mida teha exiga kes jättis meid maha paar aastat tagasi kui ootasin temalt teist last. asi nimelt selles, et esimese lapsega on exil suhted siiani säilinud kuid ta ei suuda minuga suhelda. seni käis lapse küsimine läbi vanevanemate, kuid mind päris see variant ei rahulda et ma pean alati kellegi teise käest kuulma, et tahetakse lapsega kuhugi minna. kas jääda endale kindlaks ja nõuda et last küsitaks ikka lapse emalt või anda järele jäärapäise issi soovile ja anda laps iga issi soovi peale. oma teise lapse vastu pole siiani iss huvi ilmutanud. andke nõu mida teha

Ta on sull tõeline fk!Ei, see on liiga hea ja kena tegevus...@!#$ ta ka pole,Jenniferil ju nii kena teine...Vist õigem on temaga kasutada mingeid keelatuid võtteid, et kui ta ikka sinu käest lapsega kohtumist ei taotle...siis keela see kohtumine ära! Aga otsusta ikka ise,vastutust sinult sinu laste eest Delfi ja tema kahtlased külalised(pean ka ennast silmas)ära ju ei võta...

Kas Sa ei arva et Sinu nõudlikkuse tõttu ex teid maha jättiski. Soovid oma exi "kasvatamist" jätkata ja tema "jäärapäisust" murda? Sind praegune variant ei rahulda ja Sa soovid et ex ilmutaks huvi ka oma teise lapse vastu....,küsid nõu. Nõu on antud.

to mees2:
Minu meelest on küsijal igal juhul õigus. Mees on imelik, et keeldub suhtlemast. See on nagu telefonimäng, kus mees tahab endiselt naiselt midagi, aga peab läbi kolmanda suhtlema. Kujutan ette, kui raske selline suhtlemine on - näiteks on tol päeval lapsega mingid teised plaanid, siis peaks saatma läbi vanavanemate sõna, et teised plaanid jne.
Lisaks teine laps... No ta tahab ka, et tal oleks isa. Mis siis saab, kui ta suuremaks saab ja hakkab küsima, et miks isa temaga ei taha suhelda. Üleüldse milles lapsed süüdi on

eneL,
Kes on küsija ja milline on õigus?
Mees võib ju imelik olla, kuid ta mitte ei keeldu vaid ta EI SUUDA suhelda VÕIMUKANDJAGA. Autori väljendus - "ta ei suuda minuga suhelda".
Lastest. Lapsed on ema juures ja just emast oleneb suurel määral kuidas nad suureks saades ellu ja oma isasse suhtuma hakkavad. Lapsed ei ole milleski süüdi vaid kannatavad paraku oma vanemate oskamatuse/suutmatuse tõttu oma suhteid korrastada

to mees2:
On ju otse öeldud - mees küsib last läbi vanavanemate, mitte otse emalt. Kas see pole absurd, sest loa minekuks annab ju ikka ema?

to enel: mina arvan küll et mees2 paneb asja paika. miks mees imelik on? küsin ma, kas äkki "metsapoole" räägib sama juttu mis tiramisugi rääkis?

kuidas sul enel ei teki kahtlust kui üks inimene liialt teist inimest mustama kipub, et siis asi pole õige. kuigi jah, ise ma juba naiste komme enamuses loen mingi ära tegemisena meestele. irw

to enel: aga äkki naine viib oma lapsed igapäev oma vanavanemate juurde ja mees äkki ei saa naist kunagi kätte või ei taha naisega suhelda. Mis seal siis nii väga imelikku on? Kas peaasi ikka selles pole et isa lapsi ikkagi näeb ja kuidas ta seda on siiki isa kujundada ka.

eneL,
See võib meile tõesti absurdsena tunduda, kuid... mehel ei ole teist võimalust. Õigemini on, kuid ta ei tule teise võimaluse kasutamisega toime. Mis teha, inimesi on erinevaid. Exnaisel kui võimekamal oleks võimalus oma exmeest aidata, sellega ka iseennast ja ühiseid lapsi

mees2,
Väga lahe! Sain nüüd kah targemaks. Seega siis, et kui näiteks minu lapse isa läks ja lihtsalt kadus ning ei ole aastaid soovinud ei minu ega lapse vastu huvi tunda, tähendab siis ikka kah ainult seda, et mina (arvatavasti siis kah nagu võimekam) oleksin pidanud teda vaesekest väevõimuga taga otsima ja aitama tal meiega ühendust pidada? Et ise ta sihuke äpukene ja lihtsalt saamatu sellest nurgast? :)

to vip:
No võiks ju küsida, et kas lapsed on iga päev vanavanemate juures. Kirjast seda küll välja ei loe. Ja nagu ma aru sain - isa siiski oma teist last ei taha näha

to mees2:
Vaata, Sina võtad asja nii, et too kirjutaja on võimukas jms. Mina sain aru, et MEES jättis naise maha. Siis võiks arvata, et mees on tõesti jäärapäine ja ei suuda midagi andestada ning nii sügavalt, et ei räägi isegi. Muidugi, kõik on spekulatsioonid, aga mina ei loe kusagilt välja, et too naine võimukal positsioonil oleks

mees2 on teemas lihtsalt väga kitsa vaatenurgaga
ei ole vaja lahmida ja hinnanguid anda, kui tegelikult pole kursis kahe inimese vahelise suhtega

oleks tore, kui teema püstitaja siin tekkinud küsimustele natuke vastaks - võimalik, et kooruks siis ka asjalikke nõuandeid

eneL,
Mina võtan asja mitte oma suva järgi vaid lähtudes informatsioonist mida probleemi esitaja avaldab. Vihjasin juba ühele autori väljendusele mis lubab mul selliselt arvata. Toon autori tekstist siia veel mõned: - "kas jääda endale kindlaks ja nõuda" - "jäärapäise issi soovile"...noh, neid jäi sinna veel.

chameleon,
Kuidas Sulle endale meeldiks kui Su kallal väevõimuga toimetataks?
Tark inimene kasutab oma väge teise inimese aitamiseks teisiti. Mida tähendab "äpu"? Sellest nurgast võibolla tõesti veidi saamatu , kuid...ise oled Sa igal alal võrdselt võimekas või?

mees2,
Kas sa sarkasmist aru ei saanud? Ei kavatsegi kedagi midagi väevõimuga tegema panna. Küsisin just, et kas PEAKS? Et kui mehel pole absoluutselt mitte mingit soovi oma lapsega suhelda, kas siis naine peaks kohe ennast pooleks ponnistama, et mehel kuidagi see soov ikka tekiks? Pool sammu võiks ikka mees teele vastu astuda.
Ja selline läbi emme-issi suhtlemine on ikka nõmedalt lapsik küll ühe täiskasvand meesterahva jaoks. No mingu ja öelgu siis oma nooremale lapsele, et sorry, aga issil on sihuke kiiks, et sinuga suhelda ei taha.

Tegelt on siin vist iga teemaga niimoodi, et kui küsija ei ole risti-põiki tagamaid selgeks rääkinud(aga kes viitsib nii pikalt kõike kirja panna), hakkab igaüks asja interpreteerima oma vaatevinklist, oma kunagiste haigetsaamiste jms. põhjal. Päris huvitav vaadata kust kellegil king pigistab.

crissu,
Vaatenurga suurus on siiski piisav nägemaks antud loos lahenduse võimalust.
Ja kus on hinnangud? Rääkisin esitatu põhjal probleemi olemusest mitte konkreetseteste inimesteste omadustest. Kuidas tegelikkus on teavad asjaosalised ise

chameleon,
Sain küll aru!
Teinekord on otstarbekas kaugemale vastu minna kui poolele teele, enda ja ka laste huvides. Kumbki astub niipalju kui suudab/jaksab.
Inimese vanus ei tähenda veel igakord täiskasvanuks olemist. Või ma eksin?

mees2:
olgu peale...
ja lahendus? mahajäetud naine peaks hakkam eksile selgitama, kuidas tuleks lapstega käituda ja teha selgeks, et lastel on ka ema?
ei viitsi pikalt seletama hakata
pani paljuski ka minu mõtted kirja...

crissu,
Mida keegi tegema peaks ei ole minu asi öelda. Igaüks kaalub ise enda võimalusi/soovi/tahet oma elus midagi muuta või mitte. Oluline on teada, et muuta saame siiski vaid iseennast, mitte teisi.....ja sellest alustadagi. OK

mees2,
Võiks ja peaks. Aga kui teinepool vastu tulemise asemel hoopis eemale jookseb nii kuis jalad välja annavad? Siis teine muudkui sörkigu pudrutaldrikuga järele?
Kaugele sa sedasi kõnnid, kui teine lihtsalt keeldub suhtlemast?
Muidugi ei näita vanus täiskasvanuks saamist. Kuid eeldaks küll, et mees, kes võtnud naise ja saanud kaks last, on lastekingadest ikka natuke välja kasvanud. Ja vastavalt sellele ka mehe moodi käitub.

ok
loomulikult ei saa muuta teisi, kuid selleks, et end muuta on siiski oluline mõista teise käitumise tagamaid ja motiive

iga "tühise" tujutsemise või rumala "kaikavedamise/loopimise" peale ennast muutma hakata vast päris rumal mu meelest
või panin jällegi puussse?

chameleon, põhimõtteliselt nõus sellega, mis kirjutasid viimati, elu paraku näitab, et naisevõtt ja laste saamine EI OLE vältimatuks tunnuseks täiskasvanud inimesele, võib ju nii eeldada, kuid eeldused tihtipeale ei pea 100%liselt paika

Mul jälle selline variant, et lapse vastu ei tunne huvi mitte isa, vaid vanavanemad. Isa helistab, lepib kokku, tuleb järele, viib ära ja pärast toob tagasi. Need veerandtunnised autosõidud on ka tema ainsad kokkupuuted lapsega. Nüüd on laps juba nii suur, et küsib, miks issi alati kalale läheb, kui mina seal olen? Ei olnud mul südant lapsele öelda, et tead, ta lihtsalt ei hooli sinust, sellepärast tõmbabki alati uttu.
Aga küllap ma olen muidugi ise süüdi, et isa meie lapsest ei hooli. Küllap ma olen võimukas, üritasin meest ümber kasvatada, minuga on raske suhelda jms.

chameleon,
Kui teinepool eemale jookseb, siis on tal hirm. Oluline on mõista hirmu põhjust ja see likvideerida.
Suguküpsus nagu vanuski ei määra täiskasvanuks olemist. Eeldus on Sinu ootus vaid...paraku

crissu,
Et end muuta on siiski oluline mõista muutmise vajalikkust. Kui palju ebamugavusi keegi on valmis kannatama...noh, selle määrab igaüks enese jaoks ise

crissu,
Kõike seda ma tean. Sellepärast väidangi, et autori mees ON lapsik. Ja ei mingeid õigustusi, et laste ema nii ja naa...
Seda enam, et esimest last tellib vanemate kaudu ja nooremast ei ole üldse sooja ega külma.
Mis puutub siia laste ema?! Kas siis TÕESTI ei suuda mehed oma tundeid laste ema ja laste vastu lahus hoida? Olgu see ema mis iganes, aga lapsed on ju TEMA (st. mehe) omad. Mis õigustus tal saab olla oma käitumisele? Peale selle muidugi, et noh ma lihtsalt olen sihuke ja tehke te mis tahate.

to chameleon: ok sina näed muidugi asja selliselt, aga miks sa siis kipud rõhutama seda, et mehed peavad kõike olema (noh ästi head, ästi mõistvad, ästi targad, ästi hoolitsevad jne jne), aga naistel jääb alati võimalus valida, kas ta on kõike või ei ole. Ja mõlemad on õiged naise arvates. minu arust oled sa asja analüüsist küll kaugel, mulle tundub, et kipud naist kaitsma just nii et mees loll, naine tark ja miks peaks üldse naine üksi rabama. see on kreisi mentaliteet mis lausa vohab minu arvates. kunagi ei saa olla süüdi üks, kui on kakspoolt.

to chameleon: ja kuidas sa saad väita et mees on lapsik?

toon näite: ütleme et mina olen sinu exmees ja kirjutan siia ühepoolselt loo sellest kuidas mina olen maailma kõikse parem mees (nu ütleme, et sellise alatooniga text) ja sina oled paha naine ja ei lase mul oma lastega kokkusaada. Ja siis tuleb üks suur kommija ja ütleb, et vot sina chameleon oled küll lapsik, põhjendades seda sellega, et näe autor ju nii kirjutab. Kas ei paista see veider olevat?

Milleks siin neid tobedaid komme kuulata, kulle autor mine tee oma probleemid kodus korda.Räägi seal, mitte siin võõrastega situatsioonist mida keegi pole läbi elanud.

vip,
Kus kohas ma rõhutasin seda, et mees PEAB olema kõike? Ja näita, kus ma ütlesin, et naisel on õigus seda mitte olla?
Jah, autor kirjutab ühepoolselt. Ja muidugi toetun ma vaid tema arvamusele. Ja kui see ON nii, et mees suhtleb vaid läbi vanemate ja nooremast lapsest ei pea üldse midagi, siis see ON ju ometigi temast jabur?!
Pole ma ka taotlenud mingi geenius-analüütiku aupaistet.
Avaldasin lihtsalt oma arvamust mis toetub minu enda kogemustele. Kahjuks leidsid sa sealt midagi, mida kirjas ega mõttes mul polnudki.

....suhtuda ExŽi kui sõpra või endisesse tuttvasse ( sõltuvalt Teie sisetundest ), kellega Te haldate "ühiseid hindamatuid kunstiväärtusi" (Teie ühised lapsed ) . Juba see, et Ex jättis lapsed Teie kasvatada ( mõlemal vanemal on lastle võrdsed õigused ) näitab iseeneset Ex i usaldust Teie vastu. Ta peab Teid parimaks, kes suudab Tema lapsi kasvatada. Sest kui Te seda ei oleks, siis ta kasvataks oma lapsi ise. See kas Ex suhtleb lastega või mitte on ju laste kasvataja teha.