Öeldakse, et: "Ta on sulle antud õppetunniks, mitte kinni hoidmiseks. Õppetund lõppeb kui suudad tal minna lasta, aga samas mõistad miks ta on su ellu ette määratud."
Kuid ma ei mõistagi seda...kui ma näen, et 10aastane kooselu on ainult üks üksteise süüdistamine ja kokkulepetele mitte jõudmine, siis miks ma ei suuda lõpetada? Miks ei ole mul jõudu ja tahtmist ära minna? Mis õppetund on selline,kritiseeriv, kooselu...kas ja millal see lõppeb?

Õppetunnid ja prohmakad ei ole samad asjad. Kui ei osata asju seletada, võetaksegi jutuks väga mugav õppetunni jutuke. Ürita leida kedagi targemat, kes suudab midagi enamat õelda.

Veel üks sarnane pseudopõhjendus on karma-jutuke.

Aga osadele head ja leplikud partnerid tunduvad igavad ja ei paku väljakutseid. Meeldibki, kui on kärts-mürts ja tulevärk ning seepärast pole ka tegelikku isu lahku minna.
Inimesed on erinevad ja pole vaja end ka teistega võrrelda.
Kui mingit paari hoiab selline pidev õiendamine ja kaklus nö. elusana, siis laske aga käia. :)

Selgrootu ja nõrk oled?

Kellel väga igav, leiab ellujäämise väljakutseid kergesti. Rumal olla pole keelatud.

Googelda Elin Krantz.

Oluline on jääda rahulikuks ja olla keskendunud. Tehke sisekaemus ja aktsepteerige üksteist. Suretage oma EGO ning teenige üksteist heas usus. Probleemid on võimalused kasvuks, seega kasutage need ära ja olge homme üksteise suhtes paremad inimesed. Mida rohkem te vastupanu osutate, seda keerulisem ja valusam olukord on. Vältige allaandmist ja säilitage kaine mõistus.
Saturn on õpetaja, keda kõik kardavad, kuid võtke ta omaks, sest tema näitab teile, mida tuleb teha, et saada üle oma piiridest ja frustratsioonist.

Sinu jutt on samasugune mitte kuhugi viiv väljamõeldis, nagu õppetunni- ja karma-jutukesed. Miks peaks oma ego suretama (sic!) ja mida tähendab üksteise heas usus teenimine? Elu ei pea olema pidev enda isiksuse allasurumine, kellegi teenimine ja ebasobiva kaaslase talumine. Milleks selline masohhistlik kannatamine.

Saa piisavalt vanaks, enne kui asud teisi õpetama.