Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Shovinisti nurgake
Perevägivald
 
Ain 09. veebruar 2010, kl 17.07
Kas kellelgi on oma lähedastest või tuttavatest kokkupuuteid perevägivallaga või on ise sellega mingit pidi seotud? Seda võib natuke ka liigitada, nii füüsiliseks, kui psüühiliseks, samas eksisteerivad nad nii koos, kui ka eraldi. Kindlasti ei ole olemas inimest, keda perevägivalla teema ei puudutaks. Paljud inimesed lihtsalt ei suuda uskuda, et see võib tegelikult igaühega juhtuda.
Ükskõik kui ratsionaalne inimene te ka ei ole, võid(võite) siiski sattuda suhtesse, kus sind koheldakse vägivaldselt. Meil sageli süüdistatakse või parastatakse kannatanut-- ta ise abiellus ja sai lapsed sellise mehega. Inimesed ei arvesta, et kõik algab vaimsest vägivallast, mis hiilib ligi, nii et inimene ei saa arugi, kui ta on ümber sõrme keeratud, oma sõpradest ja tuttavatest ära lõigatud.
Edaspidi kirjutan ka ise oma loo, kui sellel teemal kandepinda on. Esiti tahaks vaadata probleemile kannatajate pilgu läbi.
 
Mesi 09. veebruar 2010, kl 17.51
Tundub, et jälle tellimuskirjutis.
 
t 09. veebruar 2010, kl 17.58
kasuta otsingut, vahepeal oli sellest siin palju juttu
 
Ain 09. veebruar 2010, kl 19.57
Tegin otsingu siin ja tulemuseks on ainult siinsed kirjutised.
 
sten 09. veebruar 2010, kl 20.01
pean tunnistama, et olen vahel naisele kergelt laksu andnud küll - siis, kui ta asjadest aru ei saa ja oma ebaloogilist jura kaagutab. nii 3-4 korda aastas. midagi pole teha, naised on, nagu lapsed - mida rohkem õigusi annad, seda rohkem õhku tõuseb. siis tulebki jälle maa peale tuua.
 
tt 09. veebruar 2010, kl 20.15
sellised teemad lõppevad alati mingite provokaatorite ilmumisega (a la sten), ei ole mingit põhjust norm vestlust arendada, kui mingi madalalaubaline siin tõsimeeli regulaarset peksu propageerib.
 
, 09. veebruar 2010, kl 20.28
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=9&i=852999&t=848569
 
sten 09. veebruar 2010, kl 20.31
ei propageeri siin midagi - konstanteerin tõsiasja.
 
Tiit 09. veebruar 2010, kl 21.44
Iga jumala päev ja nii juba viimased kümme aastat. Need on harvad päevad, kui naine ei rõõgi, märatse, mõnita. Ei taha enam ammu elada. Tahna rahu. Tahan ära. Igaveseks ära.
 
alabama 09. veebruar 2010, kl 23.24
Tiit ja Ain, kas te oma murega peale delfi foorumi veel kusagile pöördunud olete? Kas teie naised peksavad teid? Olete viimasel ajal traumapunktis oma vigastused registreerinud? Psühholoogi juures käinud? Miks te kaks oma naiste juurest ära ei lähe/tule?
 
n 10. veebruar 2010, kl 00.49
raamatukogust tasuks vastavat kirjandust otsida, eraldi raamat on eesti keeles olemas. Usun, et ka naiste tugikeskuse kaudu oleks võimalik spetsialistide kontakte saada. Neil ju enamasti seal see perevägivalla teema ongi. Muijal on lihtsalt üldisemate oskustega psühholoogid, juristid jne.
Üsna mõttetu on loota, et vägivallatseja ennast muudab, ikka ise tuleb ennast kehtestada ja sellisest suhtest välja astuda, lahutada kasvõi kohtu kaudu kui teine poole nõus ei ole.
Suitsiid mingi märatseva eide pärast oleks kuidagi mage, ma isegi oma mehele seda rõõmu ei teinud, läksin haiglasse ja sain sellest eriti kehvast seisust üle. Siis nõudsin lahutust ja sain ka, kuigi mees vastu puikles ja asjaajamist venitada püüdis. Muud asjad said ka jõudumööda kohtu abiga lahendatud.
 
to sten 10. veebruar 2010, kl 12.23
tule siia, annan sulle paar laksu, oled liiga õhku täis, va isane koer, koht!
 
mõmm 10. veebruar 2010, kl 13.38
Kas see on vägivald kui ma naisele ootamatult seksuaalselt seljatagant kurikaga lähenen vää????
 
lilli 10. veebruar 2010, kl 15.22
no mina saan aru, et Ain tahab mingit kursatood teha.
Ain
sellest on siin nii palju juttu olnud. ara ole laisk. pane otsingusse ja mine perefoorumisse.
esialgu v6iksid ka seletada inimestele, miks teema pystitad. oleks viisakam.
 
Seger 10. veebruar 2010, kl 18.06
Aga kui nüüd teemasse vastata siis, mul on elus sääne lugu, et mul oli nii neli aastat tagasi täitsa oma sõbratar, olime teineteisele ja suhtlesime igal tasandil nagu mees ja naine ikka. Siis kuskil 1,5 aasta pärast leidis ta endale noorema mehe. Nüüdseks on tal temaga ka juba kolme aastane poeg. Saame linnapeal aegajalt kokku ikka ja natuke pihib mulle, et tal eluke ikka kõige parem ei ole selle lapse isaga, võimukas ja ülimalt armukade olevat. Ja mis veel hullem, tal pidi kuskil teine naine veel olema kellega ka laps. Sõbranna mees olevat tal kõik meesterahvaste nimedega telefoninumbrid ka telefonist kustutanud. Sest ta peab nüüd kahelnaisel käppa peal hoidma. Mu sõbrants ütleb, ettal ei ole enam jäänud ühtegi lihtsalt meessoost sõpra, sest ta mees ei sallivat seda, kui ta teiste meesterahvastega suhtleb. Kui ta mees, ühesõnaga siis lapse isa näeb, et mu sõbranna kuskil kellegi meesterahvaga kuskil suhtleb, on pärast tal kuri karjas. Kodune papistel kindlasti. Tajun, et ta on isegi mehe võimu ja mõju all. Ütles, et valis kenama ja tol hetkel parima, aga mis lõpuks välja kasvas ei osanud ta arvatagi. Ükskord hakkas nutma, kui rääkis, et ta unistus abielluda ja harmooniliselt kooselu elada ei saa vist kunagi võimalikuks. Ta on suht kinnine muidu sel teemal, aga vahel ta ei suuda seda taluda ja ikka natuke suunurgast poetab.
 
sten 10. veebruar 2010, kl 19.04
samas arvan ma siiski, et väikene füüsiline märkus naisele teeb suhtele ainult head, sest naine saab aru oma kohast päikese all ja kujutab vähem igasugust jura ette.
 
stenile 10. veebruar 2010, kl 19.10
aga füüsiline märkus mehele, et ta oma paigast päikese all aru saaks?
 
lilli 10. veebruar 2010, kl 21.19
sten
füüsilist märkust teevad inimesed, kelle aju ei ole piisavalt arenenud, et sõnu moodustada. kui su naiseks osutub samasugune poolloom, kel kõnega raskusi, siis ehk sobite. kui aga teinepool on normaalselt arenenud inimene, siis sinusugune värd saadetakse kiirelt kukele:)
 
Siri 11. veebruar 2010, kl 14.35
Segerile.Ma saan su kirjast aru, et su sõbranna siis tahaks isegi sinu juurde tagasigi tulla, kui ainult seda võimukat meest tal ei oleks, kes teda oma käpa all hoiab. On sul endal ka veel mingid tunded oma endise sõbranna vastu säilinud või tunned talle tema olukorras lihtsalt kaasa? Julgeksid sa võtta üldse lapsega naise, kelle lapse isa võib ka sulle oma võimu näitama hakata?
 
julms 14. veebruar 2010, kl 02.53
Olin ka veendunud, et kätega asju ei aeta. Ja miks peakski. Naine niikuinii nõrgem pool. Elu läks aga sedasi, et kuigi omandasin kõnekunsti kõrgemad sfäärid, lõppes asi füüsilise vägivallaga, sest sõnad ei jõudnud pärale. Niikaua näägutati, kuni kaitsme välja lõi. Hea et vigaseks ei jäänud. Sry kõikide naiste ees.
 
angelina 14. veebruar 2010, kl 09.22
julms,
seda teemat tuleb jälle vaadata laiemalt. ei ole ikka nii, et ainult mees on paha. naiste vaimne vägivald (pidev, salakaval) on täitsa olemas ja see veel hullem kui meeste oma.
ma saan täitsa aru, löömist ei õigusta miski, aga silme eest võib mustaks minna küll ja enesevalitsemine kaob.
hea, et suudad seda tunnistada.
küllalt neid juhtumeid, kus naine lihtsalt maha löödud ühe löögiga.
kui tunnete, et enam ei klapi, siis halva olukorra ennetamiseks tuleks ikka minna lahku.
 
killu 14. veebruar 2010, kl 10.48
meie peres juhtus selline asi just mitte üsna hljuti... oleme siiani shokis mis toimus!!Varem, kui olen kuulnud sellistest asjaest siis ei mõistnud mida need inimesed üle TEGELIKULT elavad!!!Minu pere kõige kohtavam öö!!!VIhkan sellised südamest!!
 
lilli 14. veebruar 2010, kl 13.05
julms
mina saan sust täiesti aru. olen ise oma emale kopsikutäie vett kaela visanud - näägutamise pärast olukorras, kus vajad tuge ja kus sul on isegi väga raske.
aga nagu angelina ütles, kui on selge, et koos elada ei saa, tuleb lahku minna.
 
Seger 17. veebruar 2010, kl 19.54
To Siri. Jah õieti saad aru küll. See mees on tal ikka püsti armukade, ma sain ise eda enda peal näha, õnneks mitte tunda. Valmis hull, kuigi ma tean, et mu ammune sõbranna teda sel määral ikka armastab, kuna ta on lapse isa ja kunagi tutvuse alguses oli ta tast tugevasti sisse võetud, tahaks ta ikka harmoonilisemat suhet. aga ma suure tõenäosusega ei hakka sinna vahele segama, selline on lihtsalt tema saatus. Aga ta on jah, täiesti mehe tõugata, tõmmata. Kui me juhuslikult kokku saime mu sõbranna kodutänavas tema elukoha juures, siis mees nägi ja ütles kurjalt talle tule kohe ära ja vastuvaidlemata otsekohe kiirel sammul täitis käsku.
Tunded veel mingid kuskil hõõguvad, aga kuna ta mind selle mehe vastu maha jättis, pole mul enam sellist usaldust ta vastu.
Viimase küsimuse vastus oleneb kõik olukorrast ja mitmete asjade seosest, see pole nii lihtne, aga ka mitte võimatu. Kui ma võtan lapsega naise, siis ma pean ka kõigi asjaosalistega arvestama. Üldiselt ma arvan, et suudaks, aga kui on valikuvõimalusi, siis kaaluks esiti neid.
 
lilli 17. veebruar 2010, kl 20.34
Seger
leia endale parem uus naine. see naine peab ise arusaamisele jõudma ning mehe maha jätma. praegu võib ta sind lihtsalt ära kasutada, kui mingit hädavarianti - et sind küll ei armasta, aga noh, koht kus olla jne.
ei ole sulle sellist jama vaja.

tean, sest olen ise samuti mehi ära kasutanud, et ah parem ikka kui üksi, on vähemalt kellega väljas käia, lõbusam elu, kutt kes kodus meestetöid teeb jne, et küll ma ta siis maha jätan, kui selle õige leian jne.
annan sulle lihtsalt emalikku nõu, Seger, kuna olen ise poja ema:))
 
kkk 17. veebruar 2010, kl 20.45
Sel teemal on eesti keeles väga hea raamat ilmunud "Miks ta seda teeb?", Bancroft on autor.

Selgitab väga hästi lahti, miks tihti kõrvalseisjatele vägivallatseja heana ja ohver pahana paistavad jne. Tõeliselt silmaringi arendav lugemine ka neile, kes lähisuhtevägivallaga kokku pole puutunud.
 
Priit 17. veebruar 2010, kl 20.48
Olen olnud lilli räägitud olukorras meespool ja lausa hämmastav kui täpne kirjeldus.
 
V V 17. veebruar 2010, kl 22.26
Kah tuttav olukord, kuid õnneks läbi....
 
egert 18. veebruar 2010, kl 17.44
Mul muide pole mingit viha naiste vastu, aga ükskord ajas mutt mul nii karika täis ja üle, et lausa raputasin ja tõukasin teda, kuna kaitsesin papsi tema tänitamisest ja sõimamisest. Ta ei salli, et me hästi papsiga läbi saame ja mina temaga mitte, muutkui vigiseb, aga kui mingit abi vaja, siis olen mina tal esimene. Tagantjärgi mõtlen, et vast polnud vaja nii füüsiliselt käituda, aga ma olen juba oma iseloomult ka selline, et andeks paluma küll ei hakka, mõtlen, et väike paika panek annab talle teadmise, et teinekord hoidku rohkem suu kinni ja ärgu käitugu provotseerivalt.
 
lilli 18. veebruar 2010, kl 18.19
selgituseks nii palju, et mina ei vedanud kedagi ninapidi, ei andnud meestele mingeid abiellumislubadusi ega vandunud armastust.
aga see on muidugi teemaväline..
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!