Tööl põhimõtteliselt ei murra. Teadsin seda meest, aga ei tundnud. Hiljuti puutusime tööasjus lähemalt kokku, tundus, et see oli mõlemale väga tore päikseline kohtumine, aitasin teda, ta oli väga tänulik. Suur firma, palju osakondi, kuid kui enne kohtusime a la kord kuus kui sedagi, siis nüüd näen teda praktiliselt iga päev, kuid see pole kummagi poolt nii korraldatud. Ta naeratab ja käitub väga tähelepanelikult, kohvikus istub minu lähedale. Mõnikord vaatab kohmetult maha, kui kellegagi koos olen.
Nüüd naudingi neid väikseid põnevaid platoonilisi momente, nagu 17-aastaselt koolis :) Ei tahakski praegu enamat. Huvitav, et kas kui inimesed teineteisele meeldivad, satuvad nad kuidagi alateadlikult rohkem samaaegselt kokku? Selline mulje jääb :)

tööjuures tasub ainult bestsellerit kooraldada

Jep, naudi kuni kestab. Lõpp võib olla igasugune, aga vähemalt vahepeal on elu natuke lõbusam.

Näh, hakkab sõltuvus pihta :) Enne ei oodanud midagi ja nägin teda iga päev. Täna ootasin, et näen teda, aga võta näpust. No võimalik, et toimetas väljaspool maja midagi.
Varsti hakkan muidugi roosatama ja maha vahtima, kui pilgud kogemata kohtuvad. Tema teeb ehk sama.
Ja nii nad välja suridki... :)

Ilus jutuke kui tegemist oleks 18 aastastega. Sõltuvusega pole siin midagi pistmist, aga eks igaüks näeb seda mida tahab näha.

juhtuda, et täiskasvanud inimene jääb arengult hilisteenageri tasemele

Ja võib juhtuda, et ta jõuab tasemele korraks uuesti peale valusat lahkuminekut. Platooniline armumine on nii kohustustevaba ja puhas, ja jube põnev :)

Tean mida Sa tunned. Olen samas seisus. Nii ilus, nii põnev ja natuke valus...

:)
Mõtlengi, et armumine on nagu trenn peale traumat, hakkad tasapisi jälle peale, mitte kohe suure koormusega, et südant üle ei koormaks :)

lugesin pealkirja, et "rooman töökohal".. päris hea töökoht

Kui teist kumbki on pisutki seotud, siis blokeeri see tee, sest see on tupik tänav. Sinu enda huvides.

Praegu armumine ja huvi, pärast vihkamine ja tüli.

Üle läks hoopis :) Nagu kevadine lumi. Kahju isegi...