ajalehed ja telekas ja mina võisin käia omapead väljas palju tahtsin, aga nüüd kipub kaasagi ja see mulle täitsa meeldib! Ja kui küsin, et mis sinuga lahti on...saan vastuseks: "armund olen!" ning seda koos kallistuste ja suudlustega! Riskantne asi ausalt tunnistada kuid asi oli seda riski väärt!

Mitte et mul oleks suure mõõna kogemust, aga väiksematele jahenemistele aitab küll väike lahusolek. Enda eest rohkem hoolitdemine, rohkem oma sõbrannadega väljas käimine. Üldse nö oma elu elamine ja mitte mehe külge klammerdumine. Mõni väike puhkus koos peale eelnevat eemaldumist ;) kõik see muidugi ei garanteeri midagi, aga soodustada võib küll.
Minule igatahes on siini olnud olulisim see, et ma saaks distantseeruda hetkeks suhtest, nö kõrvalt vaadata, peale seda kõik head tunded tulvavad tagadi ja pahad hääbunud :)

Uuesti samasse inimesse armumist ei pea võimalikuks (soost olenemata), muud variandid võimalikud - rahu sõlmimine, üksteise kõrval eksisteerimine, hoolimine jne.

Keegi vanem ja targem on rääkinud, et...

1) Et mehel tekiks huvi, ei tohi naine olla pealetükkiv. Ehk siis kuldne reegel on, et enamuse ajast peab mees olema see, kes helistab, kutsub välja jne.
2) Igatsus naise järele paneb meest kõige teravamalt tahtma jälle naisega koos olla. Et siis siit tuleneval äkki peaksite veidi aega oma elu elama...

Tegelikult ma arvan, et see lahusolemise aeg on kõige parem variant. Vähemalt mina teeks nii. Ninapidi koos olles asi vaevalt paremaks läheb. Ainult et kui juhtute vahepeal kokku saama, siis ära ole rusutud, masenduses vms, vaid ole rõõmus - meestele meeldivad naeratavad naised. Siis ei tunne ka tema ennast millekski kohustatuna ning võtab asja südame, mitte mõistuse järgi. Ja kui tunded kusagil sügaval südames olemas, siis sunnib igatsus teda sinu juurde tagasi...

Ja mina vist tegeleks millegi uue ja huvitavaga (mingi hobiga näiteks) ning teeks oma elus ja olemises ümberkorraldusi, võibolla ka välimuses...

Mhhmm...lahusolek on jah mõjuv, sest minevikust meenuvad ennekõike ikka head mälestused, nii et võibolla aitaks see eemalolek natuke tuhmistada juhtunut ja meenutada, miks enne üldse koos oldi.

Lahusolek vast sel juhul, kui see poleks lahkukolimine, vaid lihtsalt puhkus teineteisest eemal. Või hoopis tuleks kasuks koosveedetud puhkus kusagil soojas kohas, mis peaks soodustama romantilist meeleolu ja tundeid. Oleneb teie praegustest suhetest, ise teate paremini. Jahenenud tundeid aitab soojendada ka kodurutiinist väljasaamine, ainult teie kahekesi teineteise päralt, romantiline õhtusöök, tants (kui see mõlemale meeldib), vein ja sellele järgneb kõik, mis järgnema peab, hommikul volilt magamine, aja mahavõtmine voodis, kas või õhtuni.
Peaasi, et aega oleks priilt teineteise jaoks.

mõtle midagi originaalset välja.
või tuleta meelde,seda ,mida te tegite ja kuidas suhte algstaadiumis.

mina sel juhul süttiksin küll.näiteks.

kõikidest kommidest on sul midagi kõrva taha panna, lahusolekut ei soovita, küll aga koos kuhugi näit. reisile minekut. ole rõõmus. ja oma välimuse muutmine võta ette, kindlasti. ja markuse nõuanne.
kiiresti ei muutu midagi, ikka tasapisi ja järjekindlalt. edu sulle.

Ta avastas, et mul on keegi teine. Ja avastas mu uuesti. See on riskantne muidugi,nii võib ta su ju ka maha jätta. Mina ei teinud seda eesmärgiga teda tagasi võita,nii kukkus välja.Enne ei pööranud ta mulle mingit tähelepanu,nüüd on armunud

Jätsin maha ja kohe hakkas mind uuesti tagasi tahtma.

Sinu tahtmisest üksi on vähe, mees peab ka tahtma ja tahtma ka selle pärast pingutada. Aga me ei tea mida tema tahab.

Just ainult vastupidi on võimalik.mida sa enam koos eksisteerid,kui kõik läbi.Naeruväärne ja segav ju.

Mõtle välja mõni nädalalõpureis, osta trippidega värviline pesu, sukad, ihu kontsad teravaks, võta kaasa paar mahedat veini, posu küünlaid- arvan et ükski mees ei suuda vastu seista- icc seo veel tal silmad kinni ja pane käed raudu :))

Naljakas küll, aga minu kõrvalsuhte ülestunnistamine pani ka minu meest oma armukest maha jätma ja mulle pühenduma. Samas kardan, et see pole mitte armastus minu vastu, vaid tema egoism, mis seda tegema sundis.

kui sa mehe silmis väärt naine poleks, siis ta poleks ju armukest maha jätnud, ikka sinu. Kuni sinu kõrvalsuhtest ei teadnud, arvas, et saab süüdimatult armukest pidada, küll sa istud kodus ja ootad teda. Kui selgus, et sulgi keegi teine, hakkas kartma, et jääb nii sinust, teie ühisest kodust, lastest ja oma mõnusast elust ilma. Risk oli liiga suur, et armukese pärast oma senisele elule kriips peale tõmmata.
Ja see moment vast ka, et enne olid tema jaoks nii enesestmõistetav nähtus, nüüd hakkas vaatama teise pilguga, et on teisi mehi ka, kes sind tahavad, kui tema ei oska sust lugu pidada. Armukadedus nimelt.

Kui ta praegu ei taha, siis jäta vähemalt hetkeks asi sinna paika. Näita, et sa austad tema soove ja ütle : Olgu siis nii. Kui ta lahusoleku ajal mõistab, millest ta on ilma jäämas, siis tuleb ta ise ja anub sind tagasi. Kui ta lahusoleku ajal jääb oma arvamusele truuks, siis järelikult tegid ka õige otsuse- sa ei teinud ennast lolliks anudes teda tagasi, tehes meeleheitlikke liigutusi suhet taastada.. Ja ausalt öeldes on sul nii palju parem tast üle saada (vähemalt ta ei röövinud su väärikust).

Suhtes on kaks poolt. Kui mõlemad püüdlevad ühes suunas, saab sellest ka asja ning rahuldus on mõlemapoolne. Tundeid ei saa peale sundida. Ta peab ise sellele arusaamisele jõudma. Läbi enda.

mina kolisin nii meievaheliste keeruliste probleemide kui ka töö töttu pea aastaks eemale.
ei saa vâita, et suhe paranendud olex, teistsuguseks lihtsalt muutus parast lahusolekut.

minu meelest ei pea just tingimata reaalselt kohe lahku kolima. piisaks vast lihtsalt väikesest iseseisvumisest, noh, et ei kleepu meeleheitlikult mehe külge, ärge olge pealetükkiv, respekteerige meest ja olge tema vastu heatahtlik, aga andke mõista, et ka väljaspool koduseinu on teil oma elu -tegevused/tuttavad jne. see annab võimaluse mehel teid pisut kõrvalt vaadata, nö pisukeselt distantsilt

tekib muidugi küsimus, mida tähendab "olid rasked ajad"?

kui tegemist oli mingi sinupoolse sigadusega, siis võtab muidugi aega, et seda mõista ja andestada. pead kannatlik olema ja tema vajadusi, tundeid, arvamusi respekteerima.