Mul selline mees kodus, kes joob ca üle päeva mõned (2-3) õlled ja umbes kord nädalas kangemat kraami. Purjus peaga läheb eriti ülbeks ja enesekindlaks, sõidab kõrtsust koju autoga, nii et pole asigi. Tülid meie majas on jumala tavalised. Ise ta probleemi ei tunnista, ütleb veel, et vaata ise - kõik mehed ostavad õhtuti poest mõned õlled! Vahest tundubki mulle, et äkki olengi selline pidevalt virisev tüüp, et ÄKKI tõesti ka mujal kodudes on see nii tavaline? Meil väike laps ka, ei tahaks, et tema peaks normaalseks tihedat vägijoogi pruukimist. Mida teha?

Paha mees. Sul on õigus. Aga kuidas seda talle selgeks teha!? Raske sellepärast, et ta on hea ja halva piiri peal.

õlleke õhtul TV vaadates ära rüübata on ju norm. see ei peaks küll häirima, vähemalt mind see enda abikaasa puhul ei häiri.kuid loomulikult selle kangema kraamiga peaks vist küll piiri pidama, vähemalt ei tohiks ennast ülehinnata. (autosõit).
Ära tekita probleemi seal, kus teda tegelikult ei ole!

Minu oma joob ka peaaegu iga õhtu paar õlut, meil sellest probleemi küll ei teki.

Sa küsid milline on alkohoolik....?, see kes pead parandab, ja veel üks asi: see sinu situatsioon nüüd päris normaalne küll pole. Nii kaua on kõva mees kui kellegi täis peaga surnuks v. poolsurnuks sõidab.

justnimelt, purjuspäi sõitmine ei ole niisama õllekese libistamine TV vaatamise kõrvalt. asi on tõsine.

see õlu on mõne jaoks nagu jumal kohe. aru ei saa üldse miks seda nii palju kaanima peab.

2-3 õlut ühel õhtul on veits palju küll. Ja iga nädal veel lisa ka...

Teil on SUURED probleemid ju!
Midagi on seal mäda, pead välja selgitama, miks ta joob.
Kas on mehel nõrk iseloom, et ei suuda kaine olla, pereprobleemid, tööprobleemid vms.

Ja see, et ta ülbeks läheb, on halb. Mul on üks sugulane, kes absoluutselt alkoholi ei või juua rokem kui 1 õlu - peale seda on loll valmis.
Katsu mingi selgus saada, aga lõpmatuseni pole mõtet sellise mehega mässata kui asjast asja ei saa.

Jama jah, varem jõi veel rohkem st. napsisõber on ta juba ca 15-aastat. Nüüd on mul tunne, et talle piisab päris vähesest, et õhtu läbi purjus olla. Probleemi tunnistab ainult tugeva pohmelli ajal, seda juhtub vast paar korda aastas. Muidu tal reeglina erilist pohmelli ei tulegi. Kahjuks nt. Wismaris võetakse ravile vaid neid, kes on vähemalt nädal kaine olnud.

Aastaid tagasi oma laste isaga koos elades küsisin oma emalt täpselt sama küsimuse.
Vastus tuli selline: alkohoolik on see kes enese eest pudeleid peidab ja pärast ei mäleta kuhu pani.
Kodus ei olnud meil kunagi alkoholi, noh et sõpradele pakkuda või isegi õhtul veini juua vms, lihtsalt ei seisnud ükski "avalik" pudel. Ta jõi selle kohe ära.
Tobe, eks. Mõtlesin, et ei minu abikaasa ilmselt siis ei ole alkohoolik. Aga ühel heal päeval kui ta jälle pohmase peaga köögikapist vanu ajalehti otsis, tõmbas ta koos ajalehevirnaga omale viskipudeli pähe... Siis tulid ema sõnad meelde. Temaga ei juhtunud midagi, tal oli äraütlemata hea meel, et haige pea sai obaduse, aga õige asjaga. Ja nii käib see tänapäevani, loodan, et ta enam pudeleid ei peida. Kes teab

Varem võeti Wismaris küll sedasi ravile, et 24 tundi ei tohtinud olla joonud. See oli küll ca 6 aastat tagasi, võib-olla nüüd on muutunud.
Aga paar õlut õhtul...sõltub kuidas see inimesele mõjub-minu mees, suur ja paks, joob ära, ei juhtu midagi. Kui mina jooks oleks vist küll joodik valmis.
Purjuspäi autoga sõitmine ei lõpe küll kindlasti hästi. Seda peaksid sa püüdma talle küll selgeks teha, ei tea muidugi, kuidas õnnestub. Võib-olla mõne halvasti lõppenud õnnetuse näitel(kui muidugi mõjub)

Küsimus pole selles, kui tihti keegi joob ja mida, vaid KUIDAS see inimesele mõjub. Ehk siis, kes kannatab alkoholi ja ei muutu seeläbi ülbeks ja sõnuvalimatuks ning riiakaks ning kes kannatab, ehk kes suudab jääda iseendaks. Kui alkohol sotsiaalset elu ei mõjuta, siis ei ole oluline, kes kui palju joob, aga kui joonuna juba rooli minnakse, siis see näitab inimese kerglast suhtumist alkoholi. Alkohol on tarkade inimeste jook. Meil on mehega kombeks võtta õhtuti pudel veini või konjakit vms ja ei saa arugi, et oleks midgai muutunud kui pudel tühjaks joodud - pigem tekib selline hea tuju ja mõnus kaisus lebotamine.

Siis on vist küll juba alkohoolik - kui óhtuti Sarvikut sisse virutab!!!

oh-jah. seda kas ta on alkohoolik saab ta ainult ise diagnoosida aga tavaliselt petetakse end pikalt kuni ikka tõeline põhi käes on.

Wismaris ei ravita alkoholismi vaid tehakse kaineks, et oleks jälle uus ramm joomiseks olemas.

Kaasalkohoolikud (pereliikmed) soodustavad alkoholismi, olgu see siis "headusega" - ma aitan teda, sest ta ise ei saa või siis "halvaga" - ma irisen niikaua kuni ta järgi jätab. Võime kogemusest öelda, et miski ei aita kui ta ise probleemi ei näe ja paraneda ei taha. Joomiseks on alati põhjust ja loll kes seda ei leia.

Parim abi on alkohoolik ilma jätta igasugusest abist. Kaasalkohoolikule aga parim abi on tegeleda iseendaga, mitte alkohoolikuga ega teiste inimestega.