Olen kuulnud,et Vähk naised pidid olema väga kodulembesed ja perekonna kesksed.Kas vastab tõele?

oleneb. vanematega üldse ei suhtle juba 5 aastat - nii et perekesksusest annab rääkida. samas tunnistan, et tegin sellise kategoorilise otsuse pärast väga pikka vaagimist, (tulemusteta)läbirääkimisi ja nendepoolset sigatsemist.
vanematekodust panin kiiresti ja varakult plehku. oma praegusest kodust aga jah eriti kuskile minna ei taha, isegi puhkusele välismaale ei kisu, tahaks oma kallis kodukeses olla. sest seal on hea ja armas.

oiii, hoia parem heaga eemale kui ise emotsionaalselt väga tugev ei ole.

siit tuleb küll nii taevast kui põrgut, nii vaikust kui tormi ja ehkki kõik võrdselt nauditavad, omavahel öeldes võtab ikka tavalise mehe kergelt võhmale küll.

irw.

Mul ema samuti vähk. Alguses see perekesksuse jutt vastas tõesti tõele, kuid nüüd ei räägi ei emaga isa ega vend, mina harva. Väga kangekaelsed, usaldavad vaid iseend, teistest arusaamisel raskusi, kaotavad sellise olekuga sõpru! Hästi armukadedad. Kuid samas tunduvad ka hästi energilised, jõuavad palju teha.

armukadedust ... jaa. aga ma sain harjutamisega lahti sellest inetust kombest. kangekaelne... jaa. eriti pole kombeks kedagi usaldada ka peale iseenda - mis teha, kogemused. kui hoog peal on, võis sadamiljon asja teha 15 minutiga. st need asjad, mis eelmised 3 kuud tegemata jätsin kuna ei viitsinud. üldiselt rõõmsameelne, aga mingi hetk võib ootamatult tulla must masendus ja deprekas peale, siis põen päevaese ja läeb üle niisama ootamatult.

Vähk-naised sellised emme tüüpi,kes oma kallimaid võivad lõputult poputada.Tihti leiavad endast noorema mehe.Kodu on tõesti tähtis.Armukadedad ka hullult.Samas palju õnnetut armastust ja kui on augus siis ikka väga hullult.Aga oma armastuse nimel võitlevad nagu kiskjad.

Enne abielu jooksin ringi, nii, et polnud hoo ega hoobi vahet. Praegu olen juba kolmandik oma elust ühe Sõnni pooltnö ära kodustatud.
Kodu ja lastega peab kõik tibens - tobens olema, siis on süda rahul.
Karjerist ei ole.
Muidu optimistlik, energiline ja tolerantne - teatud piirini ;)))

Ootasingi juba, et keegi teema üles võtaks - kuidas vähk-naine on tore, ilus ja andekas;) Aga näha on, et tuleb ise ennast kiitma hakata. Ühesõnaga, igav ühe vägeva vähiga ei hakka. Vähemalt meie peres küll mitte. Nalja saab päris palju. Aga kui ikka isu tuleb, siis röögin kurgu ka valusaks. Et te kõik ikka tunneks, et elu pole niisama meelakkumine, vaid et selle juures tuleb vähjast pereema ka kiita...
Kodu on tähtis küll. Aga veel tähtsam on lähedaste heaolu. Neile saab ju keeta ja küpsetada ja niisama ninnu-nännutada. Ainult igaüks võiks enda järel ise koristada.
Juba peaaegu aasta elab meie juures mehe laps esimesest abielust(meil omal veel 2 tüdrukut). Mina ei näe selles küll midagi erilist, tuttavad on seda meelt, et selliseid naisi ikka palju küll pole, kes niimoodi peres populatsiooni suurendaks...
Armukadedust ei ole küll enda juures täheldanud. Kuigi kunagi arvasin, et abielludes vot just hakkan kadedaks.
Kangekaelne olen küll. Aga tolerantsust see-eest nii et tapab.
Vähkidega peab lihtsalt oskama suhelda(irw, nagu teistega ei peaks), nad kurjavaimud solvuvad muidu kohe ära. Ja vihastavad mitte räige sigaduse peale, vaid näiteks lauale jäetud saiapuru pärast.

Minu tähelepanek naisvähkide suhtes (oman paari sõbrantsi), et nad on kõvad oponeerijad, kasvõi põhimõtte pärast vaidlevad kõigele vastu. Hiljem muidugi eraldavad terad sõkaldest ja tänavad näiteks hea nõuande eest vms. Hästi kodu- ja perelembelised on nad ka. Kunagi kusagil reisimas ei käi.
Siin varemmainitud kangekaelsus on ka hästi äratuntav. Saavutavad oma tahtmisi, kuigi kõrvalt vaadates tundub, et kuidagi hambad ristis ja vägivaldselt.
Tore, et teema tõstatasite. Olen mõelnud, et huvi pärast peaks veel mõne vähiga suhtlema. Lihtsalt kontrolli mõttes. Midagi veidrat neis on.

Minul paar Vähist sõbrantsi ja jäänud selline mulje,et nemad küll millegi muuga kodus ei tegele kui koristamisega...alati kui külla lähen on kohe piinlik kuskile maha istuda või veel hullem suitsu tõmmata,kohe hakkab sõbranna tuhatoosi pesema...ise olen selline Jäärast tuulepea ja koristamise peale eriti aega ei kuluta :-)

aga öeldakse ka, et Vähist naised on väga ilusad ja intelligentsed, lausa jumalannadega on neid võrreldud.
kui armastavad, siis 100%-lt, kuigi kipuvad klammerduma.
kui on tuju, siis on täiega, kuigi tujud muutuvad sama kiiresti kui erinevad Kuu faasid....

ja midagi erilist meis tõepoolest on, kas pole nii? :)

(ennast kiitmast ei väsi küll, jah)

nanduk,
sa vist ka mao aastal sündinud vähk :-) ma ka oma mehe lapse võtsin meie juurde, kõik sõbrantsid vaatasid et hullux läinud. ma ka armukade enam pole. ja vihastan väikeste asjade peale kohutavalt. suurte sigaduste peale ei oska nagu vihastadagi, ma kõigepealt imestan tükk aega - pikad juhtmed vist.

Just, vähikene, ilge madu olen.
Nii et vingerdame, mis me vingerdame, vahest üht- ja siis jälle teistpidi, aga kõik on sellegipoolest meil hästi. Ja veel üks tähelepanek - rahaga on meil ka üsna hea suhe. Mitte et meil teda nüüd palju oleks, aga kui ta otsas on, siis ikka tekib kuskilt midagi.

minu arvates parim lause on nende kohta öelnud linda goodmann: et esmapilgul ei saa arugi kas tegemist on hella kuuneitsi või hullunud kuutõbisega... ja lõpuks olete sama tark kui alguseski.