Kui vähk eemale tõmbub ja seal kivi all peidus on, kas ta siis ootab ka, et temaga ühendust võetakse või talle kuidagi tähelepanu osutatakse? Või soovib ta siis täitsa eraldatud olla ja et teda ei torgitaks?

Pärast on äkki jälle probleem ja solvunud, et miks tema vastu huvi ei tunta?

Võid küll ühendust võtta, tegelikult ta ootab seda, ausalt!

Ma mõnikord ootan, mõnikord mitte :) Oleneb kivi all olemise põhjusest vist.
Aga kui solvub, siis on lapsik niikuinii. Ma ei solvuks, kui olen ise öelnud, et jätke rahule.

Ootab ja igatseb.

Oh teate, elu on niii lühike! Mida mõelda üldse, kui sa tahad suhelda, siis võta ühendust ja julgelt! Kui ta tõrges on, küsi otse, kas ta ei taha suhelda. Ja kui ei taha või tõrges edasi, siis naerata, keera selg ja liigu edasi. Vähid on nii keerulised inimesed, et kui nendega otsekoheselt ei saa, siis ei saa nendega üldse. Nad ei tea ise kah, mida tahavad ja nende järgi ootama jäädes jäätegi ootama. Tegelikult pole vahet, kas vähk või keegi teine. Kui juba tekib mingi kadumise ja ootamise teema siis kiire selgus majja. Ärge raisake oma aega inimestele, kes teid ootama jätavad, hiljem kahetsete, kui mõttetu see kõik oli. Nii et edu, ära mõtle mingist kivi alla kadumisest, seda pole olemas. Inimene kas tahab suhelda või ei taha ja kui sa teed ise julgeid samme ja teine kaasa tuleb, siis ta on lihtsalt häbelik ja tegid talle suhtlemise kergemaks. Kui ei tule, sis tal polegi selleks mingit soovi ja las ta jääda siis sinnapaika.

Ohhh, nad on ju nii hellikud! Kôige keerulisem tähemárk.

No mis mõttes hellikud? Lihtsalt ei andesta solvamist ja ebaõiglust.

Tujud muutuvad nii kiirelt ja mitte millegist sôltuvalt.
Kord ûlilôbus, juba pool pàeva hiljem uus tuju, mossis.
Enesekesksus.

Huumor on eriti peen ja nauditav, lapsed meeldivad ja muidugi Don Juan on naha all ..

Minu lühike kogemus ühe vähiga oli selline, et tundus, et mees üritab absoluutselt kõike lahendada mingi naljaga, mitte isegi lahendada pole see õige väljend, aga ka piinlikke asju nö kuidagi katta huumoriga. Kuigi ma pean ütlema, et tal oli väga hea huumorisoon ja olin temast ikka väga sisse võetud, enam mitte, raske oli temast sotti saada.

Selle solvamise mõtlevad nad ise välja, solvuvad väikse asja peale ja keeravad sellest megatüli ja eludraama kokku. Krdi pirtsper sed.

Viimasega vàga nôus ja kui julged veel kûsida, et kas natukene tujukas oleme, opaaa mis siis saab.
Mina ja tujukas, vôimatu :D
Lambi solvumine, tuju muutus, on olemas ja siis on eemal siis lôbus ja taas kogu asi otsast peale !!

Ja naistemehed ka ikka oioioi, kahest on vàhe, kolm ka ei jagu ja kui paar nàdalat juba suheldud ( tema soovil ja vajadusel muidugi) siis oleks ikka juba jàrgmist, uut ja huvitavat vaja.
Kes kahjuks saab ka peagi igavaks!

valetavad

Mulle on vàitnud vaid sulatôtt :D