Kasvasin üles õega, loomulikult ka emaga. Isa oli ka ja temaga oli mul vedanud. Oli ta selline rahulik, nõudis elementaarsete käitumismustrite järgimist mida järgides sai temaga rahulikult ja harmooniliselt eksisteerida.

Õde ja ema.
Ema oli nagu paljud naised ikka, isekas. Võiks arvata, et naised on leebed ja head.., võta näpust.
Pigem oli ema selline naga tüüpi tegelane kes küll nõrgem kui mees aga see eest valmis hüppama iga pisikesemagi asja peale nii, et kohati võis tunduda, et lootust mõistvale suhtumisele tema poolt pole olemas. Süüa tegi ainult tooreid praekartuleid, hommikul mingit putru mille sees alati mustad tükid ilutsesid. Kastme tegemisest nii palju, et kõige hõrgutavam kaste, a'la "see mida ma alati ja ainult teen" oli praepanni jäänus õli millele lisas piima ja jahu ja siis praadis.
Kooliskäimisest nii palju, et null klassis olin klassi paremiku hulgas. Siis kui kool algas, nõudis ema, et teeb minu eest kogu töö ära. Siis kui jõudsin nii kolmandasse klassi, ei suutnud ema aju enam kodutööd teha kuna teadmised puudulikud ja nii jäingi omapäid kodutöö tegemisel. Ema ei osanud enam aidata aga nõu andis ikka vahel ja üks säärane nõuandmine meenub mulle. Nimelt kui tsernoboli tuumajaam riknes, ütles ema, et õues ei tohi mitte mingil juhul tikku põlema panna.
Selles suhtes oli ema tüüpiline naine, küll puudulike teadmistega aga siiski hooliv, samas ka eemal seisev juht figuur.
Nooruses ema mind ei nüpeldanud, sellega alustas ta siis kui olin sirgunud peaaegu tema pikkuseks. Ta ei nüpeldanud mind armastusega vaid vihaga, nii, et hambad olid tugevalt kokku surutud ja sõnad susisesid kõvasti kokku hoidvate hammaste vahelt. Analoog noaga ähvardavast pässist kes kohe äsab.

Õest nii palju, et see leidis tee ema külje alla. Nimelt oli kord aeg kus ta veel ei olnud leiutanud seda mis ema külje all talle koha garanteeris. Siis avastas ta, et hüüdes "emme emme emme, ta kiusab mind!" jookseb ema tuppa ja äsab mulle vastu pead. See muutus relvas.
Isa pidevalt tööl, olin nende kahe emase küüsis ja meelevallas.

Ma ei viitsi rohkem kirjutada aga sõnum on selline: naise teeb atraktiivseks fakt, et on vastassugupool. Reaalselt on aga enamus naisi kurjad valetajad kes torgiks sind nagu vihmaussi nõeltega lihtsalt meelelahutuseks kui vaid saaksid.

Näiteks tooks õe kes võõraste poiste ja meestega väga hell ja õrn oli. Kahjuks olin mina pandud rolli seda läbi nägema. Kui kõik naised sellised on, on asi väga metsas.
Nagu madu kes sind meelitab, et sind siis mugavalt ja aeglaselt nahka pista.

Ma olen täiesti kindel, et 70% naistest just sellised ongi.
Olen isegi elus nii kaugele jõudnud, et olen kokku puutunud "näitlevate" naistega, kelle hoiakus suure eesmärgi saavutamise nimel teatud hoolivust näha oli kuid kes ennast selle kõrval unustasid.

tekst, hästi kirjutatud, olen elus samasuguste naistega kokku puutunud, kahjuks pean nõustuma Hr. Mein Kamfiga

Hästi kirjutatud jah, aga leidub ka sarnaseid kiuslikult, õelalat ja manipuleerivalt käituvaid meesisendeid.

Sa saad seda, mida ise peegeldad. Mul pole olnud isa, aga olen alati teadnud milline peaks olema norm. mees. Pole pettunud. Lõpuks saad ise ikka seda mida küsid ja ootad. Ei saa võtta kedagi eelarvamusega. See mürgitab igasuguse suhte juba eos. Sellega olen aga päri, et siinsetest lahmijatest on enamus siiski naised. Ja piinlik on. Jube piinlik.

olen või niiga vägagi nõus, leidub ka selliselt käituvaid meessoost isikuid, aga arvan, et need on siiski erandid, selline käitumine on rohkem naiste loomuses, mida on ka minu tutvusringkonna naisterahvad ise tunnistanud. Selline on elu, ega teist inimest muuta saa...

Saad seda, mida ise peegeldad?
Paljud vanemad, kes ei hooli oma lastest või väärkohtlevad neid, alustavad sellega juba siis, kui laps on IMIK. Näiteks kui ema on lapse isa peale pahane ja elab seda lapse peal välja.

Kuidas saab (väike)laps seda, mida ta ise peegeldab? Väärkohtlejate peres muserdatakse ta juba algusest peale nii ära, et ta ei saagi teada, milliseks ta oleks võinud kasvada - normaalsetes oludes. Ja siis mingid arvajad-teadjad ütlevad, et inimene ongi selle tee ise valinud ja endale kaela tõmmanud. See on ohvri süüdistamine, mis aitab meie ümber toimuvast ebõiglusest mugavalt mööda vaadata. Kedagi ei pea aitama, kellelegi ei pea kaasa tundma.

Mu eelmine postitus oli siis Arvaja N-ile

Ka minu elukogemus ütleb, et eriti just naised hakkavad oma sisepingeid ja probleeme laste peal välja elama. Eriti õudsed olid omal ajal mõned sõime- ja lasteaiakasvatajad, kes
täiskasvanute silma ees olid üliarmsad ja lahked, kuid lastega omapead olles said neist õelad fuuriad.
Näiteks: kuuldes lasteaialaste lõunauinaku ruumist sosinat, tormab tädi otsustaval sammul kohale, tõmbab ühel (sügavas unes) lapsel teki maha ja annab kõva laksu.
Laps on tõsiselt ehmunud ja veel täiskasvanunagi hakkab tal kõhus keerama, kui seesama tädi sünnilinnas vastu juhtub tulema.

No jah. On olemas selline naine kes oma parimate püüdluste juures olla vastik ja halb, tekitab rohkem positiivseid tundeid.

Me elame vaid kord ja ma tean, et on olemas paradiis. Raha palju, oma enda ehitatud maja, võin ta kodustada ja elada sellist elu mille kohta võib öelda "100%".

Sõna kodustamine on siin võtmesõnaks. Nimelt kujutage ette elu kus mees on jumal ja tal on 35 naist. Üks ilusam kui teine. Tegevusi on palju. Milliseid tegevusi? Istuda kodus? Käia tööl?
Juudenid on välja kalkuleerinud kõik võimalused ja aaria rassi blondid naised on ohvriteks. ELAGU INDIVIDUAALSUS!1 Saate aru või punnite vastu?

Kes aru ei saa, mingu metsa!

Ma jätan oma 34 naist ainult sinu pärast maha. Tahad sa veel mind?

Minu mees lõi staatilise keha! Suur koalitsioon kus jagatakse veredoonoreid. Ma mõtlen, et kus on su võitlusvaim. Küsin seda kuna olen hea naine ja kuna ma seda küsisin, pean oma mehele lihtsalt rohkem kkpi andma.
Olen mingi kõrnks nagu enamus naisi aga
kuna mu aju mäda
ja keha kena,
võin ennast pidada
paremaks kui sina.

Nii palju emastest.

Sa oled ju juba suur poiss kui Tšernobõli katastroofi ajal tikkudega mängisid. Saa ometi aru, et mees ja naine on ühe ja sama asja (elu)kaks eri poolt, mis moodustavad terviku.Jäta viha ja solvumine, see teeb ainult sulle endale kahju, hangid sedasi mõne raske haiguse. Andestamine ei tähenda seda, et sa kiidad heaks või õigustad vale käitumist, vaid seda, et sa lased neil olla sellised nagu nad on. Mine oma eluga edasi ja ela oma tõekspidamiste järgi.

Kui hindad kõiki erinevaid inimesi ühe lapsepõlves nähtud inimmudeli järgi, siis tõesti - otsi abi. Ma pole väga kindel, et suudaksid omal käel oma maailmapilti muutma hakata, kui sa seda seni teinud ei ole. Su enese parem oleviku ja tuleviku huvides.
Su lapsepõlv on tänaseks täiesti lootusetult möödanik, otsuste ja valikute tegemine juba ammu sinu teha.
Ma ei mõista seda fenomeni, miks mõned inimesed jäävad oma minevikku kinni, mida muuta ei saa, kui samas on olemas olevik, mida saab muuta, et tulevik tuleks toredam.

Kui "minu kogemused naistega" piirduvad vaid ema ja õega, siis on valim liiga väike, et teha järeldusi 70% naissoo kohta, see ei peegelda isegi mitte trende. :) Muidu ju võiks teha täiesti loogilise järelduse, et kõik mehed ongi sinusugused, naiste küüsis ja meelevallas puha. :)

just nimelt, kivike.
loogiline on ka järeldada, et kui ema ja õde on vastikud sadistlikud põrsad, pole ka teema autor nendest loomuomadustest puutumata jäänud- geneetiline värk ;)
huvitav, kas ka kõik autori seksikogemused piirduvad ema ja õega? isegi ei kujuta ette, milliseid järeldusi veel selle põhjal kogu naissoo voodioskuste kohta tehakse.

Kui teema algatajal oleks olnud selline ema külje alla pugenud valetav vend siis, arvatavasti põlgaks ja süüdistaks ta mehi.
Kasva suureks ja kui ise probleemist (ja sul on probleem!) üle ei saa, siis otsi hea psühholoog.

Ei mida ma kirjutasin oli reaalne minevik. Ei ole väljamõeldud lugu.
Ma olen muidu normaalne ega haise kuidagi.
Mats ka ei ole aga ennustan..

Oskused head ja kõrval lugejal mentaliteet selline, et tema ei tutvu. Siis loeb ja õelutseb.

Midagi head ka. Mu emane koer sai täna kkp mingi tondi poolt ja tont teadmata, tuli orgasm kunagi aga selle saavutamise nimel tuli pingutada ja pikemalt kirjutada. Lõpuks kui kaine mõistusega aru saate, mõned teist, siis on kõik.. .

sula lollus, kas tõesti tahadki olla selline ?

Kusene koer vä?

Teemaautoril on naiste suhtes osaliselt õigus. Nad on enamuses intrigandid, draama tekitajad, keelekandjad ja lobamokad. Mina näiteks ei usalda ühtegi naist ja naine peab teadma täpselt niipalju kui talle on ette nähtud. Ma ei võta naist endaga võrdsena. Nad on üks aste allpool. Samas peab naine teadma kus on tema koht ja see tuleb paika panna kohe alguses. Naine on lihtsalt üks osa mehe karjast nagu koerad, hobused jne kellel on kindel ülesanne ja roll. Naise roll on meestele füüsilise rahulduse pakkumine, pisitöödel aitamine ja laste kasvatamine - see on kõik!
Mees peab naist kontrollima, õpetama ja suunama nagu ülejäänud karjaliikmeid. Kuna me oleme mentaalselt ja füüsiliselt neist igati üle pole seda kuigi raske teha. Kahjuks on aga tänapäeva femiinses maailmas sitaks palju sussialuseid tonte keda kasvatavad ja õpetavad sellisteks naised ise. Siinsed kohviveskid räägivad oma " flower power" juttu aga kui üks korralik tõsine mees neid paika paneb neile suisa meeldib see. Naine on loodud järgima mitte juhtima!!! Evolutsioonilises mõttes on inimkond õigelt rajalt kõvasti kõrvale kaldunud.

No selge, taod kodus pihku vist või? :) Kuidas küll lollid naised maailma nii feministlikuks küll muutsid kui mehed on üle nii mentaalselt kui füüsiliselt? Eks ole, maailmas on nii palju susse, kes ürgse ülo maailma rikuvad. :)

tal pole ju raha karja pidada, rääkimata hobustest või koertest. keppinälg vaatab kah kirjaridadest, nii et kuna naised pole ju võrdsed, siis tuleb sul päraksusexi meestega harrastada. MOTT

kui sul ei seisa, siis võtab nagu pipraseks selle maailma.

kulunud klišee vastused. Impo, rott, homo, pihkur jmk. Mida oligi oodata. Aga loogiliselt võttes on teie roll siiski see mida kirjutasin. Kui mees poleks seksuaalne olend ning ei vajaks paljunemiseks naisi, poleks teid ju kellegile vaja. Te olete kaasajooksikud nii vaimselt kui füüsiliselt. Kõik keerati tuksi kui naistele anti ülemäära õiguseid. Naine ei mõtle loogiliselt. Ta ei ole selleks võimeline. Nad tegutsevad ja mõtlevad emotsioonide ajendil. Seega nendel ei tohiks olla erilist õigust üldse tähtsates asjades kaasa rääkida, rääkimata, et naine on lihtsalt bioloogilises plaanis rumalam kui mees. Seda on kordi tõestatud. Mehed lahendavad probleeme, naised tekitavad neid. Küünelakk, kohvitass ja titemähkmed ongi naistele sobiv pähkel.

kas keegi teab mõnda naist, kes ei manipuleeriks meestega, kes ei sooviks meest muuta enda meelejärgi ?
Sooviksin teada, kas on selliseid naisi üldse olemas ?

ürgne ülo Kirjutas:
-------------------------------------------------------
Meestel pole naisi vaja paljunemiseks. :) Naistel on mehi vaja paljunemiseks. :) Loogika longab sul küll mõlemat jalga. :) Meestel on vaja seksi ilma kohustusteta, no vähemalt sinusugustel.

Te olete k
> aasajooksikud nii vaimselt kui füüsiliselt. Kõik k
> eerati tuksi kui naistele anti ülemäära õiguseid.

No ikka mehed jooksevad sinna, kus on naisi, mitte vastupidi.

> Naine ei mõtle loogiliselt. Ta ei ole selleks võim
> eline. Nad tegutsevad ja mõtlevad emotsioonide aje
> ndil.

Sa nagu väidad, et mehed on kivinäoga robot-psühhopaadid, kes ei tunne emotsioone? Ja naised ei ole võimelised mõtlema ratsionaalselt?

Seega nendel ei tohiks olla erilist õigust ü
> ldse tähtsates asjades kaasa rääkida, rääkimata, e
> t naine on lihtsalt bioloogilises plaanis rumalam
> kui mees. Seda on kordi tõestatud.

Äkki meie loogik toob ära mõne tõsiseltvõetava teadustöö või vähemalt teadlasegi, kes tõestas ära? :) Mehe, loomulikult ikka. Naisel kui indiviidil on täielik õigus otsustada enda üle ise, kui tahes rumalaks bioloogilises plaanis sinusugune ajukääbik seda ka ei peaks.

Mehed lahendav
> ad probleeme, naised tekitavad neid. Küünelakk, ko
> hvitass ja titemähkmed ongi naistele sobiv pähkel.

No loomulikult, mehed ei sa aju sellise pähkliga hakkama. :) Sa, idu, ei saa isegi sellega hakkama, vaid määgid meestest, kelle haleda varju vari sa oled. :)

Ürgne ülo on lihtsalt üks romantiline unistaja, ega inimeselt saa ju tema unistusi ära võtta. Kardan siiski, et ega seal taga väga palju muud olegi.

Alustan sellest, et mul on väga kahju, et sellise lapsepõlve osaliseks said. Minul oli ka väga keeruline lapsepõlv. Ema ja isa kaklesid pidevalt. Meid unustati täielikult ära. Isa peksis ema puuhaluga minu silme ees ja pussitas kassi. Pärast lahutust oli ema endaga nii jännis, et kasvasime õega täiesti omapäi. Ema läks kooli ja mina tegin perele süüa juba 8. eluaastast peale. Kui endaga koolis või mujal jänni jäin, siis ema sõimas mind saamatuks ja suutmatuks.
Kas ma vihkan oma ema? Kas ma vihkan kõiki mehi ja arvan, et kõik mehed pussitavad kasse ja peksavad puuhaluga naisi? EI
Mina olen täna täiskasvanud inimene ja minu maailm sõltub 100% minust endast. Ma olen oma lapsepõlvega ära leppinud ja täiskasvanud inimese analüüsiga olen jõudnud, selleni, et mu ema sõim ja pidev ärritus oli puhas närvipinge ja hirm, sest 2 last üksi kasvatada oli tema õrna loomu jaoks ilmselge liig. Ma väärtustan neid ilusaid asju, mida ema mu lapsepõlve siiski lõi.
Isa kutsusin paar aastat dialoogile, kus avaldasin arvamust, et normaalseks suhtluseks on mulle vajalik, et ta vabandaks minu väärkohtlemise eest. Esmalt sellepärast, et ta mind peksis ja teisalt selle pärast, et ta mu ema minu silme ees peksis. Tema arvas, et ma olen väga ülbe ja jultunud laps. Isaga enam ei suhtle.
Ilmselgelt teadvustan endale, et mul on väga suur hirm meeste ees. Mehe füüsiline jõud on hirmus. Kardan ka endas ema ilminguid. Jumal teab, millal keeran oma hirmud ja ebakindlused vihaks. AGA ma lähtun iga päev mõttest, et maailm on selline, millisena ma teda näen ja inimesed minu ümber minu peegeldus. Seni, kuni otsin ja märkan hoolivat ja hoidvat meest, neid ka leian. Siiani pole see mind alt vedanud. Mul on olnud 3 pikka suhet ja kõik äärmiselt armsate meestega. Praegu olen abielus ja arvan, et kui mina näen ja kiidan oma meest tema hoolivuse ja armsuse eest, siis ta mind kunagi ka peksma ei hakka.
Kirjutasin teema algatajale nii pikalt, et ta saaks aru, et ma pole mingi teisest maailmast tibi, kes niisama targutab. Terve ilm on katkise lapsepõlvega lapsi täis, aga ei saa kogu oma elu vihkamise ja süüdistamisega ära rikkuda. Tuleb edasi minna ja ISE teha nii, et sina selline poleks. Praeguse postituse järgi jääb mulje, et sina pole siiani suutnud enda ümber luua hoolivat ja hoidvat keskkonda. Alustama peab enda muutmisest, siis tulevad ka need armsad ja hoidvad naised. Paraku mina näiteks sinuga suhtlusesse ei langeks. Sa hirmutaksid mu lihtsalt ära.

tänan, huvitav lugemine oli, hästi kirjutatud. Kahjuks on selliseid kommenteerijaid ja mõtlejaid siin vähe. Mind pani see tekst küll elu natuke teise nurga alt vaatama. Samas, olen olnud teemaalgatajaga üsna sarnase elukogemusega, jah terve ilm on täis katkise lapsepõlvega inimhingi, aga see ongi elu, kõik ei saagi "head" inimesed olla. Olen mõtisklenud selle elu siin lõpetada, sest kohati tundub see nii arusaamatu ja piinav, aga olen siiski arvamusel, et kõik inimesed on siin mingil ajahetkel vajalikud, ka need praeguse aja terroristid ning teised sellised tegelased, muidu meid siin ei oleks, igast inimesest on midagi õppida, nagu Sinugi postitusest...

rumal jutt viimasel.

on kõik inimesed, ja nad on looja poolt vajalikud teistele õppimiseks, ning kogemuste omandamiseks. Kuidas saaks inimkond areneda, kui kõik oleksid ühesugused....