nii et kui su abikaas (või armuke) armukesest (või abikaasast) ei tea, siis jääb ära? "suhtlemine"?

Sellele, kellel nime pole ja kes mulle kirjutab: Tegelikult oli periood jah kus see suhtlemine jäigi nii öelda ära. Vaatamata sellele et mõlemad mehed tegelikult olid üksteise olemasolust täiesti teadlikud...... nii et varjamist nagu polnudki.

jäid niiöelda tühjad pihud, või!?
või "suhtled" peale lühiühendust edasi?

Seda et.... kummaline aga suhtlen edasi ja päris edukalt suhtlen (et mitte öelda õnnelikult :)

mõlemaga?
õnnelikult?
kolmekesi? (tean selliseid kooslusi)

Fööniks,
Tänan. Vabandus ei ole vajalik, kasuta julgelt oma õigust toimida nii kuis arvad õige olevat.
Minu arvates on hoolimine armastuse üsna lahja variant vrdl umbes nagu pett ja vahukoor. Vahukoort limpsin heameelega üsna tihti, pett teeb aga südame vesiseks, niipalju äratüütamisest.
Lähisuhte suuremaid karisid on mitterääkimine, rääkimata varjamisest mis on lausa kuritegu oma suhte vastu

No missa uudishimutsed siin :)))))

Ei ole kolmekesi :)
ma just tahtsingi eelmisele mõttele lisada, et see käis ühe kohta, teisega suhtlen kah aga nats vähem edukalt... kui tema natuke vähem jäärapäine oleks, siis suhtlekski jah kenasti kolmekesi... Sest... ah noh... isiklikuks läheb liiga :))

Et ega sa nüüd suhtlemise all seksi ei mõelnud? :))))

mees2: nii. Läheb põnevaks- misasi on sinu mõistes armastus? Tead, ma olen püüdnud seda lahti mõelda, aga ma EI OSKA.

Äkki sa oskad selle kohta miskit kirja panna... minu arust just hoolimine on parim - ma olen ükskord isegi tundnud, et mind armastatakse... vaat et jumaldatakse... no lausa niimoodi et maa must ja taevas tagurpidi... aga mida polnud see oli just see hoolimine! See oli mingi enesearmastuse peegeldus!

Fööniks
seksi ikka, ega me lastetoas ole, või oleme???

Nimeta: no oled siis primi küll kui sõna suhtlus sulle kohe seksi meenutab:)) Et nagu lastetoa uks paotus nii kohe maha ja taha... :))) Seksuaalne suhtlus on vaid üks suhtlusvorm. Oluline, aga mitte kõige olulisem. Ehk et kui see oleks ainus mida ühe meesolevusega peale oskaks hakata..... siis kah jääks suhtlus temaga olemata :)

Aga grupiseksi pole kunagi proovinud. Siiani.

Fööniks,
Ega seda kahe lausega ära ei ütlegi, eks seda ole ennegi proovitud defineerida. See on nagu valu mida peab ise tundma.
Võin öelda mis on eelduseks et saaks armastusetunnet tunda. See on enese aktsepteerimine, endast lugupidamine, enesearmastus heas mõttes. Teisiti ei ole seda ülimat tunnet võimalik täiel määral tunda, s.t. et tihti jäävad võimalused kasinaks inimese enda laiskuse tõttu enda sisuga tegeleda

Fööniks, aga siis, järelikult, sina elad ju kuskil põlislaanes, kui vaid kahe mehega suhtled... või kuidas?

Mees2: sul on õigus ja nii kena on et sa sellest aru saad, võibolla mind ümbritsenud mehed lihtsalt pole ise selliste asjade üle viitsinud mõelda. Ja mina mõtlen jälle liiga palju.

Tegelen niiöelda enda sisuga :)Ja kipun ennast süüdistama kah kui miskit untsu läheb.

Fööniks,
Kuidas need mehed saavad sind ilma sinu loata ümbritseda, ehk oled ise nad enda ligi lasknud?
Mõelda ei ole kunagi liiga palju, see on väga huvitav tegevus, s.t. et kunagi ei hakka igav. Iseasi kui ühedjasamad mõtted hakkavad tiirlema, siis on asi kurjast küll
Enesesüüdistamisega hävitad end: kas on inimest kes eksimatu, kel kunagi midagi ei juhtu ja kel kõik läheb nii kuis plaanitud?
Enesesüüdistamisega teed enesele etteheiteid, et sa pole ideaal.
Oled mõelnud, miks sa seda teed?

Nimetule: Alguse sai see jutt ju minu lausest, et kui peab varjama, siis jääb suhtlemata. Püüan siis tõlkida: Kui ma suhtlemisel inimesega, keda ma armastan, pean tegema nägu, varjama ja valetama, siis ma ei suuda temaga lähisuhteid omada. Edasi tuli sinu küsimus, et kui on mees ja armuke - no näe, sa ise pakkusid variandi et on 2 meest ja neist me rääkisimegi :) Me võime muidugi integreerida meie vestlusesse mu parima sõbra, naabri-Jaani, ülemuse ja teised meeskolleegid, aga siis oleks teistmoodi suhtlemisest jutt vist.

Minul isiklikult on lähisuhe oma mehega, mis tähendab seda, et me mitte ainult ei maga koos vaid teeme ka igasugu muid asju koos. Lisaks me mõtleme väga sarnaselt ja meil on temaga huvitav koos olla. Aga juhtumisi oli mul üks selline inimene veel. Kui nüüd seks kõrvale jätta, siis EI ole mul kumbagi neist meestest võimalik panna ühele pulgale naabri Jaaniga või ülemusega. Lihtsalt ei ole, sest nad on/olid mulle lähedased. Nii et kui sa arvad et lähisuhtlus (sex or no sex, who cares) kahe mehega üheaegselt on VÄHE, siis sorry, aga minu arust on see suhteliselt PALJU :))))

See 20.34 oli vist mees2, mitte Fööniks, eksju :) Muidu kisub asi juba tõesti skisofreeniliseks :)))

Ega ma polegi öelnud et ma neid mehi pole tahtnud enda ümber. Jutt ei ole paralleelsuhetest (siinkohal, kuigi teises dialoogis on ja nad kipuvad vist sassi minema!), vaid eraldivõetavatest suhetest.

Aga mingi täiusetaotlus on mus sees jah... Tuleneb lihtsalt läbielatud asjadest... või on see ebakindlus.

Fööniks,
Kas pead seda täiusetaotlust eneses halvaks? See on ju positiivne, kes ei taotle see ju ka ei saa midagi. Iseasi on kuidas see taotlus rakendada nõnda et täiuslikkusest(suht)rõõmu saad tunda. Vaat see on küsimuste küsimus, eks ole?

Fööniks, mis sa vassid - kui on seks, siis on, kui pole siis ei ole, sina ilmselt panid(paned) mõlemaid, mida sa siis vaevad omaenda(ja minu) väljendusoskusi...
küsin otse - kas olid paralleelsuhted või ei?(selgituseks nõrgamõistuslikele - kas kepiti mitut meest samal ajavahemikul või mitte)

mees2: jah. See ongi küsimuste küsimus ;)

Aga täiuslikkust ei ole tegelikult olemas - on mingid pildid, mis me ise loome. Siit saab urgitseda järgmise kahtluse, et äkki ma ainult mõtlen et see pilt mille järgi ma püüan olla on täiuslik - st ta on ainult minu arust täiuslik - aga teiste arust ei ole. See on seesama küsimus, et ehk on mu armastus mehele koormav. Ma ei tea kas sa mõistad, tundub endalegi kuidagi keeruline see jutt siin.

Võibolla peaks küsima hoopis nii, et kuidas küll tunda rõõmu ja rahulolu rahulolematusest (see ju edasiviiv, arengule suunatud jõud) :)

Nimeta: Nüüd sain sinust aru, sind vaevab see, mitme mehega mul ühel ja samal ajavahemikul on olnud seksuaalsuhted, et kas oli 1-ga või 2-ga. Vaat, kulla nimetu, oma seksuaalelu ma sinuga küll arutada ei soovi. Ja kuna sina ei ole minu mees ega ka see teine mees, siis see ei peaks sulle üldse korda minema kes kellega ja millal keppis. Ja miks keppis (kas keppis keppimise pärast või keppis armastuse pärast) ja kui palju keppis ja miks siis äkki enam ei keppinud või äkki kepivad siiamaani. Nii palju küsimusi, eksju.

Fööniks
mind ei vaeva see, isegi ei huvita, lihtsalt, kui siin juba koduselt muliseda, siis on tobe ja mõttetu endast enigmat kujundada....

Fööniks,
Mõtlesin ka vahepeal selle väljendi "täiuslikkus" peale, asendaksin selle väljendiga "iseenese potentsiaal" vms.
Nõnda, nõnda...edasi lugedes tekib mõte et sinus on altruismi, püüad väga teiste meele järele olla. Selleks minev energia kuluks sul enese tarbekski ära. Või kuidas?
Rahulolematusest ei ole võimalik rõõmu ja rahulolu tunda. Rahulolematus on arengut pärssiv tunne. Rahulolematus on oma olemuselt enesesüüdistus, riid iseendaga. Igasugune kaklus, ka iseendaga võtab aga energiat, mis jääb aregusuunalt vähemaks.
Edasiviivaks jõuks on oma potentsiaali tunnetamine ja oskus seda elus rakendada.

Nimeta: mis enigmat ma siin ikka kujundan! Kas sa hakkasid mu heietuste pärast minu vastu huvi tundma?

Meie (st sinu ja minu) suhtlemise tingimused on vist erinevad. Nii reaalis kui virtuaaliski jätan mina alati vestluspartnerile võimaluse mu küsimusele mitte vastata kui ta ei soovi. Samamoodi jätan endale õiguse mitte vastata kui mõni küsimus või siis pöördumise stiil mulle ei meeldi. Sina sellist võimalust vist ei tunne.

Saad aru, mu elu ongi olnud keeruline ja kirju, aga see ju ometi ei tähenda et ma ei võiks siin üksikuid mõtteid kirjutada... või et ma peaks esmast seksuaalse CV esitama? :)

mees2 - jah kustmaalt on kellegi meele järele olemine kompromiss ja kustmaalt see pole mitte enam kompromiss vaid altruism nagu sina ütled - või kui veelgi robustsemaks minna, siis enesealandus?

Muide, sa oled kummaline inimene, sest sa tajusid nende mõne kirjarea põhjal ära selle mida mitu meest on mulle minu kohta öelnud... kes otse, kes kaudselt.

Fööniks,
Tänan. Nii nagu inimesele on tema olemus kirjutatud näkku nõnda ta avaldab selle tahes/tahtmata ka oma kirjas. Ja enamgi veel...., paljuütlev on kuidas inimene end nimetab jne.jne

Fööniks
mina, jah, ei heieta, on targematki teha
kui räägin, siis asjast (nagu enamus siinolijatest, ilmselt)
rohkem sind ei tülita, andex

Mees2 - novot mina ka arvan nii, aga siin on arvatud ka seda, et virtuaalruumis saab edukamalt teeselda - et mõtle sellele, kui suur on tõenäosus et ma tegelikult olen mees ja ei ole kunagi ühtegi sellist situatsiooni üle elanudki jne... :)

Kunagi keegi Tom, kes lisaks provotseerimisele pasundas ka midagi meie arvutite IP-aadressidest, väitis, et ta on niimoodi aastaid netis kedagi teist mänginud....

Mida mu nick siis ütleb? Tegelikult ma oleksin tahtnud lihtsamat nime, aga eelmise kaotasin suht vägivaldselt...

Nimeta: pole vaja vabandada. Meie üldistustase on erinev lihtsalt, seepärast rääkisime mööda.

MINA ei üldistanud,
sina , Fööniks, võib-olla küll
üldistamine sakib, reeglina.

Nimeta: kui tahetakse rääkida nähtustest üldiselt, siis ei saki :)

Just see oligi see, et sina tahtsid vastust konkr. küsimusele, aga mina siin ruumis väga konkreetne olla ei soovi. Selleks on teised ruumid ja teised suhtlemisviisid. Ja teised inimesedki :)