Mul on kogemused, et sarved võib maha joosta, aga nad kasvavad uuesti! Esimesse abiellu astusin süütuna, aga see läks puruks meie mõlema kogenematuse pärast. Mina olin truu. Pärast seda "põletasin" elu ja omaarust sai sarved korralikult maha joostud. Abiellusin uuesti. Olin 17a abielus ja truu. Aga ka see abielu lagunes ja mina tunnen nüüd taas, et olen "sarviline" ja jooksen neid mõnuga maha. Tegelikult tekkis see tahtmine juba abielu ajal. On see normaalne?

Vähe küll neid asju, mis inimesega juhtub ja ebanormaalne on....kui Sinuga "juhtub" midagi..on see Sinule alati(peaaegu) normaalne:)

17 a ei ole kindlasti veel sarvi maas...

Ma arvan, et väga normaalne.

Seda usun küll,et mõni inimene jääbki "sarvi maha jooksma"-eriti kehtib see meeste puhul.
Suhtlesin kunagi inimesega,kel oli enne mind olnud kümneid sekssuhteid ja ka mõni püsisuhe,kuid ikka u. 7 kuu pärast oli taas vaja uutele vallutustele minna.See mehike jookseb ilmselt siiani teatud intervalliga ja erinevate naistega oma sarvekesi maha.Kahju sellistest.

...abielus II korda 17a...

Nagu ma aru saan on 17 aastat abielus!

Naine25: miks sul sellistest kahju on?

17 aastat abielus jah. Selle ajaga jõuab kõik teised nii ära unustada, et tundub nagu oleks see su elu ainuke... Sellest siis ilmselt ka see uus "sarvejooksmine" nagu uuesti alustaks peaaegu nullist...

@!#$ oled Grünta, mis muud.
Kui naine kogu aeg nikku tahab, on ta kiimaline naine.
Kui naine kogu aeg erinevatelt meestelt nikku tahab, on ta @!#$ naine. Nii see vist käis vanarahval...

Elmar:
Loe korralikult, ta pole mitte 17.a. vaid oli 17 a. abielus.

Mis teha, mõnel ongi elus tuli kogu aeg jalgevahel..

Teemast mööda.
Eesti keel on ikka huvitav. Kui naine teeb mehele sarved, siis mees peab nad hiljem maha jooksma

To: Kivirünt-punta-änta

Ma pole ju oma mehi petnud?! Niimoodi võid litsiks tembeldada kõik vabad naised, kes uuele ringile asuvad!
Tore muidugi kui sa selline vooruse verstapost oled! Jõudu sulle!

Teatud tüüpi mehi ei hoia ka imehea ja kaunitarist seksikuninganna kodus istumas. Vähe nooremana lugesin ise kordasid - nii: täna panen tööl sekretäri, õhtul jaksan armukesega põõsasse karata ja öösel suudan veel omagi naise rahuldada, aga vat homme piirdun ainult armukesega. Mingit põhjust naist petta nagu poleks olnud, sekretäriga nagu kah eriti ei tahtnud, lihtsalt oli sund ja vajadus, ainult armuke oli mu tollane tõeline kirg. Seega tegu on migil määral harjumusega...:))))

Miks sul jah sellistest kahju on? Mul teeb küll meele kadedaks...