Shovinisti nurgake
Tiramisule
loll 11. jaanuar 2002, kl 00.12 |
Nagu tead olen mina siis see "Sinu mees", kellest Sa oled siin Delfis kirjutanud.
---------------
Teemad:
Raha & mehed
http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=16&i=1929&t=1929
Naine&raha
http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=16&i=1857&t=1806
---------------
Mina olen siis see mees, kes teenib "Sinu 14-15000 kroonisest palgast üle kahe korra vähem". Ma olen seesama mees, "kes kulutab selle ka kõik oma autole", Sina aga "ei taha sellega sõita". Ma olen ka see mees, kes vaatamata sellele, et ma teenin nii palju Sinust vähem, ei soostu koduperenaise loomuliku rolliga... Ma olen seesama mees, kelle kohta Sa küsisid, kas on Sinust ebaeetiline, kui Sa "ei soovi mind ülal pidada, oodates, et ma tulen välja oma rahadega". Ma olen ka see mees, "kellele Sa küll raha ei tahaks anda". Jne... jne.. jne.. Nii Sa kirjutasid.
Jah, Sa kirjutasid ka, et "välja Sa mind vahetada ei tahaks". Pean ma olema meelitaud? Õnnelik?
Mida on mul Sulle öelda kulla tark naisajakirjanikuke?
Ausalt öelda - ma ei taha midagi öelda ja mitte millelegi mõelda. Ma tahaksin võibolla ainult küsida "Miks?". Võibolla tahaksin ma ka küsida, kas Sa ise ka usud, mida Sa siin kirjutasid? Kuid ma tean juba niigi, et Sa tõesti (oma naiivsuses) usud seda. Võibolla tahaksin ma küsida, mis mõtted liikusid Sinu peas kui Sa tõid meie elu siia delfi lehekülgedele kõigile kommenteerimiseks?
Mind ei ole kunagi eriti huvitanud delfi ja tema kommentaarid. Sinu kiindumus delfisse tundus mulle alati natuke mõttetu ja natuke naljakas korraga. Mulle meenub, kuidas ma voodis lamades ja Sind oodates vaatasin, kuidas Su silmad särasid, kui Sa Internetis kommentaare lugesid ja klaviatuuril klõbistasid. Võibolla just siis kirjutasid Sa neid ridu ja lugesid "lõbusaid" kommentaare minu kohta. Millest selgus, et mul "ei jätku raha isegi söögile ja sigarettidele", mis sest, et ma ei suitseta (erinevalt Sinust) ja tegelikult oled Sina ju tegelikult hoopis see, kes sööb tihtipeale külmkapi minu ostetud toidust tühjaks? Võibolla oleks Sul kohane olnud oma "lugudele" alla kirjutada, et need on tehtud minu poolt makstud Internetipüsiühenduse kaudu? Ma ei saa tõesti aru, miks Sa seda kirjutasid? Kas põhjus oli selles, et me oleme korteriüüri võrdselt pooleks maksnud, Sina aga ootasid, et mina maksaksin kõik? Sa ütlesid, et ei tahaks mulle raha anda. Kui palju kordi oled Sa mulle tegelikult raha andnud? Ma pole seda kunagi vajanud. Kui palju kordi olen mina Sulle raha andnud? Meenuta. Kui palju raha kulutasin neile kordadele, et Sinu juurde lennata, et Sind näha ja Sinuga koos olla sel ajal kui Sa Eestist ära olid. Jah ma kogusin selleks raha nagu hull, ma ei tahtnud õhtul magama minnes peeglisse vaadata, sest ma olin nälgimisest nii kõhnaks muutunud. Mida ma nägin Siis kui ma Sulle külla tulin - Sul oli raha otsas ja ka Sa ise polnud söönud. Me elasime 2 nädalat minu rahast ja ostsime poest iga kahe päeva tagant suure spordikotiga süüa kaasa. Olid jõulud. Oli ilus. Ma läksin tagasi Eestisse, helistasin Sulle oma niipalju, et arved lähenesid 20 000-le. Ma olin nii armunud. Sa helistasid ja nutsid, et Sul ei ole raha, et süüa ja trennis käia. Ma muretsesin raha ja tegin ülekandeid. Rohkem kui üks kord, rohkem kui kaks korda, rohkem kui.. Jah, Sa maksid selle mulle tagasi ... hiljem. Ja ma andsin Sulle uuesti raha, et Sa saaksid trennis käia, sest Sul olid tekkinud kompleksid oma keha pärast. Raha, raha, raha, raha ... Sinu jaoks nii oluline sõna... uskumatu... ma ei tea, miks ma seda kõike praegu kirjutam. Kommentaaridest tuli välja, et Sulle ei meeldi minu autoga sõita/ma ei anna Sulle autot sõita. Miks Sa ei lisanud, et Sa ei oskagi sõita ja Sul polegi lube? Sul on tõesti ühes asjas õigus - ma teenin tõesti Sinust vähem, aga Sa jätsid enda teada selle, miks see nii on. Sa ei öelnud, et töö mis ma teen teeb mind õnnelikuks ja seda võiks võrrelda õppimisega. Sa tead ju väga hästi, et ma keeldusin palju kõrgema palgaga töödest... miks ei öelnud Sa siis mulle, et Sulle meeldiks pigem see kui ma veaksin raha seljas koju, kui see, et ma oleksin õnnelik? Kas ma peaksin tööd vahetama? Mida ma peaksin tegema? Ma leian, et see, mida Sa tegid nimetatakse kusagil "seal" alatuseks. Seal, kus loeb inimene, mitte raha. Ma tahaksin olla seal, sest ma tean, et seal ei ole Sind.
---------------
Teemad:
Raha & mehed
http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=16&i=1929&t=1929
Naine&raha
http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=16&i=1857&t=1806
---------------
Mina olen siis see mees, kes teenib "Sinu 14-15000 kroonisest palgast üle kahe korra vähem". Ma olen seesama mees, "kes kulutab selle ka kõik oma autole", Sina aga "ei taha sellega sõita". Ma olen ka see mees, kes vaatamata sellele, et ma teenin nii palju Sinust vähem, ei soostu koduperenaise loomuliku rolliga... Ma olen seesama mees, kelle kohta Sa küsisid, kas on Sinust ebaeetiline, kui Sa "ei soovi mind ülal pidada, oodates, et ma tulen välja oma rahadega". Ma olen ka see mees, "kellele Sa küll raha ei tahaks anda". Jne... jne.. jne.. Nii Sa kirjutasid.
Jah, Sa kirjutasid ka, et "välja Sa mind vahetada ei tahaks". Pean ma olema meelitaud? Õnnelik?
Mida on mul Sulle öelda kulla tark naisajakirjanikuke?
Ausalt öelda - ma ei taha midagi öelda ja mitte millelegi mõelda. Ma tahaksin võibolla ainult küsida "Miks?". Võibolla tahaksin ma ka küsida, kas Sa ise ka usud, mida Sa siin kirjutasid? Kuid ma tean juba niigi, et Sa tõesti (oma naiivsuses) usud seda. Võibolla tahaksin ma küsida, mis mõtted liikusid Sinu peas kui Sa tõid meie elu siia delfi lehekülgedele kõigile kommenteerimiseks?
Mind ei ole kunagi eriti huvitanud delfi ja tema kommentaarid. Sinu kiindumus delfisse tundus mulle alati natuke mõttetu ja natuke naljakas korraga. Mulle meenub, kuidas ma voodis lamades ja Sind oodates vaatasin, kuidas Su silmad särasid, kui Sa Internetis kommentaare lugesid ja klaviatuuril klõbistasid. Võibolla just siis kirjutasid Sa neid ridu ja lugesid "lõbusaid" kommentaare minu kohta. Millest selgus, et mul "ei jätku raha isegi söögile ja sigarettidele", mis sest, et ma ei suitseta (erinevalt Sinust) ja tegelikult oled Sina ju tegelikult hoopis see, kes sööb tihtipeale külmkapi minu ostetud toidust tühjaks? Võibolla oleks Sul kohane olnud oma "lugudele" alla kirjutada, et need on tehtud minu poolt makstud Internetipüsiühenduse kaudu? Ma ei saa tõesti aru, miks Sa seda kirjutasid? Kas põhjus oli selles, et me oleme korteriüüri võrdselt pooleks maksnud, Sina aga ootasid, et mina maksaksin kõik? Sa ütlesid, et ei tahaks mulle raha anda. Kui palju kordi oled Sa mulle tegelikult raha andnud? Ma pole seda kunagi vajanud. Kui palju kordi olen mina Sulle raha andnud? Meenuta. Kui palju raha kulutasin neile kordadele, et Sinu juurde lennata, et Sind näha ja Sinuga koos olla sel ajal kui Sa Eestist ära olid. Jah ma kogusin selleks raha nagu hull, ma ei tahtnud õhtul magama minnes peeglisse vaadata, sest ma olin nälgimisest nii kõhnaks muutunud. Mida ma nägin Siis kui ma Sulle külla tulin - Sul oli raha otsas ja ka Sa ise polnud söönud. Me elasime 2 nädalat minu rahast ja ostsime poest iga kahe päeva tagant suure spordikotiga süüa kaasa. Olid jõulud. Oli ilus. Ma läksin tagasi Eestisse, helistasin Sulle oma niipalju, et arved lähenesid 20 000-le. Ma olin nii armunud. Sa helistasid ja nutsid, et Sul ei ole raha, et süüa ja trennis käia. Ma muretsesin raha ja tegin ülekandeid. Rohkem kui üks kord, rohkem kui kaks korda, rohkem kui.. Jah, Sa maksid selle mulle tagasi ... hiljem. Ja ma andsin Sulle uuesti raha, et Sa saaksid trennis käia, sest Sul olid tekkinud kompleksid oma keha pärast. Raha, raha, raha, raha ... Sinu jaoks nii oluline sõna... uskumatu... ma ei tea, miks ma seda kõike praegu kirjutam. Kommentaaridest tuli välja, et Sulle ei meeldi minu autoga sõita/ma ei anna Sulle autot sõita. Miks Sa ei lisanud, et Sa ei oskagi sõita ja Sul polegi lube? Sul on tõesti ühes asjas õigus - ma teenin tõesti Sinust vähem, aga Sa jätsid enda teada selle, miks see nii on. Sa ei öelnud, et töö mis ma teen teeb mind õnnelikuks ja seda võiks võrrelda õppimisega. Sa tead ju väga hästi, et ma keeldusin palju kõrgema palgaga töödest... miks ei öelnud Sa siis mulle, et Sulle meeldiks pigem see kui ma veaksin raha seljas koju, kui see, et ma oleksin õnnelik? Kas ma peaksin tööd vahetama? Mida ma peaksin tegema? Ma leian, et see, mida Sa tegid nimetatakse kusagil "seal" alatuseks. Seal, kus loeb inimene, mitte raha. Ma tahaksin olla seal, sest ma tean, et seal ei ole Sind.
Feliks 11. jaanuar 2002, kl 08.13 |
n25 11. jaanuar 2002, kl 08.55 |
Feliks 11. jaanuar 2002, kl 09.26 |
chameleon 11. jaanuar 2002, kl 09.39 |
Indrek 11. jaanuar 2002, kl 09.49 |
mees2 11. jaanuar 2002, kl 09.57 |
Loo autorile,
Mõistan Sinu tundeid, kuid sellegipeale - suudad ehk oma naist ka mõista?
Kirjutan siia Sinu lugu lugedes tekkinud mõtted
Esiteks, eksimatu ei ole meist keegi, see on inimlik. Juba Piiblis on selle kohta öeldud - kes tunneb et on õige võtku esimesena kivi ja visaku
Teiseks, Su naine võib olla olukorras kus ta ei ole oma eluga rahul ja ta ei oska rahulolu saavutamiseks midagi ette võtta. Oled Sa temaga sellel teemal vestelnud? Oled püüdnud teda peale rahalise abi ka hingeliselt aidata, toetada? Siin naistenurgas on kohake kus ta saab oma muresid jagada teistega, see on kergendus tema hingele
Kolmandaks, Kui Sa poleks ise märku andnud ei oleks keegi teadnud et see just Sinu lugu on. Siinset anonüümsuse turvalisust kasutad ju isegi.
Mõtteid oleks veelgi kuid ma ei tea kuidas neisse suhtuksid, niisiis...
Mõistan Sinu tundeid, kuid sellegipeale - suudad ehk oma naist ka mõista?
Kirjutan siia Sinu lugu lugedes tekkinud mõtted
Esiteks, eksimatu ei ole meist keegi, see on inimlik. Juba Piiblis on selle kohta öeldud - kes tunneb et on õige võtku esimesena kivi ja visaku
Teiseks, Su naine võib olla olukorras kus ta ei ole oma eluga rahul ja ta ei oska rahulolu saavutamiseks midagi ette võtta. Oled Sa temaga sellel teemal vestelnud? Oled püüdnud teda peale rahalise abi ka hingeliselt aidata, toetada? Siin naistenurgas on kohake kus ta saab oma muresid jagada teistega, see on kergendus tema hingele
Kolmandaks, Kui Sa poleks ise märku andnud ei oleks keegi teadnud et see just Sinu lugu on. Siinset anonüümsuse turvalisust kasutad ju isegi.
Mõtteid oleks veelgi kuid ma ei tea kuidas neisse suhtuksid, niisiis...
Feliks 11. jaanuar 2002, kl 10.04 |
Chameleon: kirjutis ja selles olevad mõtted pole lollid....lollus on seda siia kirjutada...ega nüüd ta ise parem ole, kui süüdistatav. Või-ola olen ma imelik aga ma eelistan sellised asjad näost näkku asi klaariks ära rääkida...mitte kasutada meedia vahendust...nagu seltskonnaajakirjandus:(
arvan nii 11. jaanuar 2002, kl 10.10 |
.Kaisa 11. jaanuar 2002, kl 10.20 |
Kuid mulle tundub,et just Tiramisu on ise see,kes ei suutnud oma partneriga asju silmast silma klaarida,sest ta vingus siin kommides kyll,aga kinnitas,st EI soovi partnerit vahetada!Just see on alatu,et Tiramisu siin teistele partnerit taga r""kis,ning nagu nyyd selgub,sai partner sellest alles interneti kaudu teada.Hea,et on kasv6i selline v6imalus suu puhtaks r""kida neil omavahel.Ja teistelgi hea lugeda ja j"reldusi teha.Pole siin inetut midagi,elu on elu,vahest selgem ,vahest just nii keeruline ja arusaamatu nagu konkreetne juhtum.
keegi 11. jaanuar 2002, kl 10.21 |
jahh, valus lugu tõepoolest...
aga äkki tasuks tõepoolest kaaluda võimalust, et seekord läks pall siiski valesse väravasse?
Me kõik arvame, et meie elud ja suhted on täiesti originaalsed ja omanäolised. Mingis mõttes see tõepoolest nii on: pole kahte täpselt ühesugust inimest ega suhet.
Aga... Mul on näiteks endal üks kogemus ühest kirjavahetusest, kus ma olin tükk aega peaaegu surmkindlalt veendunud, et inimene, kes mulle kirjutab (kirjavahetus käis varjunimede all, nagu tänapäeval kombeks), on tegelikult keegi, kellega mul oli mingi aeg tagasi üsna lähedane suhe. Langesid kokku mitmed seigad, mis ta oma tööde-tegemiste, elukogemuste jms kohta poetas, stiilid, meeleolud, “paroolid”... Kui ma lõpuks südame rindu võtsin ja enda isiku talle avalikustasin (ja tema seejärel mulle), tuli välja, et tegu oli siiski hoopis teise inimesega.
aga äkki tasuks tõepoolest kaaluda võimalust, et seekord läks pall siiski valesse väravasse?
Me kõik arvame, et meie elud ja suhted on täiesti originaalsed ja omanäolised. Mingis mõttes see tõepoolest nii on: pole kahte täpselt ühesugust inimest ega suhet.
Aga... Mul on näiteks endal üks kogemus ühest kirjavahetusest, kus ma olin tükk aega peaaegu surmkindlalt veendunud, et inimene, kes mulle kirjutab (kirjavahetus käis varjunimede all, nagu tänapäeval kombeks), on tegelikult keegi, kellega mul oli mingi aeg tagasi üsna lähedane suhe. Langesid kokku mitmed seigad, mis ta oma tööde-tegemiste, elukogemuste jms kohta poetas, stiilid, meeleolud, “paroolid”... Kui ma lõpuks südame rindu võtsin ja enda isiku talle avalikustasin (ja tema seejärel mulle), tuli välja, et tegu oli siiski hoopis teise inimesega.
chameleon 11. jaanuar 2002, kl 10.23 |
Feliks: Siis oli ka Tiramisust(kui see oli tema) lollus siia kirjutada. Ja siis on meist kõigist lollus siia midagi kirjutada. Siis on kogu see Foorum iseenesest üks suur lollus?Kui on isiklikud suhtlemisprobleemid: rääkiga omavahel näost-näkku. Kui on tervisemured: minge arsti juurde, mis te siin halate!? Pakime asjad kokku ja paneme selle koha kinni?
Mis see siis oleks, mis ei oleks lollus ja sobiks siia üles riputamiseks?
Mis see siis oleks, mis ei oleks lollus ja sobiks siia üles riputamiseks?
Feliks 11. jaanuar 2002, kl 10.41 |
k 11. jaanuar 2002, kl 10.46 |
chameleon 11. jaanuar 2002, kl 10.54 |
Feliks: muidugi pole see parim koht. Ja ei peagi olema. Aga kui seda siin siiski tehakse, ju siis on seda vaja. ja tore on, et tehakse. Ise olen nii palju kordi tahtnud siia midagi endast välja paisata, aga ikka hoiab tagasi see samune, ah, keda see huvitab, mis mõtet sellel on, mis mõtet üldse kõigel on...jne.
Ja jääbki välja ütlemata.
Tore, et teised siiski kirjutavad. Ja ei ole veel ühtegi lugu siit vaatand selle pilguga, et mis no leidis ka alles koha, kuhu oma jahu ajada!
Ja jääbki välja ütlemata.
Tore, et teised siiski kirjutavad. Ja ei ole veel ühtegi lugu siit vaatand selle pilguga, et mis no leidis ka alles koha, kuhu oma jahu ajada!
Fööniks 11. jaanuar 2002, kl 10.59 |
Delfi foorum ei olegi eriti anonüümne koht. Mõelge kasvõi selle üle, et teie nimi jääb arvutisse kirja... Kui seda arvutit kasutab veel keegi teine, kes juhuslikult jalutab ka´vahel siin... pole ju eriti raske arvata. Aga üldiselt ma soovitaks jah kõigile, et siin olles ei tohi reaalelu ära unustada. Just see, et ma võin siin ju halada ja nõu küsida... misiganes. Aga oma probleemid pean ma suutma lahendada reaalis.
Isikliku kirja ülesriputamine ant. juhul oli ei muud kui kättemaks.
Mul on siiralt hea meel, et minu mees pole iial soovinud mulle niimoodi kätte maksta. Minu suurim austus ja lugupidamine talle selle eest...
Isikliku kirja ülesriputamine ant. juhul oli ei muud kui kättemaks.
Mul on siiralt hea meel, et minu mees pole iial soovinud mulle niimoodi kätte maksta. Minu suurim austus ja lugupidamine talle selle eest...
vip 11. jaanuar 2002, kl 11.06 |
chameleon 11. jaanuar 2002, kl 11.09 |
Fööniks: Sul on siiras heameel, et mees pole iial soovinud sedasi kätte maksta? Kas muidu tal oleks põhjust piisavalt või?
Ja ju ma siis nii pime ja loll olen, aga ma tõesti ei näe selles kirjutises mingit kättemaksu soovi!
Siis peaks kõik need teised inimesed, kes siin oma suhteprobleemidest appi ja nõu järgi karjuvad, koheselt reeturiteks tembeldama!?
Ja ju ma siis nii pime ja loll olen, aga ma tõesti ei näe selles kirjutises mingit kättemaksu soovi!
Siis peaks kõik need teised inimesed, kes siin oma suhteprobleemidest appi ja nõu järgi karjuvad, koheselt reeturiteks tembeldama!?
tsinna 11. jaanuar 2002, kl 11.21 |
Aga huvitav, kuidas mees teada sai? Kui neil on kodus arvuti ja mees leidis sealt Tiramisu varjunime, see on kõige tõenäolisem.
Muidugi on võimalus, et keegi tõesti loll mees arvas end ära tundvat. Aga sellesse ma eriti ei usu, sest naisi, kes oma meeste sissetulekutega rahul pole, on hordide kaupa.
Tiramisu, tule räägi ka!
Muidugi on võimalus, et keegi tõesti loll mees arvas end ära tundvat. Aga sellesse ma eriti ei usu, sest naisi, kes oma meeste sissetulekutega rahul pole, on hordide kaupa.
Tiramisu, tule räägi ka!
k 11. jaanuar 2002, kl 11.22 |
Fööniks 11. jaanuar 2002, kl 11.26 |
chameleon: Miks kohe reeturiteks?
Aga KUI keegi siinkirjutav isik on kellegi teise suhtes juba ära identifitseeritud, siis paratamatult hakatakse nö. pilti kokku panema, juurde mõtlema... ja sageli saadakse haiget ("kui ta nüüd seda kirjutas siis kellest kirjutas ja miks kirjutas"). Mulle kah ei meeldi selline juurdeluuletamine, aga mis parata, inimesed on erinevad.
Lihtsalt see konkreetne mees sai haiget. Ja reageeris niimoodi. Vaat, mina kah ei pea reetmiseks seda kui väljastpoolt nõu küsitakse. Aga mõnele mehelikule egole võib see haiget teha küll (et miks ta kirjutab seal, miks ta minuga ei räägi).
Aga KUI keegi siinkirjutav isik on kellegi teise suhtes juba ära identifitseeritud, siis paratamatult hakatakse nö. pilti kokku panema, juurde mõtlema... ja sageli saadakse haiget ("kui ta nüüd seda kirjutas siis kellest kirjutas ja miks kirjutas"). Mulle kah ei meeldi selline juurdeluuletamine, aga mis parata, inimesed on erinevad.
Lihtsalt see konkreetne mees sai haiget. Ja reageeris niimoodi. Vaat, mina kah ei pea reetmiseks seda kui väljastpoolt nõu küsitakse. Aga mõnele mehelikule egole võib see haiget teha küll (et miks ta kirjutab seal, miks ta minuga ei räägi).
Feliks 11. jaanuar 2002, kl 11.29 |
Chameleon: Et enne jäi üks asi kirjutamata - Su 10.23 killule: muidugi pold Tiramisust kah ilus...valetada....kui ta valetas...ja kui ta ikka on see, kellest Loll kirjutab.
Ja kui Tiramisu on see, kellest LOll kirjutab, on Loll loll MEES, vähemalt ei vasta ta minu ettekujutusele eetilisest mehest, keda saab meheks nimetada.
Eks ta siin ole sein jah, kuhu oma muresid kurta ja võib olla saab siin mingit tugegi ja võibolla ka alternatiive ma võmalikele tegutsemisvariantidele....aga kindlasti mitte abi - abi saamiseks virtuaalmaailm ei sobi mitte - kui just vastavalt mitte käituda - sihiteadlikult. aga meesterahvana eelistan ma siiski oma riiud vaikselt ära lahendada, mitte küla ees, isegi anonüümselt mitte. Tehku teised kuidas nad ise targemaks peavad.
Ja kui Tiramisu on see, kellest LOll kirjutab, on Loll loll MEES, vähemalt ei vasta ta minu ettekujutusele eetilisest mehest, keda saab meheks nimetada.
Eks ta siin ole sein jah, kuhu oma muresid kurta ja võib olla saab siin mingit tugegi ja võibolla ka alternatiive ma võmalikele tegutsemisvariantidele....aga kindlasti mitte abi - abi saamiseks virtuaalmaailm ei sobi mitte - kui just vastavalt mitte käituda - sihiteadlikult. aga meesterahvana eelistan ma siiski oma riiud vaikselt ära lahendada, mitte küla ees, isegi anonüümselt mitte. Tehku teised kuidas nad ise targemaks peavad.
Tess 11. jaanuar 2002, kl 11.41 |
Tsinna
Võibolla Tiramisu ei taha enam rääkida.Tal on niigi paha.Küllap nad teevad seda reaalis ja omavahel.Pole vaja soovida, et nad jätkaks nüüd siin...mis sest, et anonüümselt...
Ehk oli siin kättemaksu, aga võibolla ka mitte.Mehe haigetsaamine kumas ju tekstist laialt läbi.Proovis siis samamoodi osa muret siia laotada, nagu Tiramisugi.
k
Igaüks eelistaks...aga antud juhul ei maksa arvata, et mehed on vaid hingetud loomad.Et peab kohe hukka mõistma, kui keegi neist valu ja kurbust välja paista laseb...?Ja siis ise me(naised) pidevalt viriseme, et tundeid ei paisata ja külmad ja...jne.:(
Võibolla Tiramisu ei taha enam rääkida.Tal on niigi paha.Küllap nad teevad seda reaalis ja omavahel.Pole vaja soovida, et nad jätkaks nüüd siin...mis sest, et anonüümselt...
Ehk oli siin kättemaksu, aga võibolla ka mitte.Mehe haigetsaamine kumas ju tekstist laialt läbi.Proovis siis samamoodi osa muret siia laotada, nagu Tiramisugi.
k
Igaüks eelistaks...aga antud juhul ei maksa arvata, et mehed on vaid hingetud loomad.Et peab kohe hukka mõistma, kui keegi neist valu ja kurbust välja paista laseb...?Ja siis ise me(naised) pidevalt viriseme, et tundeid ei paisata ja külmad ja...jne.:(
mees2 11. jaanuar 2002, kl 11.42 |
Fööniks,
"Mul on siiralt hea meel, et minu mees pole iial soovinud mulle niimoodi kätte maksta. Minu suurim austus ja lugupidamine talle selle eest..." - Kas nüüd seda just kättemaksuks nimetada aga...
Alandamise väljundeid on väga erinevaid, seda ei ole võimalik kusagil loetleda. Igal konkreetsel juhul toimub see omal eripärasel viisil. Hea suhte säilitamiseks on oluline ära tunda, et midagi on toimunud mis hakkab kahjustama edasist suhet kuni...see muutub lõpuks ühele pooltest väljakannatamatuks. Suhe katkeb. Minnes edasi teise suhtesse algab kõik otsast...
Toimunule julgelt näkku vaadates on selline olukord aga võimalik lahendada ja suhe säilib, veel enam.... järjekindlalt enesega tegeledes on võimalik "luua" omale SELLINE suhe millest on võimalik saada maksimaalset rahuldust
"Mul on siiralt hea meel, et minu mees pole iial soovinud mulle niimoodi kätte maksta. Minu suurim austus ja lugupidamine talle selle eest..." - Kas nüüd seda just kättemaksuks nimetada aga...
Alandamise väljundeid on väga erinevaid, seda ei ole võimalik kusagil loetleda. Igal konkreetsel juhul toimub see omal eripärasel viisil. Hea suhte säilitamiseks on oluline ära tunda, et midagi on toimunud mis hakkab kahjustama edasist suhet kuni...see muutub lõpuks ühele pooltest väljakannatamatuks. Suhe katkeb. Minnes edasi teise suhtesse algab kõik otsast...
Toimunule julgelt näkku vaadates on selline olukord aga võimalik lahendada ja suhe säilib, veel enam.... järjekindlalt enesega tegeledes on võimalik "luua" omale SELLINE suhe millest on võimalik saada maksimaalset rahuldust
Feliks 11. jaanuar 2002, kl 11.45 |
tsinna 11. jaanuar 2002, kl 12.06 |
Olgu juhtum Tiramisuga meile kõigile õpetuseks. Kuigi oma meest olen ainult hea sõnaga meelde tuletanud, on ju veel ülemused, töökaaslased, õed-vennad, vanemad, sõbrannad jne.
Ja veel: iseenesest oleks mehele päris hea võimalus mind tundma õppida minu järel arvutis lugemas käia. Aga no minu mees seda küll ei tee, kuigi võiks. Paar korda ma olen pannud teda arvuti taha istuma, et tule loe, kui head kommid, vaata, mis teised naised elust arvavad ... Ta on istunud pool minutit ekraani põrnitsedes, nagu sunniks ma teda mannaputru sööma, ja moosi ka hästi palju peal.
Ja veel: iseenesest oleks mehele päris hea võimalus mind tundma õppida minu järel arvutis lugemas käia. Aga no minu mees seda küll ei tee, kuigi võiks. Paar korda ma olen pannud teda arvuti taha istuma, et tule loe, kui head kommid, vaata, mis teised naised elust arvavad ... Ta on istunud pool minutit ekraani põrnitsedes, nagu sunniks ma teda mannaputru sööma, ja moosi ka hästi palju peal.
Roju 11. jaanuar 2002, kl 12.06 |
Kui kiri oli õigele inimesele, siis pole see mitte kättemaks ega arveteklaarimine, vaid objektiivsuse säilitamise huvides. Pealkiri oli ehk selline just seetõttu, et Tiramishu lihtsalt ei taha kodus muresid selgeks rääkida ja eelistab sellele siin oma muresid kurta. On see äkki ainuke koht lollil oma arvamust Tiramishule avaldada. Omal kahjuks peaaegu analoogne kogemus olemas.
Yooga 11. jaanuar 2002, kl 12.20 |
Lisa postitus