Kui pikk peaks siis ikkagi olema üks eelmäng. Mul on mehega sihuke lugu, et tal läheb kohe kõvaks. Iseenesest väga tore, aga minul küll kohe märjaks ei lähe. Mul on tekkinud mingi psühholoogiline barjäär. Kui tunnen, et tal on kõva, siis ma hakkan kartma, et nüüd mul ei lähe õigel ajal märjaks jne. Kõik lõpeb sellega, et me hakkame pihta siis, kui minul veel areng pooleli. Igavene jama niimoodi. Iga korraga aga see barjäär järjest kasvab. Tekib nagu hirm, et nüüd jälle....
Viimane kord siis ütlesin, et mul ei lähe niimoodi. Sellepeale sain teada, et tal ka mitte. Mida iganes see ka ei tähendanud.
Nii me siis uinusimegi, mõlemad rahuldamata. Nüüd ma siis olen siin rahuldamata ja tige nagu tihane.
Mis ma tegema pean Meest ma vahetada ei kavatse. Aga kuidas panna teda mõistma. Sõnu ta kardab.

Võta määrdevahendid appi neid kasutades kaob hirm ja asi muutub paremaks. Kui hirm on kadunud siis hiljem läheb juba rutem märjaks

Arvan, et määrdevahenditest pole siiski abi, kui ise psüühiliselt sinnani ei jõua. Probleem pole ju selles, et üldse märjaks ei lähe, vaid, et sinna punkti jõudmine ei toimu nii kiiresti kui tahaks, õigemini hirm vist sellest, et mehele ehk meeldiks seda kiiremini teha, aga mina ei saa jne jne. Siis lähedki krampi ja paanikasse, et jälle ma pidurdan ja ei jõua talle järgi, ja ehk teda häirib see jne.
Sellest saab üle vaid siis, kui mees asjast aru saab ja hirmus kannatlik ning mõistlik on.

hmmm...

kahju et ta sõnu kardab... aga mida ta suuseksist arvab?

Kui ta alustaks sellega, et kõigepealt Sind hellitaks...
Oled proovinud talle seda öelda?

Sest ega seks ei seisne ainult vaginaal-vahekorras.. sinn ajuurde käib ka kõik muu.

Seepärast need määrdevahendid head ongi et krampi ja hirmu ei tekis. Sa ei pea kogu aeg sellele mõtlema et äkki ei lähe õigel ajal märjaks ja saad muule keskenduda.

Nagu Named ütles suuseks on ka väga hea.

Suuseks teeb ruttu märjaks.

Kui on tegemist füsioloogiliselt tupekuivusega, siis on jah, need määrdeained omal kohal. Mina pidasin silmas seda, et naine läheb ju muidu märjaks siis, kui erutus on jõudnud teatud tasemele. Et nüüd kohe tahab.
Vastasel korral võid ju selle värgi kunstlikult libedaks ajada, aga ega sellest asi paremaks ei lähe. Asi pole ju, nagu ma aru sain, selles, et valus või ebamugav miski, vaid ikka et naine ei erutu nii kiiresti kui mees. Või ma eksisin? Siis minu viga.Kui hirm on sellest, et muidu valmis ja tahaks kohe, aga pole piisavalt niiske, tuleb abivahendid muidugi kasutusele võtta.
Kui aga probleem selles, et ei jõua mehe erutustasandile nii ruttu järgi, kui tahaks ja sellest ebakindlus ja hirmud (ma pole piisavalt tasemel jne), siis pole määretest kasu.

Aga kas kunagi on nii ka olnud, et sina tahad, aga mees ei taha? Kui ei ole, äkki sa ei tahagi üldse seda meest?

Ebakindlus, et ma pole tasemel tulebki sellest, et märjaks ei lähe. Siis ju on kasu. Võtab ära ülemäärase stressi ja erutus tekib kiiremini.

Krt! Kulle :, oled sa mees või naine? :)
Ebakindlus tuleneb sellest, et ei erutu nii kiiresti kui mees, mitte, et alt ei tilgu. Erutuvus ja märjaks minemine käivad käsikäes. Kui erutud, siis lähed ka märjaks. See, et naine on märg, ongi mehele märgiks, et nüüd võib alustada ja tõenäolisus, et naine saab ka rahulduse, on suurem. Muidu pole ju seda eelmängu kellelegi vaja. Sitta sest naisest, laseme surtsu libestit ja ajame asja ära.
Ega naisele see mõnu ja erutust juurde ei lisa, kui ta kunstlikult libedaks teha.
Kus see armastaja ise siin on? Öelgu siis sõna sekka, mille üle me siin probleemitseme! Kas tegemist on füsioloogilise tupekuivusega, nagu : paistab arvavat, või on minul õigus ja probleem selles, et ei jõua mehe jaoks piisavalt kiiresti "valmis"? :)))

chameleon
suvene natuk ikka ka
juttu on ju sellest et inimesel psühholoogiline barjäär

ses osas saab võibolla hoopis abi ja nõu vastavast nõuandlast - üheskoos muidugi oleks vaja see käik ette võtta

crissu
No aga sellest ma ju räägingi, et psühholoogiline barjäär on millegi suhtes. Mis siis iganes. Kas või see, et mees ei viitsi alguses nii pikalt jännata kui vaja läheks, aga öelda talle seda ei saa (kardab sõnu), aga teisiti ei saa jälle naine ja sellest siis ka hirm, et "jälle mul ei lähe nii nagu tema tahaks" jne.
Ma ju räägin kah psühholoogilisest barjäärist!!!
Ja siin ei aita ju mingid kunstlikud libestid.
Nõuandla muidugi ehk küll, kui ei saa omavahel asja selgeks räägitud.

aga see on ju normaalne, et mehel läheb kiiremini kõvaks...
mõni vaatab tänaval ilusat naist ja juba ongi püksid kitsad ;) ega seepärast naine veel valmis pea olema, see on täisti normaalne, et kui mees alustab eelmänguga on ta isevõibolla juba valmis sisse tulema. eelmäng ongi naise valmis seadmiseks.

suuseksile ei vaidle vastu! parim viis märjaks saada
määrde jms. abivahendid on alati abiks ja teevad asja lõbusamakski :)

edu!

kui kõik naised kes oma mehest aeglasemalt erutuvad,kohe nõuandlasse jookseksid, peaks Eesti hakkama palju-palju rohkem psühholooge koolitama...

q arvamusele lisaks, lisaks psühholoogidele oleks ka günekolooge juurde vaja ;)

tead armastaja mul oli ses suhtes sama moodi ja isegi hullem veel, mees kõva ja valmis mina alles täitsa alguses, rääkisime siis ükskord korralikult sel teemal ja hakkas rohkem püüdma teine, proovi siiski ka rääkida

Mulle tundub,et olete veel n6nna noored,vist ei oska seda asjandust.Vabandan ette kui eksin,ei taha solvata.

Füüsiliselt olen ma täiesti korras ja ujun õige stimuleerimise korral lausa üle. Suuseksist pean ka väga lugu. Teen seda ise oma kallimale ja ta pööritab vaid silmi, et nii viimasepeal ja pole kunagi midagi nii hed saanud jne. Panen oma südame asja sisse.
Koos oleme ka juba olnud piisavalt ja elukogemus on ka üsnagi kopsakas. mul oli kunagi teine mees, kes minu rahuldamisest üldse ei pidanud ja talle meeldis ainult pumbata, mida ta oskas ja suutis väga kaua ja hästi. Aga ma nii igatsesin eelmängu, et see sai meile saatuslikuks. Asi oli nii piirini aetud, et kui mind siis üks teine mees hellitama hakkas sain nii tugeva orgasmi juba enne riiete ära võtmist, et võin vanduda, et nägin paradiisi....
See imeline sündmus ja see imeline mees on praegu mu saatus. Tegelikult oskab mu mees mind rahuldada täpselt sama võimsalt kui sel korral, aga laiskuse pisik on vist pääl.
See psüühhiline barjäär ongi vist tingitud tänu mu eelmisele õnnetule suhtele. Oleme sellest oma praeguse kaasaga varem küll arutanud ja ta tegi kõik selleks, et mul ikka hea oleks ja märjaks läheks jne. Aga nagu ikka on suhte alguses see erutumine ka kergem. Kui aga argipäev süveneb, siis peab järjest rohkem töötama, et sädet hoida.
Pean vist mingeid kavalaid nippe kasutama hakkama, et ta ka mind samamoodi hellitada viitsiks ja sama tihti kui mina teda.
Ta on tegelikult viimasepeal armastaja, aga laiskus ikka vist on see, mis pidurdab.

ü