tahtsin kysida nõu :) mul on hetkel mees, kes minust meeletult hoolib - helistab tihti, kallistab, tunneb siirast huvi minu tervise vastu, teeb armsaid kingitusi ja rabeleb yhesõnaga hinge seest välja, et minu heakskiitu saada... aga mina tema vastu olen tunduvalt kylmem ja seda põhjusel, et ma kardan olla hea, kardan lasta kedagi sygavale hinge, sest mitte ammu sai mu hing teise mehe poolt tugevalt haavata :( aga iseloomult olen ka selline helistaja-hoolija-kallistaja... ja uus mees tundub olema minu jaoks perfektne... kõik on lihtsalt nii mega hea... aga mis asi see on, mis takistab mind tegemast kõike seda, mis meeldiks? ja kuidas sellest võitu saada?
sai nyyd segane, aga tunne on ka segane...

miks see esimene mees sind maha jättis? kas ta sai teada, et sa selle hoolivaga sahmerdad?
aeg, aeg parandab kõik haavad...

ma jätsin ise eelmise mehe maha, sest ta tegi nii palju haiget ja enam ei kannatanud... ja mahajätmise hetkest ma ei tunne selle mehe vastu enam midagi, ei head ega halba... tyhjus... ja peale eelmise mehega lahkuminekut olin ma mõned kuud yxi ja siis tutvusin sellega, kellega hetkel koos olen...

Olen ise umbes samas olukorras, ainult selle erinevusega, et ma näitan oma hoolimist välja, kuigi mitte nii palju, kui seda varem. Eelmisele mehele andsin lihtsalt kõik hingest ja tahtsin väga, et suhe toimiks igatepidi. Sain kõvasti haiget, olin aasta üksi ja tõrjusin austajaid eemale, siis astus ellu mees, kes on parim klapp, mis eal olnud kellegagi. Ta tundis ka nagu muret, kas suudan peale eelmise suhte kibedust usaldada ja uskuda. Ütlesin, et ühe mehe käitumist ei saa kanda üle teistele ning ma ei oma eelarvamusi, inimesed on ju erinevad. Hoolin oma mehest meeletult palju, kuid väljendan enda emotsioone tagasihoidlikumalt kui varem.
Gas, usun, et ajapikku, kui suhe on kindlam ja stabiilsem, leiad ka sina kindlust väljendada end maksimaalselt. Kui ühe korra juba ollakse sõrm vastu pliiti ära kõrvetatud, siis teine kord lähenetakse ettevaatlikumalt ja soojust eelnevalt tunnetades.

see, et sa selle teise mehe hoolimist oled märganud, näitab juba seda, et oled oma eelmisest üle saanud. sügavasmasenduses inimene tavaliselt ei märkagi enda ümber kedagi. tüübilt olete ju sarnased nagu sa kirjeldad kallistajad ja helistajad.:)

Gas: ju te väga kaua pole käind...kuule, et mis Sa tahad, et ta kohe plaks oleks oma ja usaldusalune?! Mul võtab nii mõnegi inimesega kuid, enne kui ma teda korralikult usaldama hakkan..mõnega astaid, mõni ei saavuta mu usaldust üldse kunagi...aga kardad olla hea....vat sellest ma küll aru ei saa, et kas see tähendab, et sa oled temaga halb? Oma headust keelata..see on küll laiduväärt ettevõtmine. Milles tema süüdi on, et Su ellmin epoika Sulle halba tegi, et Sa uut karistad!?

feliks... selles probleem ongi, et ma ei taha "karistada", ma tahaks kõike hästi teha ja tõrge/kartus on sees.. ja ma sooviks sellest lahti saada! ma usaldan seda inimest täiega, selles pole probleem... ja tema pole milleski syydi...

Gas:.....ja tulebki aeg maa ja mere tagant...rahulikult..tasa ja targu...kui ta on õige...saab ta Sulle ligi ......kuigi (irw-ega) kui kõik on liiga hea..sis on miski muu viga juures:))))

feliks, minu viga ongi juures :)

Gas: ..hakka jah nüüd ennast süüdistama!:( Ei ole see viga...see on normaalne. Asi sujuvalt psüühikas kinni ju...a võta loogiliselt...tema on teine inimene..nad võib-olla isegi ei tunne teineteist. Sa ei saa tema ja ükskõik millise teise mehe vahele mingit paraleeli tõmmata...noh kui siis aint seda, et nad on mehed..a mis siis? Suhtu neisse kui inimestesse - eraldi persoonidesse. Sa suudad ennst muuta ja parandada...eelkõge läbi mõtlemise. Kujunda enda mõttelaadi ja saab asi selgemaks. Headust ja hellust suudab hea inimene jagada kelle iganes, ka võivõõrale, kuidas siis ei suuda sellele, kes Sulle head teeb? Kitsi olla...tead küll, kui halb see on.

Gas: see ongi loomulik, et tõrge on ees, ehk siis sisemine refleks, kuna oled haiget saanud juba suhtest. Küll see sinu nö tegelik olemus ja hool aja jooksul välja tuleb:)

Aga juhul kui tõrge jääb aastateks, haiget saadud on liiga palju ja usaldus on kadunud ning parima tahtmise juures ka ei suuda olla alati täiesti siiras, kas siis oleks juba aeg nõustaja poole pöörduda-.

Kairile
mina kõrvetan end vastu pliiti korduvalt ja pidevalt!
aga sina, gas, võta asja pika meelega, küll te ajapikku unisooni loksute.

aga kardan, et poiss järsku ei oota arvates, et ma ei tunne... aga ma tõesti tunnen tema vastu väga suurt kiindumust ja isegi armastust... ta on minu jaoks kõik, aga ma ei suuda seda välja näidata... õnnetux teeb... ja varem isegi mainiti mulle, et näitan hoolimist liiga palju välja... nyyd pole sellest suurt midagi järel :(

kui on tõeline tunne, siis oodatakse ja kannatatakse kasvõi aastaid, kui on niisama kerge armumine, siis las minna.
mind piirati kord terve aasta, enne kui armusin, visa noormees oli.

Ise piiran juba viiendat aastat, krt. tundub et nüüd varsti lõpuks saabub edu......võibolla petan ennast???

siis näita välja oma tundeid, muidu teed teisele ilmaasjata haiget. nii valus on teadmatuses olla, kas teine hoolib või mitte. tean seda omast käest, lõpuks võib see su ilusa suhte lõhkuda, kui sa ise natukegi ei ürita midagi oma tunnetest lagedale tuua...

Tuttav tunne:

"...väike õnn on mulle vähe,
aga suure ees on hirm..."

kuid see möödub...

Esimene tosisem tyli voi riid naitab inimese toelised vead kuid see ei pruugi alati nii olla.

gas, mul oli täpselt samasugune lugu. Selline tunne nagu ma ise oleks selle jutu kirja pannud.
Aga ma olen nüüd juba üle sellest.
Aeg on tõesti see, mis parandab haavad ja toob tagasi kõik, mis peitu läinud.
Aga üks asi veel - sa räägi sellest kindlasti oma mehele. Räägi kõik otsast lõpuni, ta saab aru, ma olen kindel. Sul endal hakkab hulga parem ja ka meest ei kummita enam mõtted, et mis sinuga küll lahi on.
Usu, see aitab! Ja elu on jälle ilus... :)

Mina ei suutnud vastu pidada ja võtsin teema jutuks, kui meesterahvaga mõlemapoolne ideaalne klapp tekkis, olime igal pool koos ja käest kinni jne., küsisingi siis ükskord, et mida see lähedus tähendab ja kuhu see viib ning et mulle see lähedus meeldib, ta arvas sama - nüüd olemegi koos. Asjad said lihtsalt selgeks räägitud.
Ta on öelnud mulle küll, et olen vahest kuidagi jube ametliku häälega, kui temaga telefonivestluse lõpetan vms., olen siis öelnud ka, et minu jaoks on nagu harjumatu uuesti õrnutseda ja et eks ma ajapikku harjun sellega uuesti.

Sa oled tubli, et oma murest kirjutasid ja abi otsisid!!!

tänan hea toetuse eest ja loodan, et Teie poolt mulle "saadetud hea" saab mitmekordselt meeldivaga tasutud ja loodan ikka aidata, kui tunnen, et see vähegi minu võimuses on...
kõike ilusat :)

Mina piiran samamoodi ja leian, et parem on karta, kui kahetseda. Selline kartus ei vii kusakile. Meestel on lihtsam astuda esimene samm.