Tere

Mul on selline pisike probleem, kas just probleem aga otsustage seda ise. Nimelt elasin ma kunagi varem ühe tüdrukuga koos ja mu emale see tüdruk üldsegi ei meeldinud. Ta küll ei öelnud seda otse, aga ega ma teda kuulanud ka oleks. Siis läksin sellest tüdrukust lahku ja aastaid hiljem hakkasin elama praeguse tüdrukuga koos. Nüüd ei meeldi ka tema mu emale ja eelmine olevat ikka parem olnud. Uvitav, et emad nõnda napakad on?

Ise oled suht imelik, kui kogu aeg ema kuulda võtad. Naine on Sinule, mitte emale. Hoia vähemalt praegustki.

Arvan, et see on su ema, mitte tüdrukute probleem, et talle keegi ei meeldi. Tee talle konkreetselt selgeks, et ärgu toppigu oma nina vahele. Ja hoia oma naise poole, nagu piibelgi käsib.
Kui mõni tüdruk on tõesti nõme, küllap sa saad siis sellest ise ka, ilma emata aru.

Emad tahavad poegi endale hoida ja sellepärast ei ole ükski tüdruk nende arvates piisavalt hea. Ise ikka pead valima!

Ma arvan, et su ema peab sind enda omandiks ja igat naist võtab kui konkurenti. Teine variant võib olla see, et ta hindab ennast nii kõrgelt, et TEMA POJALE ei ole ükski naine piisavalt hea.
Katsu ta`ga rääkida. Tee talle ilusti selgeks, et esiteks ei kavatse sa teda sellepärast hüljata kui sul nüüd naine on ja sa KINDLASTI ei tahaks seda teha , aga kui ta ikka kuidagi ei suuda sinu naisega leppida, siis kahjuks pead sa siiski loobuma TEMA seltskonnast, mitte naisest.
Ma arvan, et mõtleb järgi, lööb plussid miinused kokku ja...

Ommik

Ema on vahest armukade? Minu arvates on suht (mõned erandid välja arvata) ükskõik millise tüdrukuga sa koos elad/oled, jama tekib ikkagi. Oletatavasti (tegemist on kõigest spekulatsiooniga) oled sa talle mehe (ma mõtlen psühholoogiliselt, kuidas sina siis mõtlesid :) eest, st tal on meestega (sinu isaga?) probleeme. Kusjuures, minu meelest on armukadedus tundena VÄGA sarnane hirmule ja hirmu olukorras hakkavad inimesed ettearvamatult ja irratsionaalselt (vastand ratsionaalsusele - mõistlikkusele) käituma.

Räägi inimesega :), selgita probleemi olemus välja, aga kerge ei saa see sul olema ...

Jõudu anyway


Kaits

Arvan, et enamus poegade emadest suhtub oma poja naisesse kui võistlejasse. Nii õiget naist, kui nad ise ehk arvavad end olevat, ju kergesti ei leia. Õieti ÜLDSEGI ei leia. Nii et võta heaks või pane pahaks - emme arvamus ei loe. Tuleb ise valida.

Mis viga tütarde emadel - hea meel, kui laps mehel. Kui ainult mõne memmepoja otsa ei komistaks!

Minu isa iga minu meessõbra suhtes tõrjuv olnud. Praeguse kallimaga olen juba tükk aega koos olnud, kuid isa emotsioonid tema suhtes on varjamatult negatiivsed. Ma pole iial oma vanemaid meeste valikul kuulda võtnud, ega hakka seda kunagi tegema, kuid armastan mõlemaid ja on jube neid ühes ruumis vaadata.

Arvan, et mõlemal juhul on tegemist on puhtakujulise armukadedusega, mis möödub loodetavasti aja jooksul iseenesest, kui armsad vanemad lõpuks mõistavad, et me ei kuulu enam jäägitult nendele.

vabandust! Esimeses lauses jäi 'on' eksikombel 'isa' ja 'iga' vahelt välja.

to prauh: nii napakat komentaari poleks olnud mõtet üldse avaldada.

to ülejäänud: thanks:)

Et kui esimene kord naist võtma hakkasin...isa kah arvas, et ei sobi mitte..ema oli delikaatselt vait..kuigi silmist võis välja lugeda, et ei sobi vistjah. Kus mina siis neid kuulda võtsin:))) Ma ise tark inimene:)) Nad ei eksinud.
Muidugi on võimalik, et töötavad ema- (ja/või isa-)instinktid ja on miski seletamatu armukadedus...aga ega need noored nii targad sageli pole jah, kui nad arvavad. Aga ega ema-isa Su elu elada saa, ikka pead ise elama..ja ka otsused tegema.

mina oma poja valikutesse küll vahele ei sega ja arvan,et igaüks peab ise oma vead tegema,neid parandama.Eksimiste eest pole keegi kaitstud.Kui mu poeg on kellegi valinud, siis ma austan tema valikut, ega mina ju tema valituga koos ela ,see on nende elu.

tingeltonq, ei ole su ema napakas, kuid ta peab sind omaks ja ei soovi kellegagi jagada. See on lapsevanemail sage probleem, et nad ei lase oma juba täiskasvanuid lapsi endast lahti tekitades sellega ebamugavusi nii endale kui ka pojale/tütrele. Sul on võimalus need sidemed ise "läbi lõigata" muidugi nii et ema seda mõistaks

Ommik

Mina küll kuulan oma vanemate arvamust, aga ... :), nad peavad oma arvamust põhjendama, vastasel korral ei võta ma nende arvamust tõsiselt. Juhul, kui nende jutus peaks minu arvates iva sees olema, siis ... eks ma siis vaata (õunte või kohvipaksu pealt näiteks :). Vanemaid inimesi tasub ikka kuulata, aga ega sellepärast siis nende arvamust absoluutse tõe pähe tasu võtta.

Väide: "see tüdruk/poiss ei sobi sulle" EI SISALDA põhjendust, vaid see on kõneleja hinnangust tulenev järeldus. Mille alusel ta väidab, et tema hinnangud ja jöreldus kõige õigem on? Samahästi võin ka mina väita, et minu käes on tõe monopol (TM). Huvitav, miks keegi mind ei usu? :) Mina pole autoriteet teie jaoks ... Kui ma näiteks oleksin 1 Eesti arvamusliidritest, siis kobiseksid vaid mõned üksikud mulle vastu :), vahet pole mis jama ma suust välja ajaksin.


Kaits

Kaits
vastukobisejaid ikka leidub alati...

aga ses osas on sul õigus, et tuleks kuulata
ja see ei pea tähendama et nende pillijärgi eluaeg tantsida tuleks

selgeks tuleb saada just need asjad, mis emale/isale ei meeldi või vastuvõetavad ei ole nagus a ise ilusti juba kirjutasid - pole emotsionaalsest avaldusest mingit kasu

see ikkagi põlvkondade vaheline erinevus ju kui tänapäevasemaid asju või mõtte- ja käitumisviise ei suudeta omaks võtta ega mõista

Tjah, minu kasupoeg on mulle oma neiut tutvustanud ja pärast eraldi minu arvamust küsinud (muuseas, mulle see neiu meeldib). Nii et selle vanemate arvamusega on ka nagu on - kui ema on normaalne tasub võib olla kõrva taha panna, mis ta ütleb, juhul kui selle tüdrukuga tõsisemad plaanid on. Kui aga ema tiba paranoiline on, siis ei tasu tähele pannagi.

Ega minugi mammi polnud alguses valituga rahul. Tegin aga oma tahitsi, kolisime kokku elama (teise linna), meil on nüüdseks ka laps, nüüd vanematega ühes linnas elades, olen mitu korda arvamust küsides saanud vastuseks- ära riski ja riku suhet, sul ju nii toredad mees ja laps! Nii, et see on arvatavasti mingi mööduv nähtus- minu lapsele pole keegi piisavalt hea! Ei tea äkki kunagi isa samasugune!?!