mina kah jäin sõbrast ilma.kolekahju, tõesti eluparimsöber oli ja nüüd ple me mingi 4 aastat helistanud ka.Ja kui järgi mõelda ei olnud nii hullu kirge ka et voodis lõpetada aga väike vein ja hetkel mõlemad nii üksikud ja. tahan teda tagasi.

Tänud sulle, jeerum. olen sinuga täiesti ühte meely.

Nikunäljas hoorahakatis.. aga vähemalt õnnelik!

tüüpiline delfi foorum..üks räägib aiast ja teine aiaaugust. mõni ei saa teemale kohe üldse pihta. sa jeerum jaurad hoopis milletki muust. katsu nüüd teema uuesti üles kerida ja püüa läbi lugeda, muidu jäädki siin vahutama.
teema autor on abielunaine, kes hakkas sõbraga seksima ja arvab, et see on parim variant, kui sõber ja armuke ühes isikus. mitte keegi ei räägi siin sõpruse eri tasanditest, sa peksad täiega segast.
jube naiivne jutt sul, et kui sõprus on teataval tasandil, siis samaväärseid sõpru automaatselt ei ole. üks ei välista teist. ammugi ei saa sa väita, et kui sinule on inimene sõbrana ääretult kallis, siis oled sina kohe ka talle täpselt sama tähtis ja kallis. elus ei ole kõik nii must- valge. just selle pärast ei ole mõtet asja sõprade vahel veelgi keerulisemaks ajada ja omavahel seksida. sest kui ollakse rõhutatult vaid sõbrad ja armukesed, ei midagi muud, siis seksitakse ju ka teistega. kuidas see mõte aga teema autorile meeldiks? ja sealt veel samm edasi, et ühel päeval leiab see sõber kellegi, kellega ka ühist elu alustada. sest kuigi ollakse väga head sõbrad, tutvub ja seksib mees ka teiste naistega, sest tal on sõbra ja armukese kõrvale ka elukaaslast vaja. kas siis, kui mees sellise naise leiab, ollakse jälle ainult sõbrad ja enam ei seksita? või mismoodi sa maali seda asja endale ette kujutad?

Oh liisa, jeerum saab asjale hästi pihta, sina istud oma kännu otsas ja arvad et see on ainus ja õige känd kogu metsas, kus kükitada.
Ma ei ole 16 aastane. Samuti mu sõber, kes ei otsi enam endale elukaaslast.
Mis puutub sõprusesse eri tasanditel, siis saan hästi aru, mida jeerum silmas peab.
Kui sina seksid mitme inimesega vaheldumisi, siis anna minna. Mina seda ei tee.
See, millel meie elus on mõte ja millel mitte, otsustame me siiski ise ja ainult ise.

kulla maali! seda ma ju üritangi sulle selgeks teha, et see sinu sõber ja armuke on sinu jaoks juba palju enamat, kuidas sa küll aru ei saa? juba see, kuidas sa temast räägid- tema ei otsi kedagi, oleme teineteisele need ainukesed ja õiged- sa oled ülepeakaela armunud. sina võid ju seda niimoodi näha, et olete ainsad teineteise jaoks ja et seksite ainult teineteisega. fakt on see, et kindel sa selles olla ei saa. kust sa tead, mis elu ta väljaspool teie maailma elab? te ju intiimsetel teemadel ei räägi. ma ei ütle seda ju selleks, et sind ärritada või parastada, mul on sinust lihtsalt kahju, sest ärkamine saab sulle väga valus olema. aga kuniks asi veel toimib, soovin teile ilusaid hetki. armumine on alati ilus, isegi oma parimasse sõbrasse.

Vaata, liisa, mitte keegi meist ei saa kunagi kindel olla, et inimene, kellest me väga hoolime, jääb meie kõrvale kuni surmani. Olgu ta siis sõber, armuke, elukaaslane vmt.
Ma ei ole kordagi väitnud, et me intiimsetel teemadel ei räägi. Ma ütlesin korduvalt, et mulle ei meeldi arutada seksist KOLMANDA isikuga.

Olgu, olgu Maali, kuid sa kirjutasid ju, et oled abielus.
Missmoodi sa siis vaheldumisi mõlemaga ei seksi??? Oma mehega ei seksi siis enam või?
Kas oma mees ei olnudki siis sõber või?
Abikaasad on alati teieneteisele parimad sõbrad, see on üldkehtiv, kuigi esineb siingi erandeid.
...ja see sinu nüüdne sõber/armuke, tema ei otsi endale elukaaslast, ütled. On see tal siis olemas või? Kui on siis kindlalt seksib ta kogu aeg vaheldumisi mõlemaga.
Mina näiteks ei suudaks usaldada inimest, kes oma naist petab.
See on vundamentaalne asi, või arvad sa, et kui ta sinuga petab , siis see on midagi õilsamat?

:)))

saa nüüd sina aru, et need keda sina sõbraks tõlgendad, ei ole tegelikult sõbrad. loomulikult käib see nede kohta, keda siin teemas sõpradeks nimetad.

aga liisa, ütle siis, millises staatuses on siis see elukaaslasest abikaasa...?

valus on siis, kui sina usudki kellestki sõprust, kuid osutud talle vaid tuttavaks, kuna ka see teine kasutab valesid väljendeid, nimetades sind talle sõbraks. juba sellistel juhtudel tuleb kainelt arutleda, sest kui keegi nimetab sind endale sõbraks ja sina ise tunnetad ka oma tegudes, et oled talle sõber, tuleb "kontrollida", kas ka tema sulle samaväärelt vastab-tema sulle võibki sellisel juhul osutuda vaid tuttavaks.
reegel nr.1, kui suhtes tunnetad heaolu, ei olegi tähtis, kui palju tal sõpru on ja seisus need on, sest tähtis on, et sinu ja tema vaheline suhe oleks hästi. ja parandada suhet ei saa kunagi, sekkudes ta teistesse suhetesse, vaid isegi teades "ta "teisi suhteid, parandad oma suhet temaga.

:)
miks ma nii väidan..., seetõttu, et paljude siinsete sõbra käsitlus ja tagajärjed annavad tunnistust sellest, et need "sõbrad" pole tegelikult sõpra staatusele vastavad, kellega teil "sõbra kaotus" osaks saab. te ise peate sõpradeks neid, kes tegelikult suhtuvad teisse, kui tuttavasse. te lihtsalt ise ei ole osanud tõlgendada ja reaalselt mõista teise inimese suhtumist-elate eelarvamustes, leides tõestusetta tundemärke sõprusest.
sõbraga selliseid muresid ei tekki, eriti aga siis, kui sõbraga oled jõudnud intiimsusteni.

Kui sõbraga voodisse minna, siis saab tast su partner.

Kui on juba eelnevalt partner olemas, siis jäetakse oma senine partner maha või lõpetab see teie sõpruse. Üks kahest. Kuna mõlemat korrga pidada mõjub hävitavalt.

...inimene kellest me väga hoolime ei jää loomulikult meie kõrvale, kui me teisega voodisse läheme. Kuid see näitab ka seda, et me ei hooli sellest inimesest ikka kuigivõrd.

sa jätad paljudki tõeterad vahele ja suhtud liialt ülistavalt.

ma ju ise seda väidangi, et elukaaslaseks saab parim sõber. ometigi suhted arenedes ka muutuvad, mis suunaliselt, on juba konkreetne eraldi teema.
näiteks, maali leidiski endale kunagi parima sõbra(või toimus see eksilikult, vähemalt suhtus nii), ja alustasid kooselguga.
aja möödudes aga maali hakkas tunnetama pettust, et nende vahelised sõbra ja kooselusuhted pole võrdsed. mees ilmselt ei tunnetanud sama, sest kelle inimtase on madalamal, ei tunneta ka puudusi, mida kõrgema inimtasemega inimene tunnetab-loogiline ju.
maalil oli või tekkis keegi tuttav, kellest kujunes sõber. elukaaslane aga ei tunnetanud seda. see kes inimesest hoolib ja on temaga samaväärne, tunnetab ka teist inimest nii mures, kui rõõmus. elukaaslane ei näinud kitsaskohti, ehk isegi praeguseks pole kahtulstavgi-see pole usaldus vaid ikka see tölplus ja ego, mis ei lase tal oma elukaaslast mõista ja tunnetada samaväärselt, kuidas tunnetab ta elukaaslane teda . maalil aga seetõttu arenes sõprus edasi ja nad jõudsid kõrgemale intiimsustesse. kui see kõik on arenenenud loomulikul teel, koos mõistuse ja tunnetega, on see täiesti õigeks mõistetav kul. ja maalit siin pettuses küll süüdistada ei saa, sest elukaaslane ise ei ole ju tasemel, tundmata oma elukaaslase soove ja püüdlusi. paratamatult kaotab selline suhe ju oma mõtte.
kooselu on ju tegelikult majandusliku liidu kokkulepe. seda võivad sõlmida ka ilma tunnetetta, kuid reaalselt läbimõelnud inimesed omavahel. kooselust ei saa kunagi kindlalt nõuda tundeid. kooselu on loomulik soov siirastele äratundmistele, kuid konreetselt mingit kooselu kohates, ei saa olla kindel, et selles on ka kõik õiged tunded jne., need võisid olla jne.. eeldada võid, kuid nõuda ei saa.

seega maali tõesti elab praegu sõbrasuhet kõrgemal tasemel.
soovin vaid kindlameelsust, reaalset mõtlemist ja õnne neile, et neist kahest ei osutu kumbki varjunud reeturiks.

otsi sõnaseletus -partner!!
:)
sex oma sisult ei ole majnduslikult tulutoov tegevus. inimesed sexivad siiski isnstinktide alusel. seega sekspartner on siiski teise tähendusega, mis eeldab teatud kokkulepet, sexteenuste osas.
ka sõber võib-olla partner-töös.
paraku ka paljud ühisfirmad sõpradega leiavad traagilisi lõppe.
KUID sõbraga sexist ei saa eeldada, et tegu oli parnerlusega, sest sõbrad jõuavad sexini läbi tunnete NB!

pauguga aga ei juhtu elus midagi, ja seisma ei jää elus samuti ükski situatsioon. kõik alati laheneb, kuid omal ajal.
kui tahame elada heast tahtest, pole põdemisel mõtet.

Kõik on ilus nagu muinasjutt...kuid
Kas see, kui elukaaslane Maalit ei kahtlustagi, näitab ikka tema tölplus ja ego? äkki hoopis tõeliselt tugevat usaldust? Mida Maali tegelikult kuritarvitab. Luues juba uue ja lausa intiimsuseni läinud suhte.

Vähemalt nüüd tuleb Maalil ju oma otsus teha.

isegi kui Maali otsustab jääba majanduslikel põhjustel oma elukaaslase juurde, peab ta asjad ausalt ära klaarima. Süüdistades oma mees tölpluses, et too tema kõrvalsuhteid ei märka ja elades temaga ise edasi - see on ikka VÄGA inetu.

Kogu probleem algabki sellest kui abiellutakse mõistmata abielu tõelist tähendust. Abielu on armastuse kool. Hoolimise kool. Austamise kool. Just Maali on see, kes pole praeguses abielus seda kooli läbinud. Siin ei ole tal millegagi uhkustada.

Ma loodan, et neil pole lapsi ja nad võivad nüüd lahutada ja alustada uuesti, paremini. Ausamalt, hoolivamalt.

võin täesti kindlalt väita, et elukaaslane, kes elab tõeliselt kooselus, tunnetab ka teist inimest ja reaalset kooselu seisu. see reageerimatus näiatbki, et elukaaslased oma tasemelt pole enam võrdsed. eks sellised teadasaanuna lõpuks olukorrast, leiavad alati endale õigustuseks, et "ma usaldasin", kuid see on ju vale. tegu on lisalt salgamisega, et ta ei suuda oma elukaaslast mõista. kui tema ei mõista, ei tunneta, "pole ka probleemi"...

onju, ja süüdi on ikka teised...

Kooselus tekkinud probleemidega on alati mõlemad seotud, see on vast kõigile selge.
Kuid mis nüüd edasi? tegu on ju väga suure kriisiga.
Kui Maalil on nüüd kõrgemal tasemel sõbrasuhe, koos intiimsusega, mis kuulub mehe ja naise vahele, siis tuleb see ikkagi oma mehele ju avalikustada. Muidu ta on ju lihtsalt alatu reetur.
"Probleemist" on Maali ju nüüd enam kui teadlik.

kui maali elab heast tahtes ja soovist, siis kõik läheb minimaalsete valudega õnne suunas.
kuna maali oma kijutistes ka sellest tunnistust annab, usun, et tal see ka õnnestub õigesti.
kindlasti ei tee ta seda avalikuks enne, kui ta oma uuses suhtes kindel pole.

tegelikult oleks ka maali senine kooselu ehk teisem(parem), kui oleks ta kooselus avameelsus esikohal ja eduline.
ma vabandan maali ees, sest praegu ma ainult saan oletada.

kooselus tuleb probleemidest kõnelda alati tekkepõhiselt ja vahetult. ei tohi karta hirmu, et "äkki ta ei mõsta mind", sest mida varem see selgub, seda selgem suhe ja õigem aeg ka probleemi lahendamiseks.

see on paljude suhete probleemiks, et ikka kiputakse eeldama vaid, leidmata reaalseid tundemärke ja tõendusi suhte olukorrast.

oi, oi.
On tore, kui keegi viitsib diskuteerida, kuid vasturääkivused mu vestluspartneri jutus teevad mind ikka väga kurvaks.

Maali tekitab oma praeguses suhtes ise probleeme, kus on siis tema avameelsus? Miks ei kõnele ta tekkepõhiselt ja vahetult? Mida ta kardab, et ei räägi just nimelt nüüd, kui uus suhe on alles tekkejärgus? Nüüd saaks ju veel midagi muuta.
Miks ta elab praegu ebaausalt. Kus on siin see hea tahe? Et kõik saaks paremaks.
Arendab seljataga uut suhet ja ei näe, ei taju ise vähemalgi määral oma meest.

partner- a member of a loving couple, often used as a neutral term like significant other ...
nii ütleb vikipedia
a siin selguski tõde- sõber ja armuke ei ole võimalik, ikka läheb abielu lörri ja tekib uus kooselu ehk siis sõber ja elukaaslane.
keeruta kuidas tahad aga kui kodus ütled "Kallis mees, mul on väga hea sõber ja ühtlasi armuke, kas sul on minu pärast hea meel, on väga vähe mehi,kes ütleb ok elame siis nii.

ennem, kui maalit pettuses süüdistada, peaks teadma, kas maali on eelnevalt oma kooselus püüdnud lahendust leida avameelselt. seda aga peaks maali meile ise tunnistama, kui ta vajalikuks peab. seniks pole kellelgi õigus teda ainuõigeks mõista, ega ka maapõhja sõimata.

oi-oi..siin on ju vahepeal kohe elav mõttevahetus käinud. :-)
ma ei saa hästi aru, mida see postitaja to liisa mulle öelda tahtis. räägiks nagu minu ja teemaautoriga korraga. selgituseks niipalju, et minul ei ole sellist sõpra, kellega ma seksiks. mul on abikaasa ja tema on mulle tõesti minu armuke, laste isa, parim sõber ja nõuandja ühes isikus. peale tema on mul ka paar väga head sõpra ja kuigi ma jagan nendega ühist maailmavaadet ja olen koos puuda soola ära söönud, ei seksiks ma nendega kunagi. sest nad on mu sõbrad, mitte armukesed.
siin paistab mitme erineva nime alt sõna võtvat mingi leelotaja. jube sõnadevaht aga mõte on ääretult segane, tükati räägib ta koguni iseendale vastu. et siis kategooriast- räägb palju aga ei ütle midagi.

kõik sõltub ju siiski sellest, miks sa oled veendumusel, et "sa nendega ei seksiks...", kas seetõttu, et sa usud "reeglit", et sex lõhub sõpruse või need sõbrad ei ole sulle nii head sõbrad, et sull suuremaid tundeid tekitaksid...?
suhtumise küsimus on.
sõpradega ei pea tohiks kartusi olema. sinu jutust aga jääb selline mulje küll.

mul ei olnud ennist aega pikemalt kribada, aga ütleks nüüd siis ka sõna sekka.
üks vahepealne arvamusavaldaja vahutab küll palju ja tükati paistab ka ise juba järje kaotavat, aga tal on sellegipoolest mõned head mõtted, katsun need nüüd välja tuua:

"valus on siis, kui sina usudki kellestki sõprust, kuid osutud talle vaid tuttavaks, kuna ka see teine kasutab valesid väljendeid, nimetades sind talle sõbraks. juba sellistel juhtudel tuleb kainelt arutleda, sest kui keegi nimetab sind endale sõbraks ja sina ise tunnetad ka oma tegudes, et oled talle sõber, tuleb "kontrollida", kas ka tema sulle samaväärelt vastab-tema sulle võibki sellisel juhul osutuda vaid tuttavaks"

kas see pole mitte tihti elus nõnda, et suhtes (ka sõbrasuhtes) ei ole kõik absoluutselt tasakaalus, et saadakse täpselt samapalju kui antakse? kuidas siis kindlaks teha, kas ka sõber tunneb minu suhtes täpselt sedasama, mida mina tema suhtes? kuidas käib see niinimetatud "kontrollimine"? see ei ole ju nagu meditsiinis, et võetakse vereproovid, kraaditakse, tehakse veel paar uuringut ja ongi selge, mis haigusega on tegemist. sõbrasuhe on kontrollitav vaid tunnetuslikul tasandil. kuna aga kõik tunnetatav on sügavalt subjektiivne, siis kui tõepärane on selline "kontrollimine"? sel juhul võiks ju väita, et sõbrasuhe kui selline on täiesti tõestamatu.

mida ma oma keerulise mõttekäiguga öelda tahan- elus ei ole kõik nii mustvalge ja lihtsustatud, nagu siin mõningad inimesed üritavad näidata. väga palju tuleb ette, et tunded, ka sõbratunded, on vaid ühepoolsed. olen selle kõik kunagi ise läbi elanud. minu parim sõber armus minusse, kõik toimus kuidagi loomulikult ja järk-järgult, see lihtsalt läks nii. mõnda aega arvasin ka ise, et mul on samaväärsed tunded tema vastu, meie suhe muutus füüsilisemaks. me küll ei seksinud, aga suudlesime ja vahetasime õrnusi. kõik oli ilus, me olime tõelised hingesugulased. paraku oli mul siiski midagi puudu, minu parim sõber ei suutnud mulle seksuaalses mõttes seda pakkuda, mida ma vajasin. kuna tema oli väga armunud, olingi ääretult tobedas olukorras. tema projitseeris mulle oma tundeid, rääkis tõelisest hingesugulusest, ainukordsest vaimsest seotusest, täiuslikust sobivusest. see oligi nii, ta oli mulle sõbrana ääretult kallis, aga seksuaalses mõttes ei pakkunud ta mulle midagi. see oli üks kõige hullumeelsem ja jubedam aeg mu elus. samas õpetas see mulle, et armastajad võivad omada sügavat sõbrasuhet, aga sügava sõprusega ei kaasne alati füüsilist armastust.

no mina näiteks ei seksi oma sõpradega sellepärast, et ma olen juba abielus. Ega ma loll ei ole.

mustvalgelt sõna otseses mõttes tõesti ei saa... ja palju neid asju maailmas ongi, mida apsoluutselt selgeks saavad.

ometi selgemaks saab, kui mõtled, meenutad kohe pärast suhlemist olnu üle, kui vaja, teed järgmisel korral uuesti teemaks, juurdled, mediteerid, võrdled enda ja tema suhtumisi/käitumisi jne.oled reaalsega kursis. oled teadlikult suhtes, mitte ei suhtu nii nagu vaataksid filmi, mis vaid mingeid tundeid mällu jätab, teadmisega "aga see oli vaid film".
esmane ju siiski ongi see, et kuna me oleme inimesed, kelledel on antud arenev mõtlemine, peame me tegelikult elamise käigus käituma ja tegema otsuseid mõistmise alusel. kuigi paljud toimingud ja suhtumised, eriti aga suhetes, kulgevad paljude keerukate instinktide ja reflekside ajendil.

sellest olen õppinud, et inimesel on enamik suhtluskaaslastest siiski tuttavad ja sõbarks saavad kujuneda vaid mõningad neist elu vältel.
inimene kes kiitleb, et tal on palju sõpru, võib kunagi hiljem seista sügaviku ees, sest on saanud endale tõenduseks, et tal tegelikult polegi isegi mitte sõpra.
sellel on kaks seletust. üks on see, et see inimene on ise liialt nõrga iseseisva mõtlemisega ehk kergemeelne/lihtsameelne,
või teine, et inimene ise tembeldab teisi kergekäeliselt sõbraks, sest saab nii neid enda kasuks, ühepoolse tasuvusega ära kasutada(parasiitlik eluviis).

tõelist sõpra saab olla vaid üks või kaks mitte rohkem.

aga mitmele saab korraga truu olla?

truu= et sa ei käitu vastupidiselt enda lubadustele/sõnadele ja sa suhtud ise teisesse täpselt nii, nagu sa seda talle ise oled kuulutanud/lunabnud.
truu saab olla kodumaale, sõbrale, perele, tööle jne.

lollike keppar-kas said nüüd ajusonga?

keppar mõtleb ikka sõbra ja armukese suhet, kui on nt kaks sõpra kindlalt head, tulest ja veest läbi käinud kas siis ka kaks armukest. kas võib sõber hea armuke olla, kas kõik head sõbrad on ka head armukesed. Kas kõik head armukesed on ka head sõbrad.

kas said nüüd ise ka sõber ja armuke.

võrdseid sõpru pole olemas. kõik me oleme erinevad ju.