kolisime kaasaga teise riiki elama ja seal tutvusin tumedaverelise teisest rahvusest mehega, kes on mulle usna sumpaatne. Endine suhe pusib juba aastaid vaid harjumusest (voi on see laiskus voi hoopis hirm teist suhte lopetamisega haavata voi on seal hoopis ikka armastus). Tanu sellele kolmnurgale olen upris tabaras olukorras. Uus armastus tahab minuga uhist elu aga ma ei tea ise ka mida tahta. Ja samuti on hirm, et akki hakkavad uues elus tekkima probleemid rahvuse ja kultuuri tasapinnal. Ja siis ei ole uut ega ka vana suhet enam ja vooral maal on see seda enam raske. Voiks ju muidugi vana moodi elada ja vahel ka uuega toimendada, aga ma ei suuda enam uusi vabandusi kodust valja saamiseks valja moelda ja mu uus sober nouab ka tahelepanu. Mida teha? Akki on kellelgi kogemust jagada

Oi-oi, kui koos kaasaga sinna kolisid, siis on olukord hirmus keeruline. Taust, mille esitasid, on napp. Mina küll ei söandaks sellisele riskile minna. Kardaksin sedasama: kui uus suhe tegelikkuses ikkagi kõigile ootustele ei vasta, oled kõigest ilma. Kindlasti annavad kultuurierinevused peagi tunda. Olukord oleks hoopis teine, kui oleksid sinna kaugele läinud üksi. Mitu mu tuttavat on välismaal teisest rahvusest inimestega abiellunud, kellest umbes pooled on ka mitme aasta kooselu järel eluga rahul (vähemalt näiliselt, tegelikku seisu ei tea) ja teine pool on kas juba lahus või äärmiselt rahulolematu. Olete ju koos abikaasaga suure otsuse teinud teise riiki kolimisega, mina tunneksin end reeturina, kui kaasat kõrvale lükates teist elu elama hakkaksin.

See kes abielult midagi kindlamat ja pikaajalist ootab, ei peaks küll võõrast rahvusest kaaslast tahtma. RAHVUS TÄHENDAB PALJU-PALJU ROHKEM KUI ME KARTAGI OSKAME.

to kaalud
miks sa nii arvad ja hukka mõistad. Ise olen ka (vaba)abielus mustaga (teisestrahvusest) ja elame eestist väljas. Häda pole küll midagi. Meil on ka kolm armast last.
Aga sulle KITS KAHE HEINAKUHJA VAHEL nii palju, et ole uue "sõbraga" ettevaatlik. Olen neid musti ikka päris hästi tundama õppinud( muidugi kõik ei ole sama sugused) Kui sa neile enam pinget ei paku siis nad ära ka jooksevad

Ma ei mõista hukka siin midagi, ma ütlen, et see on hoopis tõsisem, aga kes mida kooselult üldse ootab muidugi. Kas me üldse teame täpselt, mis rahvus tähendab, mis see on, mida kaasa annab??? Aga see on ka võimatus teist lõpuni mõista.

To Kaalud: et kes meist eestlane on?:) Ja võimalus mõista - et mida?......et mulgikapsad on söödav? Nii nagu ühine (väidetav) rahvus anab võmalus emõista kultuurilisi tagapõhju , sama mood isee ei välista ka teiste kultuuride mõistmist.
Kits....mu meelest pole tegelt vahet...kaau need miinused ja plussid....ja otsus tee ise...aga aitähh teema eest:)

Igasugu mustadega näed vett ja vilet. Halva stsenaariumi korral (üks mu sugulane)istud kodus nagu ketikoer kuudi ees, must tolmutab sõpradega ringi ning kargab teisi naisi nagu jaksab, sulle aga annab profülaktika mõttes aeg-ajalt peksa. Mõte, et lähed näiteks jõuludeks üksinda Eestisse vanemaid vaatama, unusta igaveseks ära. Ilus stsenaarium on ilma peksuta täpselt sama variant, ainult võõraid naisi paneb ta kõigest kord kuus ning Eestisse saad kord aastas koos temaga.Miks üldse valge naine vaatab musti mehi (sõgedad skandinaavia moorid eksootilistes riikides jne.)? Esmalt seepärast, et must mees oskab rääkida. Ta räägib kujundlikult, romantiliselt, vaatab rääkides otse silma, teda kuulates jääb mulje, et naine on kõige ilusam, parem, ideaalseim olevus kogu maailmas, kelle vastu on suur armastus, mis kestab kogu elu, sellist naist ei peteta iialgi jms. pläma. Olen küsinud mustade naiste käest, kuidas nemad sellesse võrgutamisse suhtuvad: vastus on, et nad on sellega nii harjunud, et eriti ei pane tähelegi. Meie kultuurikeskonnas võrsunud naistele on selline mesijutt täpselt see, mida lapsest saati on kuulda igatsetud, tuim eesti mees pole aga osanud/viitsinud teha. Peale kõige muu saab seksuaalne naine, kes on pidanud taluma loidu partnerit, elamuse sellest, et must panustab mitte valge mehe moodi kvaliteedile vaid kvantiteedile: nikub nagu nugis, pikkade tõmmetega, mitu raudi ja väsimatult. No mida see vaene valge naine siis veel peaks enamat tahtma? Sellest kõigest piisab, et "ära pöörata". Loodame, et kitseke tuleb varsti mõistusele tagasi...

Tsurbanni jutule kirjutan kahe käega alla.

Tsurbanni jutuga täiesti nõus. Lisaks -inimeste niivõrd erineva kultuuritausta korral on õnnestumise tõenäosus minimaalne.
Mulgikapsad mulgikapsasteks, aga kui tavad, arusaamad, taust ja mõtteviis on kardinaalselt erinev, ei usu küll selle suhte suurde õnnestumisse. Teisest küljest, kui panus panna tõesti ainult seksuaalelule, siis miks ka mitte. Aga millegipärast arvan, et kahe inimese suhetes on ka muud peale ***mise.

Sinust ei saanud täpselt aru, mida "musta" all silmas pidasid. Kui lihtsalt tõmmunahalist, siis mõtle ilusasti läbi tema ja oma praeguse elukaaslase iseloomu ja kultuurierinevused - võõramaalaste puhul tuleb otsus teha paraku ikka pigem pea kui muude kehaosadega :). Kui Sinu must on aga araabiamaalt pärit, siis loe eelkõnelejate hoiatusi - head nahka võib sealt tulla ainult juhul, kui pidev enesesalgamine on Sinu jaoks lihtne ja meeldiv tegevus.

Mustadest meestest ei tea ma midagi. Või, vaid kuulu järgi. Aga erinevatel rahvustel on tõepoolest suurem vahe kui me arvata ja karta oskame.
Isegi lätlane või leedukas, kes võiks ju olla meile üsna sarnase mõttemaailma ja kavatusega, on, oi kui erinev. Kuigi ligitõmbavalt erinev. Aga need igapäevased kompromissid ja aeg-ajalt tulev meeletu soov, et ta mõistaks sinu emakeelseid mõtteid. Siis on tunne, et annan minu emakeele rääkimise eest eesti mehele niimõndagi andeks.
Mis siis veel näiteks aasialastest või mustadest. Tõmme võib suur olla, aga kuristik haigutab ohtlikult vahel.

Ise olen abielus ka vooral kaugel maal,nyyd tean kyll,et koige parem oleks ikka eesti mees,eesti keelest ja eesti meelest hakkad nii puudust tundma...ARA oma meest jata selle suure armumise ajel void tast ilmaaegu ilma jaada....

Eks ikka sõltub inimesest - ega nüüd iga eestlasega ka leiba ühte kappi ei paneks, selle pärast et eestlane on. Endal mitu aastat võõramaine mees (küll valget verd) ja siiani paremini läinud kui eestlastega:-))