Minu mure hoopis selline, et kunagi sai laps enda omaks tunnistatud, olime abielus ja puha. Nüüd aastaid hiljem on kahtlused tegeliku isaduse suhtes järjest suurenenud. Olen naisest ammu lahus, kuid maksan alimente. Tahaks ikka teada, et kas toetan oma või võõrast last. Seaduse järgi saab isadust kahtluse alla panna vaid kuni lapse aastaseks saamiseni, eksnaine pole ka nõus vabatahtlikult proove võtma.
Kas oskab keegi nõu anda?

Perekonnaseadus räägib selle kohta nii:

Lapse vanemataks, kes sünnib abielust, loetakse abielus olevad mees ja naine.

Kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.
* Ehk võimalus enda isadust tagantjärgi tuvastada käib kohtu kaudu.

Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest.
* KOhtus tuleb sul sel juhul tõestada, et just hiljuti (mitte rohkem kui aasta tagasi) said andmeid, mis sind oma isaduses kahtlema panid. Ja miks sul neid varem ei olnud. Sinu jutu põhjal kahtlustad oma endist naist juba pikemat aega...

Üldse jääb mul mulje, et sa lihtsalt ei taha alimente maksta ja püüad kohustustest lapse ees kõrvale hiilida.

irv, laura

Kui see nii lihtne oleks nagu kõrvalseisjale paistab ...

Ja miks alati tahetakse mehed tembeldada pahadeks, alatuid ja ringitõmbajaid naisi on ka küllaga.

Selgituseks veel, et naine läks ära mu juurest vahetult enne lapse sündi, alimendid andis sisse kohe ja pole iial huvitatud olnud, et lapsega suhtleks, samas raha nõuab pidevalt ka juurde ja nii juba 8 aastat.

Krt, laps kipub ka üha rohkem selle teise mehe nägu minema :(
Mul endal uus pere ja laps, ei tahaks võõrast toetada.

Siis kohtusse hagi ja dna test.........see vigisemine ei aita midagi

Peab siis tõesti asja uuesti käsile võtma, kuigi üks jurist ütles, et see pole enam võimalik, sest see, et ise arvan, et pole minu ja et kipub teise nägu pole piisav argument kohtule, et määrata kohustuslikku dna analüüsi, eriti kui ema on vastu.

Kehv lugu.
Asi polegi niivõrd ju rahas, aga tahaks teda :(

Peab siis tõesti asja uuesti käsile võtma, kuigi üks jurist ütles, et see pole enam võimalik, sest see, et ise arvan, et pole minu ja et kipub teise nägu pole piisav argument kohtule, et määrata kohustuslikku dna analüüsi, eriti kui ema on vastu.

Kehv lugu.
Asi polegi niivõrd ju rahas, aga tahaks teda :(

noo, kuule, kui naine pole nõus testi tegema, on asi rohkem kui kahtlane.
Kindlasti lase test teha!!!!

Soovitan nõuda DNA testi. Kahtlane, et naine pole nõus ja ta ei soovi,et sa lapsega tegeleks. Kui sul on kohustused, on sul ka õigused last näha ja temaga koos olla.

see perekonnaseaduse säte, et "Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest " ei tähenda kohe kindlasti mitte, et sa ei saa praegu enam kannet vaidlustada, sa ei ole kui teada saanud, et see laps pole sinu oma, kahtlustused ei ole teadmine. kui te nüüd vabatahtlikult kõik dna-testile läheksite ja siis selguks, et sa ei ole isa, vat siis sellest ajast hakkaks see aastane tähtaeg jooksma.

Miks mitte last siis juba endlale votta, toetad teda ju nagu nii vahet pole kus ta siis elab. Pealegi saavad niased ikka uusi lapsi juurde synnitada mehed ei iialgi.Kaalu asja.

kui sa tahad asja hakata lahendama, võta asjalik advokaat, kellel on kogemusi ja teadmisi ikka ka. soovitan sulle väga head asjatundjat mare lust, viruvärava advokaadibüroost. asi läheb ehk kulukaks, aga tasub ka ära.