Elate üksi üsna kitsastes oludes ja olete suhelnud juba pikemat aega ühe kena neiuga. Voodirõõme maitsnud te temaga ei ole sest pidasite tutvust neiuga omale väga tähtsaks. Kuid ühel päeval usaldab neiu teile oma hirmsa saladuse. Tal on väike tugeva vaimupuudega laps. Mida edasi teete:

a) hakkate neiut veelgi rohkem armastama hoolimata kitsastest oludest;

b) saate nagu puuga pähe, seedite uudist tükk aega ning püüate vaikselt suhte lõpetada;

c) saate väga kurjaks ning püüate suhte kohe lõpetada.

Kas vaimupuudega laps on nii hirmus saladus? Kellega sa plaanid suhteid arendada, kas ema või lapsega?

kas see on siis hirmus saladus? naine jääb ju samaks.see on ju tema mure,mitte sinu..come on! ull mees..
kui mina mees oleks,ei teeks sellest küll mingit numbrit

Kui see vaimupuue päritud ei ole:)

Selline naine ei saa ju täie tähelepanuga ennast mehele pühendada. Tema peamine tähelepanu ja hoolitsus läheb lapsele. Mees tunneb ennast sellekõrval tõrjutuna.

Ja kui lapsel pole puuet, peab naine lapse automaatselt teisejärguliseks tunnistama ja end täiega mehele pühendama? Sa armas mooses, milline suur annus egoismi ühes pisikeses mehekehas!

Ilgega nõus.
mis imeloom see mees küll on, et kogu tähelepanu temale peab pöörama?

Vaatan mehe seisukohast. Kui tal kindlad plaanid olid kuni abiellumisei ja siis saab teada sellisest lapsest !!!!!!Mis te arvate,kas julgeb abielluda ? Meil geeniprojekt alles titepapudes,kuid äkki selle naisega ei tulegi terveid lapsi.Ka vastupidist võib mõelda. Mina ei julgeks muretseda lapsi mehega,kellel tugeva vaimupuudega laps kusagil,kuigi põhjust ei tea. Mõtlemisainet on ja ärge hakake siin sõimu lahmima,see minu arvamus. Tean tuttaval mitu last Dawn`i haigusega ja see päritav.

aga mees ja naine võiksid koos lapse eest hoolitseda, nii jääks neil üksteise jaoks rohkem aega.
mehed, tee naise südameni käib ikka läbi laste!!!!

Vaimupuue võib olla ka selline, et inimene oma tegudest üldse aru ei anna. Kuidas sellisega koos elada? Mind küll selline asi hirmutab.

variant b

jj seisukoht üllatas mind tõsiselt. Abitu lapse hooldamise probleem jj järgi on peres ainult sünnitajal.
Ja ka naine ei jää peale saladuse ilmsikstulekut samaks. See võiks olla võrreldav truudusetusega kus momendilt kõik muutub. Saab hallid sünged toonid.

Downi sündroom, millele siin üks tark viitas, ei ole selles mõttes päritav, nagu kardetakse...Tema sagenemise tõenäosuses on suur osa sünnitaja vanusel ja väike sellel, kas on suguvõsas esinenud...Samas on 100% võimalik kindlaks teha raseduse ajal looteveeuurnguga.
Vaimupuue on nii lai mõiste, et ei kipuks üldistama.

Enamus mehi valiks b või c. Ja õigem ongi, sest puudega last suudab tingimusteta armastada ja tema eest pühendumusega hoolitseda ainult bioloogiline vanem.Kui needki alati.
On üksikuid näiteid, kui adopteeritakse puudega laps, kuid mitte meil ja ilmselt see niipea ei muutu.Tervetelgi mursid küll.

Samas, panna puudega lapse ema valima uue mehe ja oma lapse vahel, on ikka eriti julm

Kena on tänitada uue kandidaadi kallal, aga kus lapse isa on?

Saaksite kord aru, et elus on tähtsad inimesed, mitte olukorrad, võimalused ja asjad. Loomulik, et neiu ei julge algul kohe öelda, et tal puudega laps on. Praktikas ta ei saaks ju ühegi mehega enam lähemalt tuttavaks. Usun, et lapse isa lasi selle peale jalga, kui selgus, et laps puudega on. Ega ema süüdi pole, lapsel on ikka kaks vanemat.

Ja mis siin valida? Kui neiu on väärt, siis kka variant a). Teine variant on, et ega see ikka mingi tõsine tunne polnudki. Eks sa I. K. ise tead. Jõua iseendas selgusele kõigepealt. Kui ikka armastad seda neiut, siis sa ei kahtle. Kui kahtled, siis lõpeta kohe ära parem, pole vaja talle veel rohkem elu raskemaks teha. Ehk leiab kunagi kellegi, kes temast tõeliselt hoolib.

Aga kas ei ole mitte nii, et järsku hakkad tundma, et teises inimeses on just see mida Sina hetkel vajad. Täidab mingi suure tühiku Sinus eneses. Ilma milleta enam olla ei saa. Ja Sa aina mõtled temale.
Teie kirjade/sõnade taga peavad olema siirad tunded ja suunatud teineteisele. Inimene peab nendeks tunneteks ka valmis olema. Tegelikult armastada on kirjade kaudu lihtne. Peab olema see lummus, mis hinge täidab

Indrek, Sul on endal tõsine vaimupuue, kui Sa nii tühiseid asju kardad...

Kas tõesti selline asi on tühine? Mehena olen ju kohustatud kõigile inimväärse elu pakkuma. Olen kuulnud juhusest kus lapse ema ei saa isegi lapse kõrvalt tööle minna. Ülal peab teda tema oma ema. Mees sellisel juhul peaks pingutama kahe eest.

nyyd tuleb korralik virtuaalne kivirahe minu suunas:(
juhul kui tegu on pärilikkusega siis jääksin selle neiuga lihtsalt sõbraks (kui ta mind enam välja kannataks), ei abielluks ega hakkaks kunagi temaga lapsi muretsema. see on kyll julm aga ei taha riskida, et endal tuleks ka mõni laps puudega.

Kuulge, vaimupuue nüüd küll pärilik pole. Üldiselt on mingi väline tegur selle põhjustanud: raseduse ajal põetud haigus, sünnitrauma vmt.
Kui te mõtlete vaimupuude all ka psühiaatrilisi häireid, siis need on jah päritavad.

to plika
See oli nüüd küll hästi öeldud:)))

suka bljä

Aga kuidas Sa teed vahet kas lapsel on vaimu või mingi teine puue. Minu teada psühhiaatriline haigus ei ole päritav, just vaimupuue on päritav. Ja kuidas sellisel puhul peaks naine mehe endaga siduma.

Rohkem armastama, hoolimata kitsastest oludest?
ah?

Ja kuni teadasaamise hetkeni on suhe olnd OK!! Ega armas naine ju sellest teadasaamisest ei muutu....
ISA on väga konkreetne termin, sageli unustatakse ära, et emal võib olla uus kallim, väga lähedane sõber, armuke vms. AGA MITTE MINGI UUS ISA!!!

I.K. niipalju siis sinu seadmistest meditsiinis, irw!!!
Soodumused haigestuda paljudesse haigustesse saame me pärilikult oma esivanematelt, sealhulgas ka psühhiaatria valdkonda käivad haigused, ning ka soodumuse saada alkohoolikuks näiteks!

ivan julm - aga lapsel on ju kaks vanemat, kellelt neid ebasoovitavaid asju pärida! Ja pealegi, tihtipeale selliseid asju ei päritagi alati otse vanematelt vaid kaugematest põlvedest. Tean vähemalt üht pere, kellel selline õnnetus (ühel lapsel mingi kromosonaalne hälve, teine täiesti normaalne). Vanemad on igati normaalsed ja haritud inimesed, mehe suguvõsas olevat ühel vanavanemate õdedest/vendadest kunagi ka midagi sellist esinenud.
Vot nii on lood! Olgem mõistvamad - me keegi pole õnnetuste eest 100% kaitstud!

d) saan ise ka vaimupuude sellise jutu peale.

P.S Millal sa oma uurimustöö tulemused avaldad ja kus, tahaks ka lugeda.

kui armastad seda neiut, siis räägid temaga sellel teemal põhjalikult ja eelarvamustetea.Kui sul temaga tõsised plaanid on olnud, mis nüüd nagu luhta ähvardavad minna selle lapse pärast, siis tasuks pöörduda arsti poole, kes selle lapse haiguslooga kursis ja lasta endale selgeks teha, milles asi ja kui suur on risk edaspidi selliste laste saamiseks.Noorte vanemate puhul on tavaliselt mängus ikkagi mingid keskkonna mõjutused või traumad ja järgmistel lastel pole häda midagi.Ikka arstiga peab rääkima ja mitte oma pead vaevama.

Haiguslugu kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ja ühelegi võõrale inimesele(isegi mitte potentsiaalsele isakandidaadile) ei avaldata sellist infot.