ma olen üks suur armastaja. Olen olnud lugematus suhetes juba 14 aastasest peale. Mind hüljati kord, siis olin 14. Nüüd olen 26 ja muudkui litutan. Kellegiga pole veel nii kaua koos olnud, et nad minu jõuaks hüljata, ikka mina ise olen see paha pool. Ühest suhtest teise - see on minu elu. Kunagi pole ma läinud suhtesse vabana, nii võib öelda, et kunagi pole ma olnud ka truu. Nüüd on juba selline siiber. Mul on fantastiline elukaaslane, kellest ma väga hoolin. oleme koos olnud paar aastat, teeme tulevikuplaane jne. Kõik on nagu korras. Kui aga tutvun kellegiga, kes on huvitav, hakkan kohe flirtima. Ma ei murra truudust füüsiliselt kuid vaimselt olen seda teinud korduvalt. Tahan ju ainult rahu ja rahu on koos mu elukaaslasega. Kui aga hakkab meeldima keegi, kellele ka mina meeldin, on mul tavaks anda vihjamisi lootusi. mässin end siis valedesse ja teen kõigile haiget. Haiget saan ka ise. Ma ei taha kellelegi paha, aga paha ma teen palju. Tänu sellisele flirtimisele on mu tuttavate seas palju palju väga toredaid "ohvreid". tahaks ennast kõigile jagada, kuigi tean, et see on võimatu. Ärge öelge, et leia hobi. Tegevust on mul küllaga, mida rohkem tegevust, seda rohkem tuttavaid ja seda rohkem flirti. Mida minusuguse saastaga pihta hakata. Tahaks nüüd teada, kas kellegil on mõni asjalik soovitus või pean nunnaks minema. see viimane variant ei välista muidugi seda, et ma preestriga flirtima ei hakka. Masendav naisterahvas.

Enesekasvatusest ei ole kuulnud, vä?

Sa, jõhker inime, oleks nagu isane kohe. Et selline filosoofia kohe ja käitumine takkatraavi. Isaseid, kes sellele teele läinud, parandab küll ainult impotents.:))) Kuidas emastega on, vot ei tea.

mina arvan jõhker, et sa oled kaksikute tähtkujust-mulje on küll selline

Arvan,et kaksikute tähtkujuga pole siin kindlalt tegu,kuna tean paljusid kaksiku tähtkujusid,ise samuti nende seas.
Kõik nad ok!Ja kellele flirt ei meeldiks?
To Jõhker:
Anna andeks,kuid ei oskagi kohe sulle midagi soovitada,ise olen sinule täielik vastand ei suuda mõista sind,aga noh.....
võibolla,et siis psüholoogi nõu kuluks marjaks ära, aitab sinu mõtlemist korrastada.
Meelerahu sulle!

Vaata, Robert (kes naisi ei mõista) kirjutas siin evolutsioonist -- naised on loodud igale mehele lootust andma, nii igaks juhuks. Kes saaks looduse vastu? Tegelikult saab ikka, ma usun.

Minuga oli umbes samamoodi, peaaegu pidevalt olin ma kellestki vaimustuses, ja kogu aeg uutest meestest. Niikaua kui vaba oled, ei olegi hullu, põnev on igatahes. Aga saad vanemaks ja tahad rahu (ma ei tea, kas jõhker on kaksik, aga mina olen ja tean, et ka kaksikud tahavad lõpuks rahu). Ja kui veel leiad kellegi, kes sobib kõige paremini ja tead, et seda nüüd küll ei tohiks ära rikkuda, siis läheb raskeks.

Aga tegelikult, jõhker, ma arvan, et kui Sa sellest lahti saad, siis võid palju truum ja ausam olla, kui teised, kellel polegi eriti kiusatusi olnud. Sest kui siis ükskord peaks tulema, võivad nad kergemini arvata, et näe nüüd on see suur ja tähtis tunne ja eelmisest võib vabalt loobuda. Aga Sina tead, et tuleb järgmine ja järgmine mees ja nad kõik võivad üsna imelised olla, aga sellest hoolimata on parem ühe juurde jääda.

Minu arvates oled Sa sellest juba üsna tüdinud ja see aitabki Sul sellest lahti saada. Lõpuks mõtled isegi tahtmatult iga kord, kui kedagi meeldivat märkad, et enam ei viitsi, sest sellest tuleb niipalju jama ja ebamugavusi ja mul on ju juba olemas see, keda ma tahan. Minuga igatahes enam-vähem nii on. Natuke enesedistsipliini on ehk ka vaja, aga mõtetele see siiski palju ei mõju. Lihtsalt tüdimus tuleb. Koos vanadusega, hehheee. Mis ei tähenda tegelikult, et ei võiks inimestest vaimustuda. Ka vanadest meestest ja naistest ja oma mehest ka vahetevahel uuesti.

Jõudu, jõhker.

krt-ma väidan, et jõhker on kaksik. mu ümber on neid millegipärast tohutus koguses ja neil kõigil on jõhkraga sarnased mured-pidevalt sebitakse ringi ja ei teata, mida tahetakse ja ei suudeta otsustada ja kui õige asi ongi käes, siis pannakse ikka vasakule. lihtsalt kohutavad inimesed-ajavad mu pea halliks

täpselt nii- kaksikuid tundub olevat rohkem kui kõiki ülejäänud märke kokku...või mulle lihtsalt tundub nii kuna sebivad palju,seega jätkub neid kõikjale.flirtida oskavad nad ka hullumiseni,ainult et...pole veel kuulnud et keegi neist miskit kahjatseks või,mis veel ebatõenäolisem- end milleski süüdiolevaks tunnistaks.sellega tõestatud- jõhker kaksik ei ole!

To Jõhker:
Welcome 2the Club.... tuttav lugu. Olen ise samuti selline rahutu hing, kellel potensiaalsetest kaaslastest paraku puudust pole ja kus juba on, sinna (teadagi:(((), tuleb juurde. Ainult, sageli on vastus lihtne- sa ilmselt ei ole seda ühte ja ainust veel leidnud, kes rongiga katuse peast sõidaks ja nii hulluks ajaks, et saja mehe seas silmaklappidega ringi oleks võimeline kõndima. Küll ta tuleb- 26 pole mingi pensionieelne vanus ja muidu tore elukaaslane ei pruugi veel olla suurim tunne elus. Teine variant on, et sulle lihtsalt meeldib ise meeldida palju enam, kui mõni teine inimene, eks see paras kekutamine ja pealiskaudne suhtumine ju ole...sest kui nii palju suhtled, võiksid olla valivam ja mitte iga tüübi kandidatuuri kaaluda ja oma energiat raisata. Variant muidugi, et sulle on seda pidevat kinnitust oma võlude kohta vaja. Mis jälle omakorda näitab ebakindlust...

Oi Jõhker kuidas ehmusin kui su loo lugemisega poole peale jõudsin. Mõtlesin,et minu mees on end siia pihtima pööranud:)

Võin öelda,et valu, kannatusi ja pisaraid on mu koduseinad näinud küll. Rahu lõppes tal ka kodus,kuna ükski n.ö. norm.
inimene ei suuda seda välja kannatada.
Kui arvad,et isegi nunnaks olles võid preestriga flirtima
hakata, siis tundub sa pole praegugi endas kindel,et rahulikku elu elada suudad.
Äkki sa pole lihtsalt pereinimese tüüp - keegi on kodukana,keegi selle vastand ja ülejäänud mahuvad sinna vahepeale.
Aga praegu võta endale vist veel rahunemiseks aega.

Jõhker, kas võti pole Su enda lauses: "Olen olnud lugematus suhetes juba 14 aastasest peale. Mind hüljati kord, siis olin 14."
Võibolla alustasid liiga vara, kui polnud veel sügavateks tunneteks võimeline ja Sa pole siiamaani õieti aru saanud, mida meestes otsid. Äkki mõtled, et seks ongi armastus? See ühelt poolt, kuid lisaks sellele, et Sind hüljati... Võibolla on Su hilisem alateadlik käitumine püüdnud vältida võimalust, et veel keegi Sind hüljata saaks. Pead kedagi varuks, et kohe uue juurde tormata. Proovi ennast analüüsida. Kui Sa sellega ise hästi hakkma ei saa, püüa leida mõni asjalik psühholoog endale abiks.

Jõhker jah:)) Annab niipaljudele lootust ja siis teeb tünga:)))

Ma usun ka , et Ullal võib õigus olla. Ehk Sa püüad alateadlikult ikka veel "tagasi teha" sellele, kes sind 14-aastaselt hülgas? Pealegi - miks sa arvad, et see, kes teise hülgab, on paha? mis siis, kui üks petab ja kohtleb halvasti ja teine selle peale hülgab? Kes siis tegelikult paha oli? elu ei ole nii ühene, suhe lõppeb tavaliselt mõlemapooles tegevuse (või tegamatajätmiste) pärast. Püüa sellest omaaegsest pettumusest üle saada - mõistusega.

Enne oma praeguse mehega kohtumist jooksin ringi nii, et polnud hoo ega hoobi vahet. Paraku mul tuli tegemist teha armukadeda Sõnniga, kellele ei meeldinud teps mitte mu liikuv eluviis ja arvukad sõbrad. Tuli valida.

Tänan paljude asjalike kommentaaride eest. Meelehärmiks kõikidele tähetarkadele pean tunnistama, et kaksik ma ei ole:))
Teemal ebakindlus ja soov saada tunnustust ei vaidle ma kuigipalju vastu. Kuigi teadlikult seda ei tunnista, arvan et alateadlikult tegutsen selle ajendil. Mõni võibolla mõtleb, et mul jäi äkki lapsepõlves millestki puudu. Seda küll öelda ei saa. Vanemad suhtusid nii minusse kui ka mu õesse vennasse võrdselt hästi. Siiamaani suhtuvad. Mulle tundub, et mul on hästi palju pakkuda. Ja uskuge mind, et kui keegi pahaks ei paneks, siis ma ka jagaks ennast meeleldi. Prooviks vähemalt, äkki see ei olekski nii ahvatlev?!
Et ma vara alustasin, on muidugi õigus, aga aega tagasi ei keri ja nüüd peab vaid oskama tuleviku poole vaadata. Ma ei ütleks ära asjaliku psühholoogi abist, aga kus siin Eestis sellist leida:( Tunnen, et pean ikka ise oma probleemidele lahendusi leidma. Ja nii nalja pärast mainides: kui psühholoog oleks meesterahvas.......

oh jah... tuttav tunne.
jooksen ise ka mööda ilma ringi otsides taga jumal-teab-mida.

tähtkujude kohta. vähk. peaksin olema ju see õnnetuke, kes istub üksi nurgas, nutab ja armastab.

mulle pole miskipärast vist miski püha.
ja truu pole ma veel üheski suhtes olnud.

õigustaks end sellega - ma elan ometi ainult ühe korra. ja teiseks - ma pole andnud kordagi lubadust, et ma olen truu. (pole pidanud andma, kuna minust ei usutaks seda, et ma olen suuteline kedagi petma.)

ahjaa... abielus pole, lapsi ei oma...

(eesti keeles lihtsalt @!#$)