Olen 50% eestlane ja 50% venelane ja ukrainlane, mul on eesti nimi ja perekonnanimi. Emakeel on vene, peres rääkime ainult vene keeles. Ja seepärast lapsepõlvel mõtlesin, et olen venelane, armastasin Venemaad, lihtsalt sellepärast, et koik mu sõbrad, mu ümbrus ja vanemad armastasid Venemaad. Olin laps ja väga palju ei saanud aru. Praegu kasvasin üles ja hiljuti sain aru, et absoluutselt ei tunne end venelasena, et armastan Eestit, tõeliselt armastan, mitte nii kui lapsepõlvel Venemaad. Koik mis on seotud Eestiga on minu jaoks kallis. Aga minu emakeel ongi veel vene, mõtlen vene keeles. Ei oska raakida eesti keelt nii vaba kui vene, ei saa aru keruldasi sõnu. Muidugi jätkan õppida eesti keelt, aga koik see situatsioon on nii imelik. Tunnen end 100% eestlasena, emakeel on vene... Aga mida te arvate, kas olen eestlane?

ei keela sul tunda ennast eestlasena...
ja pole üldse kellegi teise asi, ole see, kes oled, sina ise :)

Geneetiliselt oled pooleldi eestlane, nii et võid tunda end eestlase, venelase või ukrainlasena. Kultuuriliselt oleneb kõik inimesest endast ja tänapäeval ongi see raske, mõni elab 5 aastat ühes ja 5 teises riigis ja ei jäägi kuhugi kauemaks. Tunneb end mitme maa seguna. Paljud inimesed suurlinnades tunnevad end pigem selle linna elanikuna kui riigi. Näiteks teise suurlinna kolimine pole nii ekstreemne, nagu linna juures maale. Londoni ja New Yorgi elanikel on rohkem ühist, kui Texase küla ja Manhattani. Eestis on kindlasti palju mittegeneetilisi sisserännanuid, kes tunnevad end eestlastena. Sul polegi mingit põhjust end venelasena tunda, pole seal ju kodu ega üles kasvanud, vanemad inimesed igatsevad ikka vanemaid aegu.

kui vanemad on eri rahvusest,siis noor inimene otsustab täiskasvanuks saades ise, kummana vanemate rahvusest ta ennast tunneb.
Juutidel minu teada sõltub lapse rahvus ema omast, ainult juuditari laps on juut.
Eri riikides võib veel muid variante olla.
Ma ei tea, kui palju rahvust tänapäeval dokumentides kajastatakse. Võib-olla lähtutakse rahvaloendusel avaldatud andmetest. Kui teemaalgatajal on eesti pass, siis muu maailma jaoks on ta niikuinii eestlane.

kui tunned ennast eestlasena, siis oledki eestlane! õpi tasapisi eesti keelt edasi, suhtle eesti keelt rääkivate eestlastega, nii tuleb keeleoskus paremini. no meil ju mitu tuntud inimest, kes on vene keele kõrval suurepäraselt omandanud ka eesti keele (Anna Levandi, Tanja Mihhailova-Saar). jõudu ja edu sulle!

Aitäh kõigile, aitasite

minu emaisa esivanemad olid doni kasakad. hiljuti sain teada, et minu bioloogiline isa on pärit venemaa avarustest. seega olen 75% mitte-eestlane. elan eestis tunnen ennast eestlasena ja räägin eesti keelt. samuti on mu pereliikmed eestlased. no välja näen veits mitte-eestlaslik ja temperament on ka teine. aga mulle sobib :)

artiklis "Mul on elus naistega vedanud" ütleb Vladas Radvilavicius:
"Ma ei saa öelda, et ma olen ühe või teise rahvuse esindaja, sest minu üks vanaisa oli venelane, teine poolakas. Üks vanaema on poolakas, teine setu. (Muigab).) Aga ma ise olen puhas eestlane... Tegelikult, ilma naljata, leidke üks puhas eestlane, kelle ema-isa, vanavanaemad on kõik olnud eestlased! Arvestades seda, kui palju sõdu ja erinevaid valitsejaid on sellel maanurgal läbi sajandite olnud, pole ka üdini puhast eestlast olemas. Kui on, peaks teda raha eest näitama. Mina arvan, et eestlane on pigem geograafiline kui geograafiline kui geneetiline rahvus."

Minu meelest ei saa olla eestlane, kui mõtled vene keeles. Aga mul ei ole üldse kahju, kui teemaaalgataja end eestlasena tunneb. Ehk õpib eesti keele ka ära.

ka mina olen üleelmisega nõus. ei ole oma sugupuud uurinud - isa oli nn "võrukas", ema põline tallinlane. vot ei teagi, mis rahvusest olen?

Kas perekonnanime järgi saab ka midagi järeldada? Mul näiteks puhas saksa perekonnanimi. Kas see on alates teise maailmasõja ajal toimunud nimevahetus, kui Eestis oli saksa võim või isegi varem..krt seda teab.