Kuidas nüüd ongi selle puanstamisega? St mul on nimelt eriti viimasel ajal probleem, et : a) kui kusagil söna vötan- loeng, koosolek, siis puna tikub näkku, kui rahvas vaatab; b) puna tuleb, kui vähegi meesterahvas tähelepanu pöörab/ teatud teemadel möne söna ütleb-naljatab. No muidu olen normaalne naisterahvas, 21 turjal ja mehi päris esimest korda ka ei näe. Selle b)variandi kohta arvas söbranna, et variant, et hormoonid möllavad- et nagu taHAKS MISKIT MEHEST JA ET TEGELIKULT OLEVAT MEHE ARUST PUNASTAMINE ERUTAV: Ma ei oska kommenteerida- st nagu voodielu möttes kuival päris pole, et see hormoon nii väga möllama peaks, aga punastan ja punastan ja... nagu naiivitar üleeelmisest sajandist. Ja ennast tunnen nagu imelikult. JA varsti pean vist kotti hakkama peas kandma:)

Mehad- mida teie siis punastamisest arvate?

Riimiga laul on ilus ja sügav,
riimita ilus ja sügavam.
Viisakas neiu on ilus,
punastav - ilusam!

(Juhan Liiv)

Osalt viitab punastamine enesekindluse puudumisele. Samas aga sisemisele kirele, millega Sa oma seisukohti esitad. Kõige tähtsam on ise sellest mitte numbrit teha. Sisenda endale, et oled piisavalt enesekindel ja ära pabista sellepärast, kas nüüd punastasid vähem või rohkem.
Mõnede inimeste puhul on punastamine lausa armas ja sobibki nende loomusega. Vahel on kombeks öelda: nii süütu alles, et veel punastab. Võta seda siis kui komplimenti.

ja siis, et punastad?
Noh oled selline punastaja...ole pealegi...see Sinu eripära:)) Mõni on paks, mõni peenike, mõni punastaja....ega punastamine asja hullemaks küll tee:))

Kui sa punastad tugevalt ning vahest isegi selle tagajärjel higistad, siis viitab see sellele, et sul on sotsiaalfoobia.

Punastamine naitab, et su tervis on korras, veri liigub hasti ka sudamest eemal olevatesse kapillaridesse. Selles ei ole midagi halba, sul on hea tervis - naudi seda!

Punasta mulle ka uks kord, palun!

mina punastan ka.
töötan sellises kohas, kus on väga palju meestrahvaid ja nad on kõik sellised lõuapoolikud. kui nad naljatades/meelitades minu poole pöörduvad, siis ma jälle punastan. mitte häbist sest piinlik pole. lihtsalt punastan. tunnen end isegi mõnusalt teinekord. omapära, justnimelt.

to: Muidu kena...
mul sama asi. punastan ja kõik. kliimaks on mul ka nagu kaugel, ei tea millega seletada. häbelikkusega ka eriti ei hiilga, aga... mõnes situatsioonis on küll tunne, et jookseks ära. :)
Nils, oled sa arst või...nii hästi tead, et tervis ja puha!

Come on, punastajad, tehke korralik meik ja asi pole üldse nii hull. Läbi meigi paistab ainult meeldiv roosa jume, kuigi ise võid tunda, et oled nagu tulikuum peet. Ja mis siis sellest, kui punastate - see näitab, et olete emotsionaalsed ja hingega asja juures. (punastamine ei käi ainult häbelikkusega paaris, ka rõõmu, viha ja muude tunnetega).

Mina punastan kah! Kui keegi töökaaslane (üldjuhul mehed) mingi kahemõttelinse "nalja" viskavad. Selle punastamise iseeneset elaks veel üle, kui ei oleks kommentaari, et "ära nüüd selle peale punasta!" Ja siis lähen alles tõeliselt punaseks. Oh, ma olen ka sellega hädas ja ei leia et see eriti isikupärane oleks. Aga olen kuulud ka sellisest operatsioonist, mis punastamise "ära võtaks". Kuskil naistekas oli sellest kunagi artikkel.

lõigatakse kaelaveenid läbi?

to Kaie - suur tanu sulle arvamuse avaldamise eest, tegelikkuses ei ole ma tohter, olen lihtsalt oppinud inimese fusioloogiat, sealt moni meeldetuletus ja paar jareldust - nii see tulebki. Punastav naisterahvas on paris armas asi! Kergelt ahmi tais ja siis tuleb orn puna, mis jarjest tugevamaks muutub. Siis laheb pilk maha, peopesad muutuvad higiseks ning tahaks jooksu panna...

Oi, Ruti ära nii ka nüüd põe!
Aga klubi võiks küll moodustada!:)

Punastamine on armas, olen selle peale komplimente saanud nii, mis kohiseb. Nii, et ole täitsa mureta, see näitab, et oled tähelepanelik ja reageerid vahetult:))

Aga mis siis, kui punastad juba iga väiksemagi asja peale? Näiteks keegi, keda sa salaja endast suuremaks ja paremaks pead, kõnetab. Teised ei saa ju aru, miks ma äkki näost punaseks muutun. Ja kui nii tihti juhtub, äkki ei julgegi nad mind enam kõnetada, sest ei taha mulle ebameeldivust tekitada.

Kui punastajate klubi tuleb, siis ma ka liikmeks astun:) Imelikul kombel olen just viimasel ajal hakanud värvi vahetama-enne sai meeskollektiivis töötatud ja naljad olid neil nagu olid, mingit punastamist ei esinenud. Nüüd aga...täitsa lõpp:P

punastav naisterahvas armas asi-muidugu armas ja seda vahvam vaadata ja veel teada mida too vaene olevus tunneb, aga ise tema nahas olla vist ei tahaks. Kui tunned end üleni kuumana jne. nii kui kirjeldasid ja veel ümberringi kõik jõrisevad kah et näe veel süütu ja rikkumata ja südametunnistus olemas jne. jne. muidugi pistaks jooksu, aga kuhu - ning saatmas veel naerupahvakud sinu järjekordse impulsiivse käitumise peale.
Appi kui jube see on ja ise ei tunne end üldse armsana...

minu kommentaar oli mõeldud Nilsile ja seda üldse mitte irisevas toonis vaid andmaks aimu mida tunneb üks ähmi täis punastav armastusväärseks peetav naine.

to armas - tegelt on ju hea punastada, kui sulle midagi ootamatut ning ilusat oeldakse. Voi lilleois kingitakse (eriti koikide tuttavate nahes). Koige tipuks on tegelikult see, kui meeldiv vohivooras lisaks veel ornalt posele suudleb. Judinad jooksmas mooda selga, nagu punane nagu roosiois...
Monujudinad!!!!

See on hirmus romantiline, et judinad ja õis ja suudlus võõralt, aga järelikult põen siis mingit foobiat sest just teiste silme all ei taha midagi ootamatut ja kui see juhtub siis vups kohe õhetama. Tegelikult käib see puna nagu hooti või nii, sest vahel võid lõõpida ja üldse mitte nasterahvale sobilikke jutte-tegusid teha ja mitte märkigi punast, siis aga, kui just tahaks olla selline "vana olija" ja vabalt vestlev-tegutsev tegelane on "ta" platsis. Sinna ei saa miskit parata ja peab võtma kui oma meeldivat eripära-omadust.