Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Üürin
Kas korterit saab ajutiselt edasi üürida?
 
kysimus 06. detsember 2016, kl 19.30
Kui tavaline on Eestis see, et korter üüritakse paarikuise lahkumise korral välja? Näiteks, kui inimesel on puhkus, koolitus, peab tööasjus välisriigis viibima, läheb vahetusüliõpilaseks, praktikale jms?
Paljudes riikides on see täiesti iseenesestmõistetav ja üürileandjal pole õigust öelda, et ei tohi tuba edasi üürida või näiteks puhkuse ajal tervet korterit välja üürida. Vastutav on ikkagi peaüürnik, kes on tavaliselt üsna suure deposiidi sisse maksnud ja üürileandjal pole eriti midagi karta. Eesti seaduse alusel tundub, et üürileandja saab otsustada, kas korterit võib edasi üürida. Mulle endale tundub üsna mõttetu korter üürida, kui tean, et pean järgmisel aastal 3 kuud järjest välisriigis viibima ja samal ajal korteri eest maksma, lühiajalist üüri pole aga Eestis mõistliku hinnaga olemaski, pea kõigel on maakleritasud ja ka siis otsitakse enamasti pikaajalist üürnikku. Minugipoolest üürigu korterit kolmekordse hinnaga turistidele sel ajal, kui ära olen. Või otsin ise ajutise üürniku. Küsimus ongi selles, et kas on tavaline, et inimesed üürivad korterit pikaajaliselt, aga võivad äraoleku ajal välja üürida.
 
noh 06. detsember 2016, kl 20.29
ei ole tavaline, sest enamasti ongi lepingutes sees, et üürileandja edasiüürimiseks luba ei anna. Paljugi mis välismaal, meie inimesed lihtsalt on teistsugused. Välismaal üldiselt austatakse ka seadusi ja täidetakse neid (ma pean silmas tsivilseeritud riike). Meil paraku peetakse auasjaks võimalikult rohkem seadusi rikkuda ja neist mööda hiilida.

Eks võid ju pakkuda üürileandjale sellist varianti, aga vaadates meil levinud probleeme puuküürnikega jms. siis vaevalt mõni üürileanjda sellisest variandist huvitatud on. Eks teegi leping ainult teatud ajaks ja kui tagasi saabud, siis teed uue lepingu või kui see korter läinud on, siis otsid uue.
 
päriselt räägid või? 06. detsember 2016, kl 21.28
Kuidas saab võõras inimene opereerida teise inimese varaga? Kuskohast üldse selline idiootlik mõte saab tekkida? Äkki tahad veel kallimalt üürida, saad suisa kasumit võõra vara pealt? Ja huvitav, kes peaks tahtma 3-ks kuuks üürida, just täpselt sel ajal, kui Sina ära oled? Kui inimesel pole kuskil elada ja ta üürib korterit, siis kindlasti mitte 3-ks ja mitte täpselt sel ajal, kui Sina mujal oled. Kõik Sinu elamine ja asjad on korteris, ja siis tuleb mingi suvaline jorss ja kasutab Sinu asju 3 kuud? Sa ikka ise saad aru, mida räägid?!
 
do 06. detsember 2016, kl 22.29
Tagatiseks sisse makstud ühe kuu üüri nimetad sa " üsna suureks deposiidiks."
 
kysimus 06. detsember 2016, kl 23.46
Üürikorterite deposiidid on enamasti 3 kuu üür, mõnikord ka rohkem. Eestis on vist maksimaalselt 3 kuu üür.

"päriselt räägid või?"

Kirjutasin, et tahan sama hinnaga edasi üürida või siis saab omanik üürida näiteks kallimalt, võin ise üürilise otsida. Jah, paljud tahavadki korterit paariks kuuks, näiteks Eestisse elama tulevad välismaalased, üliõpilased, et siis hiljem edasi vaadata. Eks see on minu enda kahjum, kui leian kellegi näiteks 2.5ks kuuks 3 asemel, aga huvitab just põhimõte. Enda asjadega korteri edasiüürimine ei ole midagi erilist, see on täiesti tavaline. Miks peaks üldse üürileandjat huvitama, kas keegi minu asjades sorib või mitte, see ei puutu ju temasse? Eestis on lihtsalt enamik inimesi väga traditsioonilise elustiiliga, isegi korterit ei jagata, elatakse koos ainult romantilise partneriga, kõigil on suhe ja lapsed, ostetakse pangalaenuga korter. Paraku kõigi elustiil pole selline. Kas tõesti ei ole Eestis inimesi, kes puhkusel olles korteri välja üürivad, kasvõi sõbrale? Eks enamik teab ikka oma plaane ette ja siis on aega leida, kellele täpselt sel ajal sobib. Mina ise üüriks küll hea meelega 2-3ks kuuks, eriti, kui saab turuhinnaga.

Puuküürnike probleem tekib ainult esialgse üürilisega, mitte aga allüürilisega. St ajutiselt edasiüürimine peaks just kasulikum olema. Saan aru, et mõni hakkab hotelli pidama, aga ei räägi sellisest juhtumist. Samas ei oleks mul midagi ka selle vastu, et leian üürilise, kes maksab näiteks 1 kuu eest rohkem ja seetõttu saab omanik ka rohkem raha.
 
kysimus 06. detsember 2016, kl 23.49
Tähendab, allüürilise võib mitte makstes välja visata, mitte nagu peamise üürija puhul.
 
päriselt räägid või? 07. detsember 2016, kl 00.10
Asi läheb päris absurdini, nüüd räägid juba inimese isikliku kodu väljaüürimisest puhkuse ajaks.... Et lähen olen kuu aega kuskil ära ja see aeg elab keegi minu korteris? Kui vana sa oled? 13? 15?
Normaalne inimene ei võta KOJU võõraid elama, liiatigi veel siis, kui ise ära on!
Muide, mina olen oma korterit 22 aastat välja üürinud, mul on 4 üürnikku olnud, ja MITTE IIALGI pole ma tagatisraha võtnud. Vastupidi - ma olen inimesel lasknud 1-2 kuud TASUTA elada, et ta kõigepealt veenduks, kas ta üldse tahab seal elada. Kui ta leiab, et korter sobib, siis hakkan üüri võtma. Üür on ametlik, tuleb arvele, mingit susserdamist ma ei tee. Maaklerit pole kunagi vajanud.
 
kysimus 07. detsember 2016, kl 00.25
See on mujal täiesti tavaline, et kui inimene läheb puhkusele või näiteks pooleks aastaks mujale õppima, siis üürib ta oma toa või korteri välja. Ma ei saa aru, kuidas see üldse üürileandjat puudutab. Nii mõnigi üürib endale kuuluvat korterit välja, kui on Eestist eemal. Enda isiklikud asjad võib ju keldrisse panna, sõprade või vanemate juurde viia, kaasa võtta, suvilasse viia.
Tundub, et sa oled lihtsalt ise üsna traditsioonilise elustiiliga, et kodu välja ei üürita vms. Ometi oled enda korterit välja üürinud. Mis seal vahet on? Tänapäeval ei olegi paljudel kodu- ja peretunnet, et peaks vahet olema, kas ollakse ajutiselt või mitte. Mis on üürilise seisukohalt vahet, kas ta elab ühes kohas 6 kuud, läheb 3ks kuuks eemale, kolib päriselt välja ning otsib uue koha või mitte? Sellise liikuva elustiiliga inimesel polegi ju veel seda perioodi elus, kus tal oleks vaja oma kodu laste, abikaasaga ja puha. Kuhu võõraid ei lasta. Või mida teevad näiteks rekkajuhid, hooajatöölised, kruiisilaevadel töötavad inimesed?
Mulle tundub, et sinu üürileandmise stiil on samuti kummaline, et kõigepealt lastakse rahata sees elada (v.a kui on tuttav), sest see pole kuskil levinud. Deposiit võetakse sageli ka seepärast, et oleks usaldusväärsus ja piisavalt raha ootamatute kulude tarbeks, seaduslikult peab see mõnes riigis täiesti omaette kontol asuma. Maaklereid kasutatakse seetõttu jällegi vähem.
 
päriselt räägid või? 07. detsember 2016, kl 00.37
Kui mina oma korterist 29. mail 1994 välja kolisin, siis ma teadsin, et ma ei lähe sinna enam IIALGI tagasi. Ma tõin viimseni kui ühe isikliku asja sealt ära, korterisse jäi kirjutuslaud ja raamatukapp, kõik muu tõin ära, sest teadsin kohe, et minul seda korterit enam vaja pole. Nüüd on mu poeg 23-a ja kuigi ta tahaks meie juurest eraldi elama minna, siis tema on ka öelnud, et linnakorterisse tema elama ei lähe. Üürnikud on seal ehitanud, lammutanud, värvinud - ma pole kunagi huvi tundnud, mis nad seal teevad.
Ühtegi tuttavat pole mul nende 22 aasta jooksul olnud, kõik on kuulutuste peale, kusjuures üks noormees elas 5 aastat nii, et me ei kohtunudki mitte kunagi. Võtmed jätsin naabri kätte, kust ta need omale võttis, ja pärast viskas postkasti, kui 5 aasta pärast ära läks. Kui üürnik ära läheb, siis muidugi vaatan korteri üle, muul ajal seal ei käi.
 
kysimus 07. detsember 2016, kl 01.19
See on igaühe enda asi, kas tahab oma kodusse üürilist võtta või mitte, kas võetakse sõber, sugulane, võõras vms. See pole tegelikult teemaks.
Mind just huvitab, et inimesed, kellel on liikuva iseloomuga töö, peavad siis tahes-tahtmata kogu aasta üüri ära maksma ja äraoleku ajal maksavad 2 korteri eest? Ajutiselt üürides tuleks vist sama välja, kui airbnb hindu vaadata.
 
Vali sobivate tingimustega leping. 07. detsember 2016, kl 03.59
Üürnikul, kes näiteks minult üürileandjana küsimise asemel otsustab naisteka anonüümsete kommentaaride põhjal, mida oma lepingulise vastutusega teha, oleks minu silmis usaldus kadunud. See pole jutt ega midagi, et aga nii tehakse, aga teistes riikides. Mis riikides? Kus tehakse sedasi ilma omanike õigusi rikkumata? Allüürile andmise õiguse saab lepingusse panna. See on ka kindlustuse mõttes oluline, ühistutele ka. Kes on õigustatud pinnal elama, kes vastutab, kellel on võtmeid. Kes kasutab tegelikult.
Ka nii tehakse. Eestis. Lepitakse kokku, küsitakse luba, tutvustatakse inimest ja inimesele üürileandjat. Tehakse teisiti ka. Ei tahaks kunagi omanikuna sellisel sündmuskohal olla, nagu uudistes kirjeldatud autoga puussepanek, kui ravileviimata autosolnud seisid ja laiutasid käsi, et see, kes roolis oli, laskis jalga. Aga nähtud...
Otsi vastavad pinnad või lepi omanikega kokku. Mõnel võib omal ka ajutist pinda vajavaid tuttavaid või sugulasi olla, ei pea keegi sunniviisiliselt vahepeal rändava üürniku tasuta ladu olema.
 
kysimus 07. detsember 2016, kl 23.21
Seepärast tahangi teada, et kas see on Eestis levinud, kas nii tehakse.
Ei mõelnudki, et midagi tehakse üürileandja eest salaja või lepingupunkte rikkudes. Riikides, kus üüritakse korter või tuba aastakümneteks või isegi kogu eluks, on üürikorter üüriperioodi ajal üürniku oma, isegi renti tohib tõsta teatud protsendi aastas, ruutmeetri üürihind on mõnel pool valitsuse poolt kehtestatud, mõnes kohas või mõne juba tehtud lepinguga võib enda juures tuba turistidele välja üürida või kogu korterit ajutiselt ja kõrgema hinnaga. Näiteks USAs on kauaaegsete lepingute puhul lubatud, et inimene üürib edasi näiteks airbnb-d kasutades ja isegi teenib selle pealt (turumajanduslik riik) . Saksamaal näiteks riik kontrollib üüriturgu nii palju, et maksimumrent on valitsuse poolt määratud ja polegi mõtet korterit osta. Peaüürilisega tehakse tema jaoks kulukad lepingud, suur deposiit, uuritakse välja pangaajalugu, positiivne krediit, töökoht jms. Keda ta enda juurde kaasüüriliseks võtab, on tema enda otsustada. Üürileandjaga nad isegi ei pea kohuma. Inglismaal on tavaline nädalast nädalasse üür, makstakse nädala kaupa. Suheldakse peamise üürnikuga, aga mitte omanikuga. See on iseenesestmõistetav, et korter on üüriperioodil lepingu teinud ja garantii andnud üürniku oma ja tema vastutabki.
Tänapäeval ei ole lihtsalt kõik inimesed nii paikse eluviisiga, et elavad oma korteris 12 kuud järjest, aastast aastasse. Just eriti üksi elavad inimesed, kel on ka muu elu kodust väljaspool.
Samuti ei saa aru "laoks" muutumise murest, üürikorterites on tavaliselt kõik olemas ja oma isiklikud asjad viiakse kaasa. Ega ajutiselt üürijal polegi nii palju kraami, mida ta kaasa toob.
 
pane küsimus üürigruppidesse kuhugi 08. detsember 2016, kl 01.05
Pole üleriiklikku tavaliselt tegemist. On kinnisvara tüüp, lepingu tingimused, erinevate sisustustega pinnad, erinevad inimesed, erinevate eesmärkidega üürile andes. Nii ajaliselt kui rahaliselt. See pole ainult riigipiiride määrata. Paljut on võimalik seadustest erinevalt teha, osad asjad on vaikimisi, kui pole sätestatud või kokku lepitud teisiti. Nagu öeldud, mõjutab ka majatüüp, naabrus.
On asju, mille eest vastutab omanik, olgu üüril kes tahes, seega tal on huvi, et oleks tegeliku elanikuga kontakt, kättesaadavus. Omanikult sellise teadlikkuse äravõtt pole korrektne, kui temaga ei arvesta, ei informeeri, ei küsi alguses, kas allüür selle koha puhul üldse on mõeldav.
Küsijal on kuidagi piiratud mulje inimeste erinevustest, et on mingi tava ja see on üldine. Asju on igaühel erinevalt, eluviisid erinevad. Lepingud üürileandjatel oma kinnisvaraga erinevad, kus lihtsalt ai arvestata vastutajana mingit ajutist elanikku, vastutab omanik. Olgu seaduse või ühistu reeglite ees. Kui juba tavapärasest rääkida, siis palju on üürnikke, kes on üldse teadlikud ja ära õppinud kõik vajaliku üüripinna eest vastutamiseks, ka kellegi teise eest? On see tavaline, et üürnikul on omanikutasemel heaperemeheliku kinnisvaraga tegelemise, kitsamalt kasutamise, ettevalmistus nii teoorias kui praktikas? Kahtlen. Küsimuse kogenematu püstitus ja arvukale kogemusele vihjav väide, et tavaliselt on üürikorterites kõik olemas räägivad üksteisele vastu.
Loomad, suitsetamine, öised eluviisid jne. on juba esimesed, mille eest ise üürides ja omakorda edasi üürides võib kogematagi omaniku ja naabrite usaldust rikkuda, sest ei tea, ei saa kindlalt vastutada vahendatud isiku ja tolle külaliste eest.

Küsija, tuleb leida enda eluviisile sobiv pind ja vastavad lepingutingimused. Juba üürikat otsides lisada info enda kohta ja vastavad küsimused.
Ei pea vist ütlema, et on ka must turg, Eestis tavaline, tavaks. Džungliseadustega, kus pole lepingut, tõde ja valet, on suur suva ja õnnemäng. Lähed ja teed, nagu pähe tuleb, tuleb ka ise valmis olla milleks iganes. Kiired jalad ja väike pagas kasuks. Kas ajutiselt ära käies kuhugi naasta on... kes mäletab. Tuba rahvast täis, kõik kellegi poolt omakorda üürile võetud :D
 
mhhh 08. detsember 2016, kl 22.27
ja äkki lõpetaks ära selle pideva räuskamise, teistes riikides tehakse nii ja tehakse naa. Jah, teistes riikides kehtivad ka teistsugused seadused ja ka inimesed on nõukaajast rikkumata. Eriti USA, millega sa siin kangesti võrrelda tahad kuulub hoopis teise õigusruumi.

Sa osta omale korter ja siis jaga ja üüri seda just täpselt nii nagu sa heaks arvad. Aga sa ei saa nõuda, et keegi sulle korterit üürides kõiki SINU nõudmisi hakkaks täitma.

Ja kuidas ei teki sellisel edasiüürimisel probleemi puuküürnikega?? Mis sa arvad tõsimeeli, et üürnikul on rohkem võimalusi sellisest puugist lahti saada kui omanikul või? Vastupidi, mina väidan, et sellisel edasiüürijal pole niigi palju õigusi, kui omanikul.
 
kysimus 12. detsember 2016, kl 02.19
Mis räuskamise? Riikides, kus üüritakse pikaajaliselt, on tavaline, et üürnik vastutab ja on seega ajutiselt omanik.
Edasiüürimisel tehakse tähtajaline leping ja ametlikult võib ainult toa välja üürida, mis tähendab, et esialgne üüriline saab korterisse sisse ja ajutisel üürijal pole nii palju õigusi.Teiste riikidega võrdlus on vaid seepärast, et kas Eestis peetakse pikaajalist üürilist nüüd ka omanikuks üürimise ajal või suhtutakse sellesse ikka kui ajutisse üürimisse. Et mõni ei tahagi korterit osta, vaid üürib 50ks aastaks ja lahkub siis, kui sureb. Kas selline inimene peaks käituma, nagu ajutine üürija? USA-s ja EL-s on edasiüürimine võimalik natuke erinevatel põhjustel, USA-s seepärast, et riik on väga kapitalistlik, kui miski on sinu oma, pole su elukorraldus enam kellegi teise asi (v.a maja reeglid, nagu ei tohi suitsetada, koduloomi pidada), EL-s on üürimine valitsuse poolt väga tugevalt reguleeritud ja üürnikel on väga suured õigused, see ongi nende kodu. Mõnikord isegi vahetatakse üürikortereid.
 
vastus eelmisele 12. detsember 2016, kl 12.17
Loomulikult on ka 50 aastat üürikorteris elada AJUTINE. Üürikorter ei ole ole kunagi mingi 100% kindel asi, võid üleöö välja lennata, kui omanikul on korterit vaja.
Võrdlus Ameerika ja "teiste riikidega" on tõesti mõttetu, kas või selline asi, et Eestis ei tuleks kõne allagi, et keegi üüriks väikeste lastega perele oma korteri, lapsi ja nende luuseritest vanemaid kardetakse nagu tuld, aga "mujal" leiavad ka väikeste lastega pered omale üürikorteri.
Eestlane on nii kaua elanud võõrvõimu okupatsiooni all, pole tal kunagi õiget elamist ega kodu olnud, nüüd, kui see võimalus on lõpuks käes, tahab iga inimene OMA KODU. Vähemalt eestlased tahavad. Venelased ilmselt elaks terve elu ühiskorteris.
 
xy 30. detsember 2016, kl 23.55
Põhimõtteliselt ikka saab, kui omanik nõus on. Probleem on lihtsalt meie seadusandluses võrreldes teiste riikidega. Nimelt meil ei ole omanikul suhtes üürnikuga eriti õigusi seaduse silmis. Puudub lepinguõigus ehk seadus reguleerib rohkem, kui sõlmitav leping. Pärit on see jama sundüürnike ajast ja täna ei julge ilmselt ükski valitsus teha üürnike kahjuks seadust.
 
hehe 08. november 2020, kl 16.30
tatiprits. Ma ei saa aru kuidas osadel 40-50 aastastel on püksid sama pruunid kui beebidel
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!