Mainin kohe alguses ära, et "kullakaevaja" stiilis kommentaaridega pole vaja teemat reostada. Situatsioon on järgmine: neli kuud tagasi tutvusin tuttava sünnipäeva peol mehega, kes on minust seitse aastat vanem ning juba väga heal elujärjel. Suhtlus oli alguses tagasihoidlik, kuid nüüd on suhe tõsisemaks muutunud ning mind on hakanud häirima tema nö jõukus. Ta planeerib pidevalt igasugu üritusi ning pakub võimalusi, et midagi koos teha ja see kõik on väga tore, sest ka mina tahan temaga koos aega veeta, kuid kõik need tegevused on minu jaoks liiga kallid. Ma tean, et kui tema kutsub, siis eeldabki, et ta maksab ja tal poleks selle vastu midagi, kuid mul on. Ma olen lapsepõlves näinud, kuidas võib naisterahvas mehest rahaliselt nii sõltuda, et kui mees kaob pildilt ära, siis laguneb naise maailm laiali. Tean, et olukord pole sama, kuid mulle ei meeldi, et tema minu eest maksab. Kardan, et sellest kujuneb harjumus ja ma ei taha rahaliselt kellestki sõltuda.
Tahaksingi teada, et kas kellelgi on olnud kunagi sarnast või samasugust olukorda ning kuidas kõik lahenes. Tean, et kohati võib see tunduda pseudoprobleemina, kuid kellegi kogemusele toetudes laheneks probleem minu jaoks ehk kiiremini. Sellise asja pärast temast loobuda ka ei tahaks, see tundub lihtsalt totter.

oled sa temaga sellest rääkinud, öelnud, et tunned end ebamugavalt?

Olen, aga tema jaoks tundub minu nö probleem tühine, sest ta mõistab, et ma pole end veel ülestöötanud ning tema jaoks on see okei. Aga ma olen alles teisel kursusel ning kavatsen ka magistrantuuri minna. Ma ei saa ega taha teda aastateks ootele jätta. Vahel tundub, et ainukene võimalus on uhkus alla neelata..

Vana mees on?

ta on 50+-

Minust seitse aastat vanem ehk 28-aastane.

Oled sa kindel, et tal peret või naist pole?

teemandid ja muud kallid ehted tasub alati vastu võtta. Pärast võid maha müüa ja tükk aega muretult elada.

Uhkus on ilus asi! Ja see ei ole pseudoprobleem! Samas on tõesti loogiline, et kuna Sa oled tudeng, ei saa lubada endale igast hiilgusi. Püüdke leida kesktee - planeerige sageli Sulle taskukohaseid üritusi ja vahel harva lase ka miskit uhkemat endale välja teha ning naudi seejuures naiseks olemist! Usu, kui ta Sinust hoolib, siis on ta õnnelik, kui saab Sind rõõmustada ja Sulle elamusi pakkuda. Ära võta talt seda võimalust! Kui kardad iseseisvuse pärast, siis ära seo OMA elu tema rahakotiga, aga päriselt ära küll loobu ühistest üritustest oma olematu sissetuleku pärast!
Muideks, paljud paarid elavadki nii, et mees peab tudengist elukaaslast üleval ja see on mõlemi meelest okey. Uhkus on ilus asi! :) Aga ära lase uhkuse pärast armastust minema! Kui see tunne on päris, siis leidke kompromiss!

kui palju on rikas? et mis astmest loetakse rikkaks?

Kui on liisitud kallis auto:D

Pole. Olen kinni maksnud terve elu Mluuseri jamad . Kohati,eriti täna käib närvidele.
Tahaks ise luusida ja töll olla.

:), aitäh sisuka postituse eest. Sul on õigus. Armastusest ma praegu veel ei räägiks, aga hetkel minu jaoks asendamatu inimene :)

kas saaks täpsustada kus sa teda kohtasid, äkki on neid veel ripakil ja kui enam ei taha, siis viska kontaktid siia, me korjame üles

... haaraks võimalusest. Ega mehe jõukus (miinus laenud ja liisingud)sinu iseseisvust ei takista, ka mitte temaga suhtes olles.

aga kui oleks sama mees ilma hea elujärjeta? ei tundugi vist nii asendamatuna P21 elus..harakas ju!

see, et mees edukas on, rahaliselt võimaldab nii endale kui oma kaaslasele huvitavamat ja kvaliteetsemat elu, teebki ta eriliseks.
ses mõttes ei saagi olla slle mehega sama iseloomu juures vaene.
St 2 inimest täiesti ühesuguse iseloomuga saavad ka ühesuguse saatuse, kui just vääramatud jõud mõju ei avalda.

just just. vääramatu jõud mõne vaesurist naise näol:)

Inimeste asendamatusest rääkides, siis jah, keegi meist pole asendamatu. Teile, Alu, ei pea ma midagi tõestama. Teie võite mind harakaks pidada, teil on see õigus, kuid see on üsna väiklane, arvestades, et teete seda foorumi postitusele tuginedes.

Mõistan teemaalgatajat hästi. Olen ka ise veel (vaene) tudeng ning see on üks põhjusi, miks ma juba enne õpingute algust otsustasin vältida kooli ajal igasuguseid kohtinguid jms. Armumist paraku vältida ei õnnestunud, kuid õnneks ei tule mul nüüd vähemalt sedalaadi ebamugavate küsimustega rinda pista (see on antud juhul kogu asja hea külg!), sest mees, kellesse armusin, ei ole vaba. Lisaks on tunded peaaegu kindlasti üldse ainult minupoolsed.
Arvestan endamisi juba ammu sellega, et ei pruugi üldse kunagi nii palju teenida, et esmavajaduste katmisest midagi kodust väljas lõbutsemiseks üle jääks. Peaasi, et jätkub puhast joogivett, kõht on täis, riided seljas ja katus pea kohal. Seda ei ole muide üldse vähe, paljudel inimestel maailmas pole ju neid elementaarseidki asju. Mul ei ole raske oma elu sisustada ja tasuta või väga tagasihoidlike vahenditega huvitavaks muuta. Ehk leian kunagi vastastikuse armastuse mõne mehega, kes tunneb samuti väsimatult rõõmu õues jalutamisest (v tervisespordi tegemisest) v pargipingil istudes vestlemisest, lihtsast kodusest toidust, heast unest jne.
(Aga mul pole midagi selle vastu öelda, kui mõni teine (tudeng) vastastikuse kokkuleppe alusel laseb elukaaslasel end üleval pidada. Inimesed on erinevad ning see on teiste oma asi, mis nad teevad.)

Kui asi on rahas, siis ASI ON RAHAS. Kui sa oled inimene, keda ei saa ära osta, siis sellist muret pole :)
Loomulikult saab raha eest nö huvitavat elu, aga kui sa oled inimesega tutvunud, ära armunud, siis kõige huvitavam maailmas on ikka Tema ja igasugused langevarjuhüpped või Austraalia reisid on selle kõrval üks blurrr.
No ja tegelt, see on ikka imelik mõtteviis, et kardad, et mingitel üritustel käimine paneb sinu kellestki sõltuma. Et kui üritusi enam pole, siis kukub maailm kokku? WTF? Kõlab nagu tüüpiline juuksekarva lõhki ajamine selle nimel, et endast head muljet jätta. Kui mul kunagi peaksid sellised mõtted tulema, siis küll vaataks, kas ikka olen armunud inimesse või üritustesse. Et kas inimene on huvitav ka (porgand)paljalt :D ilma mingi meelelahutuseta, või talle on ikka vaja natuke ülikonda ja teatrit juurde pookida, et temast "kiirgaks enesekindlust ja elukogemust ja isiksust" minu jaoks. Kui ollakse päriselt siiralt armunud, siis pigem nahistatakse kuskil "odavalt" omavahel ja räägitakse öö läbi oma mõtteraasudest, kui traavitakse mööda meelelahutusi nii palju, et sellest "probleemi" saaks aretada.
Aaaga noh, eks meelt ole ju huvitavam lahutada, kui keegi on kõrval...pealegi, kui ta on normaalne kah ja noh...äkki isegi kunagi hakkab päriselt meeldima, sest ta tundub ju huvitav :D

Elis, ärge harrastage ridade vahelt lugemist, see ei õnnestu eriti hästi. Kust te lugesite välja, et kui üritused ära jäävad, siis mu maailm variseb kokku!? Sugugi mitte. Selline on tema elustiil ning ta üritab mind sellesse kaasata. Kumbki me pole seda tüüpi, et kui armume, siis kaome areenilt ära ning veedame päevi omaette kodus või voodis. Kuid eks selles stiilis kommentaare oligi oodata :)

:D ma ei lugenud ju ridade vahelt, kui ise ütlesid, et "Kardan, et sellest kujuneb harjumus ja ma ei taha rahaliselt kellestki sõltuda." "Sellest" tähendab ju üritusi...kui sa nüüd ütled, et maailm ei kukuks kokku, siis milles probleem? Kuidas sa siis üldse saad mingit sõltuvust karta?
Pealegi, kui inimesed on suhtes, siis peaks mõlemad üksteist oma ellu kaasama, mitte ainult mees naist oma ellu. St. kui see kaasamine oleks nö 50%-50%, siis poleks ka probleemi, sest mõlemad annavad enda elust nö võrdse osa. Aga kui suhtes hakatakse oma osa rahas mõõtma, siis noh...ja antud hetkel mõõdad sina asja rahas ju(?) Kas see on siis normaalne, et suhtes mõõdetakse oma panust rahas?
Mina kommenteerisin, kus minu arust see probleem olla võiks ja mida mina samas situatsioonis endalt küsiks. Seda pole vaja isiklikult võtta....lihtsalt üks variantidest. Minu soovitus pole ju mees nö maha jätta vms, vaid ikka ENDAS selgusele jõuda. Ma ei soovitaks hakata oma uhkust või "uhkust" alla neelama, vaid ikka endale ära seletada, miks just sellised mõtted/tunded ja siis alles tegutseda. Kui see soovitus on vastumeelne, siis olgu.

paneme ka siis natuke tarka.
naised mõõdavadki ju kõike funktsionaalsuses, kuidas mõtles,miks ütles,kuidas käitus jne. mingit inimese austust tavaliselt ei ole mõtet oodata. Seega uuri välja kas tegu on siira inimesega kes hiljem meelde ei tuleta sulle et sinna läks nii ja naa palju raha või on nõksuga ja jääd võlgu. sealt saad ka omale vastuse kas mees sillutab kullaga teed sõltuvuse suunas või mitte.

peaks lisama et kui teadvustad seda endale et ennast ära ei mata kellegi alla siis ei ole seda ärkamismomenti hiljem. nii et tegelt võib seda ka vabalt enda probleemina võtta olla et muututakse mugavaks jne. mõni soodustab seda eriliselt. lahendus ikkagi järeldusele jõudmine mis sa ise tahad. ikka see sama vana enda leidmine.

"Kardan, et sellest kujuneb harjumus ja ma ei taha rahaliselt kellestki sõltuda."

pole hullu-harjutamine teeb meistriks. P21 on lihtsalt haraka tyypi naine, kes tahab elada suurejooneliselt ega tea midagi lihtsatest tunnetest ja armumisest, mille tagajärjel tahax käsi teise ymber hoida mingil seletamatul põhjusel ja väga pikalt talle silma vaadates.
tyypiline eesti tõusiknaine.

Elis pani minu mõtted ka kirja.
kui raha pole probleem, siis ta seda pole. ei juhul, kui teda on mingil osapoolel liiga palju ega juhul, kui teda saab mingil põhjusel vähe olema.
kui on armastus, siis on kõik tegelikult kuradima lihtne. kui armastust pole, siis iga liigutus on nagu paganama kõrgem matemaatika. :)

alu kommis kümnesse, peab mainima.
ahnus ja tõusiklikkus võimaldab lahedalt elada. alasti ja siira armastusega ainult rabeled ribadeks.
mõlemat reeglina ei saa, vastasel korral ei oleks autori jorinat.
hoolivust ei õpi, olematu siiruse tabab partner kuradima hästi ära. jääb üle ratsionaalses kooselutehingus kokkuleppimine. perspektiiviks teemaalgatajale.
ega seetõttu arm välistatud pole. filmid, raamatud annavad sortsu seda õhkamistunnet, mida siis vaikselt padja sisse nutta.

ega tea midagi lihtsatest tunnetest ja armumisest, mille tagajärjel tahax käsi teise ymber hoida mingil seletamatul põhjusel ja väga pikalt talle silma vaadates.
tyypiline eesti tõusiknaine.
Kas raha olemasolu keelab siis käsi ümber hoidmast seletamatul põhjusel.
Tüüpiline eesti meheäbarik, kes ise iial rikkaks ei saa ( kehv iseloom ja madalam sünnitase)
arvab, et raha esst saaks kõike. Aga ei saa ju, raha on täiesti iseseisev kasutusvahend. Ega raha eest ju rohkem ei kallistks.

Üks põhjus, miks naisi on ülikoolis rohkem ja nad ei lange välja on sponsori või elukaaslase olemasolu, kelle kulul saab ülikooli kenasti lõpetatud. Sel ajal võib ta ka olla keskharidusega lihttööline.
Miks on 50% 25-35a naistest üksikud? Nad on oma karjäärile hea hoo sisse saanud ja meest pole vaja enam toeks kõrvale, piisab kui keegi külas käib ja nende puudust pole.