Teema selline: mõni aasta tagasi kohtusin mehega, kellesse armusin. Olime mõlemad vabad. Algul kohtusime niisama, püüdsin oma tundeid varjata et meest mitte minema peletada, kuna ta pidevalt korrutas kuidas tema tahab "vaba" olla ja ei taha mingeid kohustusi. Olin väga armunud, kuid tema kohta ei oska öelda-oli selline väga kinnine inimene ja meie suhe ei arenenud kuhugi poole terve aasta jooksul.(No ei veetnud rohkem aega koos kui algul, kooselust pold lõhnagi või ühistest tegemistest jne). Meil oli jube hea koos olla ja tudnsime üksteisega tugevat sidet ja seks klappis nii hästi et tahtsis mõistuse viia.Seda tunnistas ka tema(seda seksi asja). Aga armastusest sõnagi.
Lõpuks ei pidanud ma sellele vastu ja otsustasin suhte lõpetada, sest ma ei näinud sellel mingit tulevikku.Tegin selle otsuse üksi ja lõpetasin temaga kohtumise päeva pealt. Talle see muidugi ei meeldinud ja ta püüdis mitmeid kordi meie nö "suhet" taastada.Minumeelest ta kohati isegi ületas ennast(teda tundes)...ja korra isegi andsin talle rohelise tule-aga kõik hakkas vana rada pidi ja rohkem ma teda enam ligi pole lasknud.
Mõned kuud peale meie lahkuminekut tutvus ta ühe uue naisega. Niipalju kui mina tean siis hakkas neil samasugune suhe pihta kui meil oli(samas aegajalt üritas ta ka ikkagi minuga ära leppida samal ajal). Ja siis ei kohtunud ega suhelnud me peaaegu pool aastat ja siis hakkas ta jälle vaikselt aegajalt üritama minuga suhelda. Tunnistades avameelselt et tal nüüüd uus naine ja elab koos. ELAB KOOS. Järelikult armastab. Igaljuhul on nende suhe poole kiiremini ja kaugemale arenenud. Järelikult seda teist ta armastab.
Aga probleem selles et- ta ei jäta mind ikka rahule. Aeg ajalt püüab ta ikka ja jälle meie nö suhet,(ehk siis soovib minuga seksida) taastada. Ma olen talle nii hea kui kurjaga ära öelnud.
Aga ta ei lõpeta üritamist. Miks ta seda teeb? Ta ju leidis omale naise keda tõenäoliselt armastab ja kellega koos elab. Mina ju ei kõlvanud. Kui nad koos olnud alla aasta(ei tea kaua koos elanud sellest), peaks ta olema ju armunud oma uude naissesse ja mitte tahtma kedagi teist. Ja kui ta pole armunud, miks ta siis üldse taga koos on?
No ei saa mina meestest aru....
Niipalju võin öelda et tegemist pole paadunud naistemehega.

Seis on selline, et sinuga klapib seks aga tolle teisega kõik ülejäänu.

Noh jah, ise arvan ka seda sama.
Aga kui suhe on algstaadiumis (pool aastat-aasta), siis ei tohiks ju silmi olla teiste naiste jaoks, ükskõik kui hea see seks siis teisega on.
No vähemalt minul on nii, et kui ma ikka armunud olen siis ei selle mehega on juba sellepärast seks kõige parem et olen temasse armunud. Vähemalt alguses, armumisperioodil on ju nii...
Siis pole oluline ei riista pikkus ega seksi tehnika ega muud asjad....Kui juba pikemalt koos oldud ja uudsuse võlu kadunud siis võib hakat rääkima et vot Mariga klapib meil seks paremini kui oma naisega...minumeelest.....Aga ju siis mehed ikka nii teistsugused...

ise ajasid ta minema. nüüd ole rahul ja roosa.

sel hetkel tundus see õige otsus. Ainuvõimalik, kui meenutan toonaseid aegu....
Kuigi võisin ka eksida, eksimine on inimlik.
Kui ma oleks rahul ja roosa poleks ma siia seda teemat teinud.
Aga ma annan endale aru et mingit sekssuhet pole mõtet ju viljeleda ja midagi enamat see mees minult ju ei soovi nagu näha on olnud...
Aga see on hoopis teine teema juba. Ei heietagi mingeid lootusi. Sest fakt on see et kui ta tahaks minuga olla, siis ta olekski minuga. Ta tahab selle teise naisega olla. Aga nagu ma juba ütlesin see hoopis teine teema.

Lihtsalt mõtisklesin et kas meestel siis tõesti on asi nii keeruline ja teisiti...

kui seks klapib, siis see on mehe jaoks väga suur asi, vaat et isegi ülitähtis ja arvan, et see ütleb sulle palju.

tõukasid ta eemale, tegi, nagu mehele kohane - otsustas teise naise kasuks. hinges võib-olla kripeldab, aga sellist ehku peal olemist mehed ei kannata. naised võivad aastaid mingis mullis ringi ujuda ja oodata, et midagi juhtub. jätsid ise konkreetselt küsimata mehe käest õigel ajal, ajasid minema, mees otsustaski - lihtne.

ei jätnud konkreetselt küsimata. sain ka konkreetse vastuse. mitu korda.

to mes- nojahh, see vist tähendabki et mees saab olla armunud ühte naisesse ja taga koos elda, ja samaaegselt ihaldada teist.

No mina niimoodi ei saaks. Ma tean mul on olnud nii(kunagi ammu) et seks klappis jube hästi ja läksime lahku. Armusin teise, ja ükski vägi ei pannud mind seda head seksi eelmise mehega tagasi igatsema, või ihaldama. Praegu nt tagasi mõeldes siis seda esimest meest ihaldaks isegi, sest tõesti klappis, aga seda teist kellesse armusin seda mitte, sest temaga ei klappinud. Aga SEL hetkel kui armunud olin ma seda ei tundund ega näinud.
Aga no ma olen ju naine ka. Meestel tõenäoliselt need seks ja tunded rohkem lahus kui naistel vist.
Aga seda ma ei mõistagi:)

ei ole ikka päris lahus. seks ilma tunneteta on nagu toit ilma maitseaineteta. võibolla kohatu võrdlus, aga tunded on ka meestele üliolulised, oleneb muidugi kellele :)

ta õppis sellest sinu loost,et kui naisega kokku ei koli, siis läheb naine minema-armastusest pole aga haisugi. mõtle sellele. elu elab ta samamoodi edasi-hea et sitast lahti said

mis vanuses inimestega tegu? kui juba keskeas või natuke üle, siis ei alustata kooselu sugugi alati suurest armastusest, sageli mängivad hoopis suuremat rolli ntx mingid olmelis-majanduslikud tegurid. või leitakse, et selle inimesega on lihtsalt inimlikus mõttes hea ja mugav koos elada, siin loevad nt iseloom, temperament, elustiil jne... vbla selles plaanis oli sinu juures tema jaoks midagi sellist, mis temas mingi punase tulukese põlema lõi, et ei, selle naisega on küll hea seksida, aga koos ma temaga elada siiski ei tahaks...
minul ntx on tunne, et mina olen oma elukaaslasele ka pigem selline "mugavusnaine"... kas tal peale minu veel mõni silmarõõm on, täpselt ei tea ja ausaltöeldes ei tahagi teada... ja ega minu tunded tema vastu ka teab kui kirglikud pole, aga koos on temaga tõepoolest tore ja turvaline elada, vanust ka mõlemal 40+.

Jah..see isegi tundub loogilisem...kui see et meestel tunded ja seks täiesti lahus.
Ta on tõepoolest keskealine.
Ja ma võibolla olen tõepoolest liiga temperamentne ja punane tuluke võis tal põleda küll ses suhtes. tema tahtis üle kõige rahuliku mugavat elu. Aga minusuguse kirgliku(ka emotsionaalselt) inimesega poleks tal tõenäoliselt seda rahu vist olnud. Ma ei tea. Üritasin küll jube rahulik taga olla ja ka kohati ületasin ennast, et oma temperamenti mitte liiga välja näidata. Aga tal hea nina-ju ikka tajus ära.

Või siis on nii nagu jama arvas- ei armastand mind, ei armasta ka praegust. Lihtsalt hakkas kooselama uuega, kuna sai õppetunni et muidu jääb üldse ilma.

Jumal seda tegelikult teab mis on, ja kes sinna inimese sisse näeb. Aga jah, seda ma isegi mõistaksin....mingil määral.

ei usu, et ei armastanud...aga mine sa tea, eks see vist käib igalühel omamoodi :)

Kooselu ja suhtlemine on kaks eri asja. Seksida võib pea igaühega, kooselada mitte. Ehk et kooseluks oled liiga kärts-mürts-põmm, seksimiseks see aga just väga hea. Aga mis meie siin arutame ja oletame tühja, kui sind nii painab see, küsi mehelt järele. Ehk ütleb sulle välja, mis põhjus on.

sina väidad, et ta pole paadunund naistemees, aga käitumine on just nagu ühel tublil
donjuanil - kedagi oma lõa otsas olevatest naistest ei saa vabaks lasta - muidu kannataks tema ego... vahendid selleks on erinevad - kellega on vaja oma mõjuvõimu
säilitamiseks koos elada, keda saab niisama aeg-ajalt tarbida.

mehed on juba välisel vaatlusel naistest teistmoodi. Erinevused tulevad välja ka käitumist vaadeldes. Miks nüüd äkki lhtsameelsed arvavad, et mehed mõtlevad samamoodi nagu naised:
- ELAB KOOS. Järelikult armastab
- Kui nad koos olnud alla aasta(ei tea kaua koos elanud sellest), peaks ta olema ju armunud oma uude naissesse ja mitte tahtma kedagi teist
- kui ta pole armunud, miks ta siis üldse taga koos on jms

Ära pane oma naiselikke mõõteklišeesid meestele meelevaldselt pähe

pole su südametunnistus puhas ühti...:)

arvan, et su viga seisnebki selles, et sa ei püüdnudki teda mõista, tunnistades lihtsalt fakti, et mees ei käitu nii nagu sina omades mõtetes soovisid ja "lõpetasid suhte" primitiivselt. olid kannatamatum, jättes palju lahtiseid otsi.

aga järelikult polnud ehk hoopis sul tunded piisavalt tugevad, et teda mõista ja hoida.

ega siis ütlemata tunded ei tähenda veel seda, et neid pole.
liialt palju on aga neid kes küll tunnetest sõnu teevad, kuid tundeid endid pole olemas-luule vaid.

tead tüdruk, südameasjade eest vastutab iga inimene ikka ise. ja nende selgus on otseselt seotud su isiku laiskuse/mugavuse suurusega. näe vaeva, tuleb/leiad ka armastuse.

kui sul siiski on tunded, siis tegutse nii:

suhtle temaga vanadel teemadel üliausalt ja siiralt, püüdes leida mõlepoolset mõistmist. kui sellega on tulemuseks üksmeel, siis on teil ka ühine tulevik.

tunnetes rääkimine on siiski ülimalt tähtis ja "kallis" tegevus, sellel on kõrge hind. ja seda saab teha vaid õigel sobival hetkel, mida tunnetab kõige paremini "süda" ise...
tee sellest järldused.

kui sa nii juba käitusid, siis ehk polegi sa neid sõnu väärt

to autor- kahjuks pole sa selgeltnägija, ja su arvamus selle kohta milline ma olin/kuidas käitusidn/kes mida ütles või ei öelnud on täiesti vale. Sul pole õrna aimugi mida kõike ma tegin et teda mõista ja tema mind mõistaks. Ma juba loomult pole allaandja tüpp ega käed rüppes istuja ja ootaja-äkki midagi juhtub. Mingeid lahtisi otsi ei jäänud. Mulle öeldi konkreetseid asju. Ja korduvalt. Ka hiljem.Kuid teema on siia algatatud teisel põhjusel, seepärast ei hakka lahkama liini miks me lahku läksime ja äkki saame kokku vms.

Miks võtad omale õiguse öelda et ma pole "seda või teist väärt", olen teinud valesti, südametunnistus pole puhas...ja seejärel lahmid asjad mida pole tegelikkuses juhtunud, sa ainult arvad et nii see oli. Samas pahandad et mina olevat olnud see kes liiga kiiresti otsuseid teeb jne. Et teise silmas pindu...

Valentina, justkui mina oleks selle teema kirjutanud- samad küsimused ja mõtted õhus. Ilmselt lihtsalt on elus nii, et see, mida keda tahad, ei taha samal määral sind ja vastupidi. Eks oled ise ka vast mõne mehe puhul tundnud, et inimesena meeldiv, ja tahad temaga suhelda, aga koos olla ei taha. Võibolla siis antud juhul oled sina selle mehe jaoks see variant. Lihtsalt oletus. Meeste puhul on vist üldse kõik veel teisiti (mitte kõikide muidugi), aga mulle tundub, et nad ei oska sellist nõretavat armastust tunda nagu naised, et peale ühe enam kedagi muud ei näe... Ju siis sellel naisel on mingid väärtused, mis on tema silmis piisavad motivaatorid, et koos elada, aga silmist pime ja kõrvust kurt, et teisi naisi ei tahaks, ta sellepärast ei ole.

Kui tohib küsida, siis mis need konkreetsed asjad olid, mis sulle öeldi- kas sulle põhjendati, miks sinuga koos olla ei taheta? Ja millega ta põhejndab seda, et sind rahule ei jäta?

To anett- no jah, ma südames arvan et see just nii ongi. Õigemini tunnen.

No mulle öeldi et: ma ei armasta mitte kedagi, et ei teagi mis armastus on.(Käisin talle niiakua pinda kui ta ütles lõpuks otse välja ka et: ma ei armasta sind.) ja veel et: ma pole sulle õige mees.(seda mitu korda)
Ta ei põhjendagi seda. On vait. Või teeb nalja, et miks rahule ei jäta.

aga sa seda pole küsinud, et kas ta elukaaslast armastab? ja kui armastab, siis miks sinuga ühendust ikka võtab?

1. Mees ei armasta tegeliult seda naist, kui otsib kõrvalt, midagi jääb kindlalt puudu ja suhe kaua ei kesta
2. Ego ei anna rahu, et teda maha jäeti
3. Tahab tekitada olukorda, et saaks sind ise maha jätta
Teie suhtest ei tuleks enam kunagi midagi püsivat ja kindlat, aitab vaid endale kindlaks jäämine ja eluga edasiminek!

ei seda pole küsinud...
Kunagi kui alles teada sain et tal uus pruut(kui veel koos ei elanud), siis küsisin. siis ütleski et ei armasta. et tema ei armasta kedagi. Aga siis neil oli suht algusjärgus ka.
Ja ma ei saa ja ei tahagi praegu seda küsida, sest mis ma ikka selle teadmisega teeks. pealegi ta tõesti väga kinnine inimene ja minu küsimsie peale kindlasti kohe ei ütleks. Selleks peaks aeg ja koht olema-aga meil pole. Ja ei tule ka. Suvalt telefonis või lõunalauas ei küsi seda. Aga näha/tunda et ta hoolib väga ja austab oma elukaaslast. Ühtegi halba sõna vms tema kohta ei käi, nagu meestel mõnikrod kombeks on(oma naisi sõimata et teist naist kätte saada vms).
Ükskord ise vihahoos ütlesin et-mine oma lehma juurde mida sa minust tahad krt küll. Siis ütles et: mul pole mingit LEHMA, ja läksksi minema selleks korraks. Et noh, ma arvan et armastab seda uut naist.

siis on asi veel selgem. mees ei armastanud sind ja talle tundus, et võtad asja liiga südamega, kahju hakkas ja ei tahtnud siga olla. lihtne.

to Q- vaata seda ma eriti ei usu. Sest tegelt ta ego ei saand mingit laksu. Hoopis mina alandasin ennast. ja mahajätmine pold ka mingi uhke ära kõndimine pea seljas...ma ei viitsi sellest pikemalt kirjutada, aga kui keegi egolaksu sai siis olin see mina vist.

aga viimase lausega olen nõus!

to salza- umbes nii on ta ise ka asja selgitanud läbi lillede vms...
Aga kui ei taha siga olla, siis jätkugi mind rahule. ta ei lase ju end unustada niimoodi. olen seda öelnud talle. Siis mõni aeg rahu majas, aga mingi aja möödudes(maksimum üks kuu) ronib jälle kuskilt vaikselt lagedale.

no kui tegemist on kinniseloomulise mehega, siis ei ole erilist mõtet pommitada teda küsimustega a'la: kas ja kuipalju sa kedagi armastad/ei armasta, miks sa ikka temaga koos elad, miks sa ikka minuga ei tahtnud jne... selle peale mees harilikult vahetab kähku teemat või "nurkasurutuna" pomiseb vastuseks mingeid klišeesid... vahel sedatüüpi mehed isegi kukuvad südant puistama, aga ainult siis, kui nad ise selleks vajadust tunnevad. aga igasugune pinnimine ajab nad veel rohkem lukku.
ja on's sel uurimisel-puurimisel üldse mõtet? tema on elukaaslase suhtes oma valiku teinud ja sinu valik on, kas suhelda temaga tema pakutud tingimustel edasi või mitte.

mina olen kogenud, et isegi kui mees on siga olnud ja teab täpselt miks teda maha jäeti ja isegi kui naine sai lahkuminekuga egolaksu, siis lõpuks loeb ikka see, kes viimasena korvi sai.

ära mingit armastust küll ette kujuta, see mees lihtsalt kasutab seda naist mingitpidi ära ja kindlasti pole sa ainuke, kellele ta veel keelt kõrva üritab ajada.

Võtke ennast ometi kokku ja ärge raisake aega selliste tühjade egolahmakate peale. Ei armastanud ta Valentinat ja ei armasta ka praegust. Lihtsalt hetkeolukorras rahu säilitamiseks elab veidi koos. Arvan, et mitte kauaks. Uut pruuti pole vaja kadestada, sest tegelikult on ta tühi koht selles suhtes.