Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Shovinisti nurgake
riigipea valimine
 
Valija 19. juuli 2006, kl 13.00
Kuidas peaks meil presidenti valima?Kas nii nagu täna või hoopis teisiti?Mina ütlen et praegune presidendi valimine on üks jura.
Foorumil peaks saama ju kõike arutada.Eks ole?
 
Feliks 19. juuli 2006, kl 13.19
anda rahvale endale juhi valimine....et lollide valik on kyll loll aga see eest demokraatlik? vat seepärast ma ei peagi lugu demokraatiast, et valiku teevad kõik. ma eelistaks et valiksid vaid need, kes suudavad mõelda. ma ei ytle et praegune systeem on parim - aga etemat ma kah välja mõelda ei oska.
 
Norija 19. juuli 2006, kl 14.32
Ainus mõte presidendi otsevalimistel oleks see, et pärast pole enam kellegil põhjust rusikatega vehkida ja rääkida äraostmisest või kurat teab millest. Valimised on üldiselt selline asi, mis annab võitjale siiski mingisugusegi legitiimsuse. Praeguse jama tagajärjeks on see, et kas valitakse Rüütel, Ilves või keegi kolmas, on vastastel alati võimalus klähvida, et aga tegelikult oleks president pidanud olema ikka keegi teine ja et president just nagu pandi kusagilt kõrvalt ei tea kust väljaujunud inimeste või jõudude poolt. Loll jutt muidugi, aga...
 
Roosa 19. juuli 2006, kl 15.25
kurb tõsiasi on see, et kui täna valiks rahvas presidendi, siis oleks 99,9% kindel, et vaatame Arnoldit veel 5 aastat. Need, kes kuulutavad end Ilvest pooldavat, mingil põhjusel valimisurnide juurde seda kuulutama ei võta vaevaks end vedada.

mis minul täiega arusaamatuks jääb, on see, kuidas saab poole pealt tulla veel mingeid uusi kandidaate, so Riigikogus ei pea kandideerima, ja kui seal üritus läbi kukub, siis ilmub "rüütel" valgel hobusel eesti rahval õnne tooma...
 
Norija 19. juuli 2006, kl 15.50
Roosa: ära ütle. Mina kaldun veidi kahtlema selles, et üldvalimistel Rüütlil paremad santsud oleksid.
 
Roosa 19. juuli 2006, kl 15.55
Kui vaadata viimaste kohalike omavalitsuste valimiste tulemusi, eriti, mis puudutab Tallinna, kuidas saab Sul, Norija, üldse kahtlusi tekkida?
 
Feliks 19. juuli 2006, kl 15.59
...kui raffas valiks, valiks raffas selle kelle kampaania oleks parim - mitte kes ise parim oleks...
 
kata 19. juuli 2006, kl 16.01
Laske ometi vanem meesterahvas koju kotile,milleks meile veel meenutusi ülemnõukogu presiidiumist?
 
kata 19. juuli 2006, kl 16.01
Laske ometi vanem meesterahvas koju kotile,milleks meile veel meenutusi ülemnõukogu presiidiumist?
 
Norija 19. juuli 2006, kl 16.15
Samas, vaadates Europarlamendi valimisi...
 
Roosa 19. juuli 2006, kl 16.21
see ongi see 0,01%

Kõlab küüniliselt, kuid Meri oleks pidanud veidi kauem vastu pidama... Oleks valimised olnud kevadel, poleks Arnold suurt ohtu endast kujutanud
 
h 19. juuli 2006, kl 16.21
ah, see poliitika on omadega nii perses, mida siin üldse vaielda ja juurelda selle üle, lolli rahva arvamus kellegile korda ei lähe ja tarkadest vähemust nagunii ei kuulata... mind poliitika üldse ei huvita
 
Iks 19. juuli 2006, kl 19.35
Hirmuga mõtlen, et kui Rüütel jälle presidendiks saab...... Seniilne vanahärra , kes peaks rahus vanaduspõlve pidama tehakse järgmiseks neljaks aastaks jälle rahvale klouniks.
 
Hing 19. juuli 2006, kl 21.36
Minule meeldib praegune süsteem. Keskerakondlik võim kogu riigis oleks katastroof. Arnold Rüütel ei ole küll Keskerakonnast, aga nüüdki on kesikud lubanud teda vajadusel toetada.
 
mm 20. juuli 2006, kl 00.15
minu meelest peaks valima presidendi riigikogu ning tegemist oleks salajase hääletamisega.
 
nn 20. juuli 2006, kl 05.50
Meil salajasi hääletusi kardetakse
 
väljavõte ühest bak.tööst 20. juuli 2006, kl 10.14
Uurides Eesti Vabariigi presidendiinstitutsiooni kujunemise ajalugu, Põhiseadust ning vaadelnud teiste riikide presidendiinstitutsioone on töö autoril välja tuua järgmised järeldused:
1. Ajalooline aspekt:
• Ajalooliselt ei olnud Eestile omane tugev monarhiline ega ka presidentaalne riik. 1920.aasta põhiseaduses ei olnud taolist institutsiooni ette nähtud, kuigi nii mõnedki poliitilised jõud seda pooldasid. Tolleaegne riigijuhtimine lähtus eelkõige sellest, et riigi kõrgeima võimu kandja on rahvas ning president võiks haarata enda kätte liiga suure võimu. Oma olemuselt sarnanes riigikord kõige rohkem Šveitsile.

• Presidendiinstitutsiooni loomiseks polnud 30ndatel aastatel erilist põhjust, pigem oli see tingitud erinevate poliitiliste rühmituste võimuvõitlusest. Valitsused vahetusid tihti, tehti valesid otsuseid. Kõige selle vabanduseks oli lihtne rahvale sisendada, et probleemide parimaks lahenduseks on presidendi ametikoha loomine. Selle propaganda taha ka vabadussõjalased ning teisedki poliitilised jõud varjusidki.
• Taasiseseisvunud Eesti on tegelikult kindlalt piiritlenud oma riigi põhimõtte 1992.aastal vastu võetud põhiseadusega – tegemist on parlamentaarse riigikorraga. Eesti riigis on kõrgeim võim rahva käes. Oma võimu saab ta väljendada põhiseaduse kohaselt läbi Riigikogu, mille liikmetele on ta andnud oma mandaadi. Presidendil on seevastu Eesti Vabariigis esindusroll, samuti on ta teatud määral ka poliitiliste jõudude tasakaalustaja.
2. Põhiseaduslik aspekt:
• Põhiseaduses sätestatud presidendi institutsiooni pädevused on väga täpselt fikseeritud ning seega puudub presidendil võimalus oma pädevusi laiendada. Seepärast ei mängi president kodanike elus eriti tähtsat rolli (piiratud täidesaatev võim).
• Euroopa Liiduga liitumise järel on suurenenud Vabariigi Valitsuse osatähtsus, presidendi pädevused ei ole suurenenud, pigem võib riigipea osatähtsus riigijuhtimisel väheneda. Seoses EL julgeolekupoliitika rakendumisega Eestis võib presidendi ainupädevus kaitsejõudude kõrgema juhina väheneda delegeerides osa riigikaitselisi küsimusi EL-le.
• Eesti rahvas soovib valida presidenti otse, kuid samas ootab ta riigipealt suuremat võimu ning rohkem pädevusi riigi elu korraldamisel. Otsevalimiste puhul saab küll rahvas valida omale meelepärasema presidendi, kuid presidendil puudub reaalne võimalus rahva poolt antud mandaadi abil sekkuda valitsuse ja Riigikogu töösse ning selle läbi mõjutada riigi arengut. Presidendi otsevalimised oleksid sisuliselt rahva ootuste petmine, kuna riigipea pädevused ei võimalda tal teostada täidesaatvat võimu.
• Puuduvad kriteeriumid, mille järgi kodanikud saaksid presidenti valida. Presidendil ei ole sisuliselt võimalik valimiskampaania korraldamisel välja tulla isikliku valimisplatvormiga.
• Üks kindel organ suudaks presidendi kandidaatide valikul kindlustada nii valimiste kui ka tulemuse kvaliteedi.
• Läbi Riigikogu valimiste delegeerib rahvas oma võimu rahvaesindajatele, kellel on seeläbi otsene õigus teha rahva nimel otsuseid, seda ka presidendi valimise puhul.
• Presidenti asendab vajadusel Riigikogu juhataja, kes on valitud Riigikogu poolt. Sellise regulatsiooni kohaselt on loogiline, et nii Riigikogu esimees kui ka president omavad Riigikogu liikmete võrdset toetust.
• Riigipead, kes suudab välisriikides Eestit väärikalt esindada, jagada autasusid ning olla erakondade vaheliseks lepitajaks, suudab Riigikogu ning vajadusel ka valimiskogu piisavalt hästi valida.
• Otsevalimised kujunevad Eesti riigile kulukateks(praegu ca 60 000, otsevalimised ca 2 miljonit), ning sellest aspektist on kasulikum korraldada valimised praegu sätestatud korra järgi.
3. Teiste riikide kogemus
• Ajalooliselt on Eesti presidendiinstitutsiooni loomine sarnane Soomega. Töö autor on arvamusel, et kui poleks Eestit tabanud okupatsioon, oleks praegu riigis sarnaste pädevuste ja võimuga riigipea kui Soomes.
• Soome liigub ilmselgelt parlamentariseerumise suunas, seoses EL liitumisega on märgatavalt kahandatud presidendi võimu. Soome tipp-poliitikud ei poolda otsevalimisi, kuna presidendi võim läbi selle kindlustub ning parlamentaarse riigikorra ülesehitus on raskendatud. Eesti poliitikud võiksid analüüsida Soome kogemust ning kaaluda presidendivalimiste muutmise vajalikkust.
• Ungari on saavutanud peaaegu täielikult parlamentaarse riigikorra. President, kellel puudub täidesaatev võim, valitakse parlamendis kolmes voorus. Esimestes voorudes on vajalik 2/3 häälteenamus valimiste võitmiseks, kui aga seda ei saavutata, valitakse president kolmandas voorus üldise häälteenamusega. Kuna Eesti on paljuski sarnane Ungari valitsemissüsteemiga, tasub ka Eesti Vabariigi riigipea valimise puhul kaaluda samasuguse süsteemi kasutusele võtmist. Seni on Ungari riigipea valimised parlamendis edukalt toimunud, kuigi ka Ungaris on mitmel korral olnud arutlusel presidendi valimissüsteemi muutmine otseseks. Rahvahääletusel ei läinud aga ettepanek läbi.
 
Aadu 20. juuli 2006, kl 20.46
Öelge kellele on vaja istuvat ja vahest ka esindavat nukku!!!
 
Pretsedent 31. märts 2020, kl 22.08
Mille poolest see paha on? Sellepärast,et President kutsus seda tegema? See oli ju mõeldud eesliinil olijatele tunnustust avaldamine! Pea pooles Euroopas inimesed avaldavad kuidagigi moodi meditsiini ja politsei ja teistele ametite töötajatele TUNNUSTUST oma kodudes,sest otseselt seda teha ei saa! Hispaanias,Belgias Saksamaal ja veel mujal õhtul kell 8 inimesed tulevad rõdudele ja PLAKSUTAVAD nendele! On see paha? Meil on aga selle vilgutamise vastased ainult sellepärast,et President seda soovitas? Tõesti,tuleb mõtetesse,et kui nende vilgutajate vastaste iidol perekond Helme annab käsu rõdudel "liputada",siis seda ka tehakse
 
Kustuv Tuluke 31. märts 2020, kl 22.13
Ei no presidendi palgaga ma võiksin isegi wittu vilgutada ja seda koguni uksel seistes
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!