Samuti skorpioni tütar... Ei oskagi seisukohta võtta. Ühest küljest range kasvatus, tütre litsiks minek suhteliselt välistatud. Kogu aeg oli seljatagune olemas. Aga teisest küljest... süüdistan ema enda psühholoogilises ja hingelises vägistamises. Aastate jooksul on mu "mina" nii maha surutud, kui seda ükski teine inimene pole suutnud. Olen alati teadnud, et olen paks, inetu, rumal ja halb. Minu esimesed armastusedki läksid selle nahka, et pidasin inimest, kellele minusugune ebard meeldida võiks, kah mingiks ebardiks.
Mitte kunagi elus polnud minul õigus, mitte kunagi ei teinud ma midagi hästi või õigesti.
Karme ja mõnitavaid sõnu olen kogu elu kuulnud.
Lisagem siia juurde veel, et ka isa oli Skorpion. Ja ma ise Veevalaja.