Või on lihtsalt inimesed erinevad?
Ühesõnaga, olen peale lahkuminekut kohtunud mitme kuu jooksul 6 mehega, kellest ühega oli võimas vastastikune tõmme (tulevikuta muudel põhjustel), aga ülejäänutega sain esimesel kohtumisel aru, et päris kenad või vähem kenad, aga mida pole, seda pole. Ega tule. Oma kiiksu teades valin ikka hoolega, kellega üldse kohtun (intelligentsed, normaalse jutuga, vastuvõetava välimusega ja mitteklammerduvad). Hiljuti kohtusin kellegagi, kes sobis vaimselt ülihästi, oli kena ka ja tahtsin väga, et ta huvitaks mindki. Räägitakse ju, et mõnikord tuleb ka ajaga. Nõustusin veel kohtuma, kahtlesin, aga midagi nagu oli.. Üle piiri ei astunud, kuigi mees armus ja tahtis kõike. Neljandal kohtumisel sain aru, et minu poolt null. Mees muidugi solvus ja mul oli väga kahju, et teda ilmaasjata solgutasin. Rohkem ma nii ei tee ja usun oma vaistu.
Point on selles, et kõik kohatud mehed väidavad, et tundsid kohtudes, et meil oli hästi tore ja eriline esmakohtumine ja proovivad jätkata. Näen üsna ok välja, kuid kaugeltki mitte mingi silmipimestav kaunitar. Frigiidne kaugeltki ei ole ja seks meeldib, aga piisava kire ja huvita lihtsalt ei taha võimelda, ega võimlegi. Ometi tahaks ju ka seda tunda, mida nemad tunnevad. Skoorimise või manipuleerimisega ei tegele. Kui mitut konna tuleb printsi leidmiseks suudelda? Kõige sõbralikumas mõttes.
Kas mehed on vähenõudlikumad või milles asi?

Röve hoor oled, nagu k köik mehed siin riigis. Ja naised ka.

Paistab, et ühes asutuses saadi valesti asjast aru, igaks juhuks selgituseks, et 5-ga 6-st sai lihtsalt vesteldud, jalutatud, kinos või kohvikus käidud. Totaalne moraalne laostumine muidugi, aga mis parata, eks me kõik taha õnnelikud olla...

Et m u n n i tunda ei saandki vä? Aga vöta birgitist eeskuju, rallib muudkui bussiga ringi ja katsetab erinevaid asendeid, papp ka jookseb

Meestel on teisiti jah. Enamasti ikka üks kiire eesmärk, ja selleks pole vaja ei vaimset sidet ega intelligentset partnerit, peaasi, et nägu ja keha enam-vähem oleks.
Aga seda ära arva, et nelja kohtumise peale täismees ära armuks! See on lihtsalt jutt.
Ära põe, sa ei teinud kellelegi liiga:)
Aga kui asi tõsiseks valimiseks läheb, et kellega ikka pikemalt suhelda, siis on mehed palju pirtsakamad kui sina.

Armumine nüüd küll kohtumiste arvust või mehe vanusest ei sõltu, armutakse ka esimesest pilgust. On juhtunud endal ja juhtunud meestel ja ka mõlemal korraga. Ilmselt tuleb see siiski valmisolekust armuda ja objekti sobivusest. Kättesaamatus lisas sel korral võlu juurde, ja valmis. Ja armunud meest ära tunda pole just suur kunst, eriti kui ise asja kaine pilguga vaatad. Aga tõesti ei olnud plaanis ja edaspidi väldin teistkordseid kohtumisi, kui kahtlen.
Liblikaid tahaks... jälle :)

meestel tuleb esimesest pilgust kiim, mitte armimine

No räägime siis nendes terminites - ma tahan, et mul ka kiim tekiks, aga see tekib väga valitutega.
Ühe kohtumisega on ok, head aega ja smsi teel on lihtsam selgitada, et oli tore, aga ei enamat. Kui olen mõelnud, et tutvuks inimesega siiski põhjalikumalt ja sõbralikult külla lähen, hakatakse juba seda mingiks signaaliks pidama, kööki sobitama ja sugulastele tutvustama. Õnneks ma lihtsalt seksi pärast ei seksi, see oleks ju kabelimats. Seks võikski olla ikka samm edasi, mitte võrdsel pulgal kinoskäiguga vms.
Kusjuures üldse pole sellised mehed, et nad peaksid meeleheitel olema. Aga ju ma ülehindan neid ja ehk alahindan ennast.

pikema pausi puhul kiimled mis kole ja ilma valikuta, nii puht uudishimust.

Võib-olla ei tule see õige mees järjest kohtamas käies, vaid kohtute juhuslikult.