Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Sodiaagi nurgake
armunud Veevalaja mees
 
masku 21. september 2012, kl 11.46
mida oodata?kuidas käitub ja kuidas ise käituma peaks :)
 
heasoovija 21. september 2012, kl 11.57
ära käitu kuidagi, põgene kuni veel saad. veevalaja ei ole armunud, sa kujutad seda ette ja tahad, et see nii oleks. peale enda ei armasta ta kunagi kedagi.
 
VVm 21. september 2012, kl 19.20
Käitub nagu väike laps. Ise käitu nagu teiste lastega ikka.
 
kaaludn 21. september 2012, kl 19.27
Eks sa tunned selle ise ära, kas on armunud või mitte. Nagunii ei käitu nad kõik sarnaselt.
 
VVm 21. september 2012, kl 22.45
Mis värvi see armastus kah on, huvitav.

Aga jah, ära oota midagi, pettud vähem ja ehk üllatud rohkem, positiivselt muidugi.
 
kaaludn 22. september 2012, kl 08.16
Miks peaks armastus mingit värvi olema? Pealegi mehed ja naised pidavat värve erinevalt nägema. Ja armumine ei ole veel armastus.
 
VVm 22. september 2012, kl 10.18
Mis see armumine siis muud on, kui mitte armastus? Mingi hetkeline keemiapomm?
 
kaaludn 22. september 2012, kl 11.50
Ja armastusest saavad ka mehed ja naised erinevalt aru. Äkki tõesti ei saagi mehed aru, kas nad on ainult armunud või on see juba armastus.
 
Vvtar 22. september 2012, kl 12.51
Mul on kogemused kahe armunud vv mehega. Mõlemad on sellised väga tundlikud, õrna hingega ja loomingulised inimesed. Minu arust kui armuvad, siis üsna sügavalt aga välja seda eriti ei näita. Ja neid peab väga ettevaatlikult kohtlema, eriti tunnete osas, haavuvad kergelt ja jooksevad ära.

Esimesega siis olime väga vähe tuttavad olnud, kui ta järsku mind täiesti vältima hakkas. Samas seltskonnas olles nt lihtsalt kõndis minema kui mina tulin, isegi „tere“ ei suutnud öelda jne. Siis aga rääkis oma tunnetest väga avameelselt. Kuna minu poolt midagi erilist ei järgnenud, jäigi nii. Aasta otsa me ei kohtunud. Tegelikult oli sel ajal kaks juhust, kui tänaval kokku sattusime aga ta tegi nagu ei näekski mind, ühel korral isegi varjas käega oma nägu :))) Aasta hiljem siis saime kokku, olime esimest korda täiesti 2kesi ja tal olid tunded ikka endised, vaatas mind terve aja sellise õnneuimase kutsikanäoga :) Raske on ju sellisega kuidagi olla...

Teisega on lugu kestnud kauem, väga keeruline suhe on, samas ilus ka ja tohutu tõmme on algusest peale. Olime paar aastat juba tuttavad, kui ta alles minusse ära armus. Ma ei tea, kust see tal tuli aga siis varjas oma tundeid peaaegu aasta, hoidis kõike enda sees, ainult loomingus elas ennast välja. Käituvad nad üsna vastuoluliselt, võib olla äärmiselt külm, siis jälle tuleb, midagi ei ütle, võtab enda kaissu ja lahti enam ei lase..

Uhked on ja kellegi järel nad jooksma ei hakka
 
VVm 22. september 2012, kl 15.13
Ma ei tea kas see on minu subjektiivne tähelepanek, et mehed on tegelikult sisemiselt nõrgemad kui naised. Kuigi ühiskonna poolt seatud normid ütlevad teisiti, mees peab leiba tooma lauale ja tugev olema rasketel aegadel ja üleüldse kõigega hakkama saama. ainus millega mees hakkama ei saa on naise taltsutamine ja naised on ju tegelikult kõigest üle. Pole olemas sellist asja nagu nõrgem sugu, füüsiliselt võib-olla küll, aga minu vaatenurga alt naised valitsevad seda maailma. Ilma naiseta pole ju mees keegi, minu arust kogu see maailm mis siin kokku ehitatud selle paarisaja tuhande aasta jooksul on, on selleks, et muljet avaldada naistele, noh, et sedasamust saada ja elu kivi edasi veeretada järgmiste põlvkondade kaudu. Mõelgem mida me tahame, aga looduse orjad me oleme ja selleks jääme, ideed ja normid vb on meestest teinud mingisuguse domineerivama soo läbi aegade kuidagi, aga üldiselt elu jätkamist otsustab vist ikkagi naine.

Läks astroloogiast veidike kaugele teema, aga tuli kihk oma mõtteid väljendada. Keegi võiks mulle vastu vaielda või parandada mu mõtet.
 
kaaludn 22. september 2012, kl 16.11
Tegelikult ma arvan ka, et mehed on nõrgemad. Just tunnete osas. Nad ilmselt elavad ka rohkem kaotust üle, aga nad ei saa seda välja näidata, sest neile on ju kogu aeg öeldud, et mehed ei nuta. Naised võivad vabalt nutta ja keegi ei pane seda neile pahaks. Noh, aga füüsiliselt on mehed ju ikkagi tugevamad. Naised oskavad võib-olla teha nii, et kõik läheks nende tahtmist mööda. Aga kas naine ilma meheta on siis keegi? Naine ootab ju ka, et tal oleks mees, kes teda armastaks ja kellele ta saaks oma armastuse kinkida.
 
VVm 22. september 2012, kl 17.50
Jah, eks loodus on ikka nii selle asja pannud, et mõlemat on vaja koos, ilma selleta pole lihtsalt elu. Elu ongi koos elamine. Elatakse teistega ja teineteise jaoks üldiselt, ühel on tugevus mida teisel pole, selline duaalsus lihtsalt eksisteerib meie maailmas.


Mehed on jah ehk füüsiliselt tugevamad, aga emotsionaalselt nad jäävad alla, kui midagi läheb halvasti neil elus, saavad nad sellest raskemini üle, naised ma olen tähele pannud füüsiliselt puudutavad ja toetavad rohkem teineteist, see kõik on väga tähtis, et inimene oleks terve, muidugi ka draamad ja kisklused on sagedasemad nende seas, aga see kõik on selleks et end välja elada ma usun Meestel kui midagi on, nad ei oska kas väljendada end, ei julge, või ei tunne end mugavalt emotsioonide maailmas. Nii on jah paraku kasvatatud, juba televisioon ja meie õpetajad koolides raiuvad seda meile pähe, et mehed ei nuta ja oleme sunnitud üksi kandma maailma enda seljas, ise nad õpetajad on muidugi naised (enamus) ja paneb imestama, miks nad ei õpeta neid väärtusi mis naistel on. Mees ei saa ainuüksi mees olla,temas peab olema ka naiselik õrn pool, minu silmis on selline mees täiuslikum kui mõni liigne maskuliinne macho tegelane, ma ei vihja minigile metroseksuaalsusele, mis on jälle mingi raha teenimiseks loodud idealism.

Aga noh, siiski, masside surve on suurem ja ehk ei tule me mitte kunagi sellele tasemele, päris kindlasti kohe mitte. Samamoodi ka naistele on mingi etikett ette määratud, et peavad end meikima ja kandma seda ja teist, moodi järgima jne, kahju et me neelame kõiki neid norme ilma seedimata alla niimoodi. Oleks palju rohkem aktsepteerimist kui me elaks nii nagu elu tegelikult on. Aga lihtsalt loome mingeid ideaale ja ebavajalikke norme ja kaotame sedaviisi mõistmise ja läbinägelikkuse. Inimene on inimene, mis teha.
 
kaaludn 22. september 2012, kl 18.33
Alles ükspäev mõtlesin, et kes see loll oli, kes mõtles välja, et naised peavad jalgu raseerima. Kui ükski naine seda ei teeks, ei peaks keegi seda imelikuks. Aga siis ju ei ostetaks enam neid karvaeemalduskreeme ja vaharibasid jne.
Moejärgimisest: Ameerikas on vist nii, et kui tuleb müügile uus mobiiltelefon, siis peab selle ilmtingimata ostma, mis sest, et vanal pole midagi viga. Ja riietuses tahavad millegipärast naised näha välja kõik ühtemoodi. Mulle küll meeldib, kui mõni naine julgeb olla isikupärane ja kannab teistsuguseid rõivaid. Ta julgeb erineda massist.
Samuti meeldivad mulle mehed, kes julgevad oma emotsioone näidata. Ma ei arva, et nad sellepärast nõrgad on. Üldiselt mulle meeldib, kui inimene julgeb olla tema ise. Igasugused näitlemised ja valetamised näen ma läbi.
 
VVm 22. september 2012, kl 19.29
Jah, noh, krt siledad jalad on ikka palju meeldivamad kui karvased, naiste puhul vähemalt, kuigi mõni mees võib tea mida eelistada. Mees juba niigi karvane, aga jah, samas mõlemad sood on rohkem või vähem karvased juba sündides niikuinii, naistele on mingi etikett tehtud, et võimalikult vähe karvu oleks, säh, siin Venus tooted ja olgu jalad siledad.

Meeste puhul jälle, mida karvasem, seda mehisem, aint lõuad peavad raseeritud jälle olema, ei saa aru ka täpselt sellest miks ja milleks, aga noh, eks ikka ka aeg-ajalt löön endal ka lõua siledaks, oleneb vist kultuurist ka. Ei tea tõesti kuidas see kõik niimoodi on arenenud, kes mida ja kuidas raseerib. Halli massiga on muidugi ohutum kaasa minna, siis pole kartust, et välja jäetakse, tee nii nagu teised teevad, siis keegi ei näita näpuga sinu peale. Peab julgust ka üksjagu olema, et omamoodi ennast väljendada.
 
kaaludn 22. september 2012, kl 20.12
Mulle ka ei meeldi, kui mehel on mingi pikk habe ja seal on toiduraasukesi. Aga kui on selline stiilne ja hästi lühike, mis ka sobib, siis miks mitte.
Mulle meeldivad ka muidugi siledad jalad rohkem. See oli rohkem nagu näiteks toodud, mida välja mõeldakse ja siis peavadki kõik nii tegema.
Ma ei mäleta, millega seoses tuli tööl selline teema, et ma ei tahtnud teha nii, nagu teised. Siis ülemus küsis, kas ma tahan olla üksik hunt. Vastasin, et parem olen üksik hunt, kui lambakari. Tegelikult muutus mu enesetunne palju paremaks, kui ma ükskord julgesin hakata olema mina ise. Ja ega mind enam ei häiri teiste arvamus ja teised suhtuvad minusse hästi. Noh, ega ma midagi eriti ekstreemset kah korda ei saada.
 
VVm 22. september 2012, kl 20.30
Väga õige, kui oled sina ise, siis on endal ka parem olla ja kui teised võtavad sind sellisena nagu sa oled, siis mida muud vaja ongi?

Misasi see täpsemalt oli, mida sa teisiti tegid?
 
kaaludn 23. september 2012, kl 09.48
Ma ju ütlesin, et ei mäleta enam. Aga üldiselt tähendab see seda, et mul on oma arvamus ja ma julgen seda ka välja öelda. Eks teistel on ka oma arvamus, aga nad ei julge avalikult seda tunnistada. Ainult nii omavahel. Ja siis ongi, kui on koosolek ja küsitakse, kas küsimusi on, siis on vaikus. Aga pärast kiruvad kõik. Kui mul on küsimus, siis küsingi. Pole vaja mõelda, et teised vaatavad su peale imelikult, et julgesid suu lahti teha. Ega midagi ei muutu, kui keegi midagi ei räägi. Samuti on ju ka suhetega. Oodatakse, et asjad loksuvad ise paika. Minu arvates peaks ikka suhtlema, mitte ootama ja vaatama, mis juhtuma hakkab. Midagi ei juhtu, kui kumbki midagi ei tee ja siis pärast ollakse õnnetu, et miks nii läks. Mina mõtlen alati nii, kas mina tahaksin, et mulle nii öeldakse. Kui mulle see meeldiks, siis ütlen seda ka oma partnerile. Aga kui tunnen, et mulle see ei meeldiks, siis jätan ütlemata. Kõige parem ongi enda peal kontrollida. Ka oma mõtteid saab nii kontrollida, et kas on õiged mõtted või valed. Ma tean, kus asub minu hing ja kui ma midagi mõtlen, siis panen tähele, kuidas mu hing ennast sel ajal tunneb. Kui hingel on hea, siis on õige mõte, aga kui hingel on valus, siis on vale. Võib ka öelda, et see on sisetunne, aga mulle meeldib mõelda, et see on mu hing. Ma ei tea, miks ma seda kõike kirjutan.
 
VVm 23. september 2012, kl 10.18
Noh, kui sul on selline asi nagu hing, või hea süda või kuidas iganes seda nimetatakse, siis on hea. Kui sa ka seda oma elus kompassina julged kasutada, on veel parem. Ma arvan, et see tänapäevane rottide võidujooks on sellise asja inimestest üldse välja juurinud, inimesed ütlevad teistele nii nagu tahavad, aga ei mõtle enne läbi kas nad tahavad, et neile nii öeldakse. Ehk kui inimene on haiget saanud, siis ta hakkab aru saama, kuidas on parem midagi öelda, või vahepeal on parem üldse mitte midagi öelda, teatud juhtudel. Kõike ka pole vaja rääkida.

Tore, et räägid ja oma mõtteid jagad, vahest ongi vaja kirja panna oma mõtted, mis peas on, selleks see foorum mulle meeldibki, kui midagi närib sees, siis on hea siia kirjutada. Kunagi kasutati muidugi pastakat aga noh ... see juba ajalugu. Oleme modernsed siis ka jumal küll.
 
24 23. september 2012, kl 10.41
ühel päeval ütles vv mees mulle "sa oled ainus, keda tahan" järgmine päev oli ta kadunud. Oli see armumine või lihtsalt ilusad sõnad? ei tea
 
kaaludn 23. september 2012, kl 11.56
Võib-olla sel hetkel olidki see ainus, keda ta tahtis. Mis siin keerulist on?
 
VVm 23. september 2012, kl 13.46
Jah, asi sõltub momendist ka väga palju. Nad ütlevad sulle "ma armastan sind" ja nad mõtlevad seda vägagi tõsiselt, aga ainult sellel hetkel. Järgmisel hetkel võivad juba muud tuuled puhuda. Lihtsalt elavad nii hetkes, krt teab, milline nad järgmine hetk on. Igatahes jah, kes otsivad stabiilsust ja pühendumust, vaadaku lihtsalt mujale. Kui on palju aega, kannatust ja närve raisata, siis on VV mees parim teile.
 
kaaludn 23. september 2012, kl 14.04
Mina otsustasin ka veevalaja kasuks, sest leidsin, et aega mul on, kannatlikkust olen terve elu kuni siiamaani õppinud, nii et sellega pole ka probleemi ja närvidega saan hakkama. Peaasi, et ka tema on huvitatud ja paistab, et on. Mulle just meeldibki selline suhe, et kunagi ei tea, mis järgmiseks tuleb. Näiteks helistab, et kas ma olen kodus, et ta on veerand tunni pärast minu juures. Nii toredad on sellised ootamatud kohtumised. Jube igav oleks, kui teaks kogu aeg ette, millal kokku saame jne.
 
VVm 23. september 2012, kl 14.19
Jah, no siis on hea. Muidugi peab ikka sellist spontaansust ka olema, muidu pole nagu suurt mõtet jah.
 
kaaludn 23. september 2012, kl 17.01
Väga hea on kohtuda täiesti juhuslikult. Siis saad aru, mida täpselt tunned selle inimese vastu ja mida tema tunneb sinu vastu. Kui on kokkulepitud kohtumine, siis ju valmistud selleks ja sul on mingid ootused ja lootused. Juhuslikult kohtudes on kõik spontaanne. Muidugi ma ei mõtle, et olekski tore ainult juhuslikult kohtuda. Kuigi ma eriti juhustesse ei usu. Kui saad kellegagi juhuslikult kokku, siis see pidigi nii juhtuma, et saaksid midagi enda jaoks selgemaks.
 
VVm 23. september 2012, kl 19.19
Asoo, selle koha pealt olen täiesti nõus sinuga, et ilma planeerimata ja valmistumata tuleb kõik palju paremini välja. Eelnevalt mõtlemine ja planeerimine keerab lihtsalt nässu asja. Samas ma ei usu, et inimesele on siin planeedil kõik ette määratud, et asjad juhtuvad põhjusega, nii palju ma juhustesse usun. Millesse ma rohkem usun, on see, et sinu elu on sinu mõtlemise tulemus, kui sa mõtled, et see suhe see inimene sinu ellu ei sobi, või see asi võib nii ja naa minna, siis lähebki, inimene on üdiselt oma elu kunstnik, tema mõtted on nagu pintsel, millega ta oma reaalsust maalib.
 
kaaludn 23. september 2012, kl 19.41
Olen sinuga nõus, et igaüks mõtleb ise oma elu selliseks, nagu tahab. Aga miks siis paljud mõtlevad oma elu raskeks? Kõik ju tahaksid ilusat elu. Kas nad lihtsalt ei tea seda või halbu mõtteid on lihtsam mõelda? Selleks ongi vaja oma mõtteid jälgida ja halbade mõtete mõtlemine juba eos ära lõpetada, sest sellest ei tule midagi head. See ei ole muidugi vist võimalik, et üldse ühtegi halba mõtet pähe ei tule, sest elu ei ole ju mingi sirgjoon. Aga ma püüan seda halba perioodi alati lühendada, sest ma tean, et see läheb üle. Ja igas negatiivses asjas on ka positiivne pool, millest saab midagi õppida.
 
to kaaludn 23. september 2012, kl 20.34
Mul sulle üks ülesanne.Tutvusin kaalud mehega kuu .Mingi aeg helistas,et järgmine nädal Tallinnas,võiks kokku saada.Päeva ei täpsustanud.Ütlesin,et hea mõte,aga eks siis anna teada,kuna tulemas.Nüüd juba paar nädalat vaikus,samas ta ei teatanud ka,et pole ikka aega kokku saada,võimalik,et ta ei tulnudki Tln.Et siis nüüd mul mõttes variant,kas tahtis lihtsalt oma ego upitada või siis suundus parematele jahimaadele.Kui huvi tõsine,siis oleks ju teada andnud,et ei tule või ei ole aega? Või nüüd lihtsalt ootab,kas hakkan ise initsiatiivi üles näitama?Mis Sina sellest kõigest arvad?
 
kaaludn 23. september 2012, kl 20.55
Oh, kahjuks ei tunne ühtegi kaalud meest ja ei tea, mida nemad arvavad või teevad. Aga enda kohta võin öelda, et kui ma midagi olen lubanud, siis seda ka teen. Üldiselt mulle ei meeldi lubadusi anda, sest tean, et võin ümber mõelda ja kahetsema hakata, et lubasin ja siis on see lubaduse täitmine väga vastumeelne. Ma arvan, et kui tal poleks aega olnud, siis ikkagi oleks teatanud. Vähemalt mina teeksin küll nii. Noh, aga mehed on ju teistsugused. Aga sa võiksid ju ise helistada ja küsida. Kui ta vastu ei võta ja tagasi ei helista, siis ilmselt ta ei tahagi sinuga rohkem suhelda. Kaalud kahtlevad kõiges ja võib-olla ta ei ole kindel, et ta sulle meeldib. Vähemalt mina küll ei taha pealetükkiv olla. Selles mõttes võiksid küll proovida initsiatiivi üles näidata. Kaalud ei ole stabiilsed. Nad ei tea alguses ise ka, mida tahavad ja peavad ikka kaua aega kaaluma, aga kui nad midagi on lõpuks ära otsustanud, siis enam oma otsust ei muuda.
 
to kaaludn 23. september 2012, kl 21.24
Tänud hea nõuande eest.Saatsin Mingi paar nädalat hiljem Sms,kas kõik ok,aga vastust pole.Võimalik,et ongi paha tunne,et lubadust ei pidanud.Ei hakka rohkem torkima,äkki tegelebki praegu asjade selgeks mõtlemisega.Aga pikk on Sinu mõistes kaua mõtlemine:kuu või kaks või rohkem?No näiteks suhet alustades?
 
kaaludn 24. september 2012, kl 18.00
Ma arvan, et kui ei vastanud, siis pole huvitatud. Ma lähtun endast, kuidas mina teeksin. Ma ei taha kellelegi haiget teha ja kui mingi suhe mind ei huvita, siis ilmselt ei hakkaks enam ühendust võtma, aga ega ma kindel ei ole. Sel juhul ma ei oleks üldse suhet alustanudki, kui ei huvitaks. Seda ma ei oska öelda, kui kaua on kaua. Nii kaua, kuni asi on selgeks mõeldud. Mu võttis näiteks kolm kuud, siis olin lõplikult ära otsustanud. Aga samal ajal suhtlesin ikka edasi. Ma ei tea, kuidas saab otsustada suhte üle, kui enam ei suhelda. See on kahtlane minu arvates. Ja sms-ile oleksin kindlasti vastanud. Kui teine inimene ühendust võtab, siis ikka vastaksin ja ilmselt räägiksin asjad selgeks. Muidu loodaksin, et asi sumbub ise, kui kumbki ühendust ei võta. Kahju, et teil nii läks.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!