Ma ei saa aru, kuidas see on võimalik, et ühel meesterahval puudub täiesti igasugune kaastunne ja empaatiavõime. Lihtsalt ei suudeta ennast üldse panna teiste inimeste olukorda?

Alguses ei pannud ma seda tähele..no ei meeldi see või teine asi. OK igal inimesel on oma arvamus. Aga hetkel on see täiesti väljakannatamatu juba. Talle ei meeldi teised inimesed - igaüks on tema arvates tropp ja pooletoobine (täitsa imestan, kuidas ta mind välja kannatab). Need, kes talle meeldivad, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda ..ja need on ikka üliinimesed tegelikult ka igas mõttes, sellega olen nõus. + siis veel mingid karakterid Holliwoody filimdes, kellest ta on sillas. Aga ülejäänud on puhas rämps ja seda ta võib ka päris häälekalt teada anda. Eks inimesed teevad ikka vigu ja igaühel on omamoodi iseloom. Mingi hetke ajel tehakse halbu otsuseid või käitutakse mitte päris nii nagu sina ootad. Kui mina suudan asja ka teise inimese mätta otsast näha ja andestan, siis tema kannab kohe maha. Enamus minu sõbrad on seal maha kantute listis kuna nad ei käitu nii nagu talle meelepärane.

Lisaks on temaga võimatu minna kinno, teatrisse, sööma või kuhuiganes..igal pool on üks vingumine ja hala, et see on nõme ja too on nõme. Ok mulle ka mingid asjad ei pruugi meeldida eksole aga olles isegi nii mõndagi teinud ja näinud, tean, et asjad ei tulegi kergelt ja alati ei pruugi kõik õnnestuda. Sellest hoolimata olen ma vaeva näinud ja olen tänulik, kui teised seda hinnata oskavad ning sama suhtumise olen ka endale võtnud. Et ei ole mõtet latti nii kõrgele üle pea ajada aga tal on see ikka väga kõrgel ja aru ma ei saa mis kasu ta sellest näeb. Ise erilist eeskuju ta võtnud ei ole ja oma elu ja tegemistega saab nibin nabin hakkama. Kui ise miskit ette võtab, siis olen mina see, kes alati kõik viimse detailini läbi mõtleb ja tema ainult lahmib ja arvab, et kõik tuleb nagu iseenesest.

Ühesõnaga see kõik on niiiiiiii väsitav juba ja kui ma talle seda seletada üritan, et äkki hindaks rohkem teiste pingutusi ja oleks positiivsem, siis ta ei saa sellest aru. Arvab, et tema kriitika on igati õigustatud ja selline ongi täisesti normaalne olla. Mina aga ei julgegi temaga enam koos midagi teha, kuhugi minna või kuidagi olla, sest tean et sealt tuleb ainult mingi pasarahe :(

Kas kedagi meeldivamat pole võimalik leida?

Kui vana mees on?
Mul on mitu head tuttavat, kes noorena olid lahedad ja toredad mehed, aga kuskil neljakümnendates muutusid äkki kriitilisteks ja vinguvateks.

..ja just 40ndad on juba üsna lähedal :D

40-ndates on mehed realistlikumaks saanud, sest elu ja maailm ümberringi ei ole selline nagu seda püütakse näidata. Öeldakse ju, et kes peale 40 on optimist teab liiga vähe ja kes enne 40 pessimist teab liiga palju.

Aga sex temaga on ülihea

Ise ka vingud ja halad.

No ükskord on ikka viimane piis karikas olgu ma siis nii positiivne ise kui tahes. Ma ei saa elada normaalset õnnelikku elu ju, kui pean koguaeg mingi vingatsi hädaldamist pealt vaatama. Oleks me siis mõlemad sellised irisejad aga mina ei ole ja ei kavatse hakata ka. Olen üritanud olla mõistev ja selgitada ja tema vaatenurkasid natuke siluda. Ta ehk hetkeks leebubki ja siis jälle sama nali.

keda see teema huvitab, totaalne si.t.t

No tore, et teada andsid:) Ilmselgelt on sinu arvamus terve maailma arvamus!

tundud asjalik neiu. leiad kindlasti parema.

Kuna kedagi muuta pole meie võimuses, siis jääbki 2 võimalust: võta või jäta!

Muidugi võid mehele selgitada, kuidas sa ennast tunned, nähes tema pidevat rahulolematust kõigi ja kõigega. Imeväike võimalus jääb, et ta järele mõtleb ja oma käitumist korrigeerib, kui ei taha sinust ja sõpradest lõplikult ilma jääda, sest kes see ikka suudab pikka aega väga negatiivset inimest taluda. Kurnav.

see räägib üsna palju, et sellise inimesega või keda iseloomustatakse selliselt, koos ollakse