Mulle ütles ükskord üks inimene, et olen väga hea inimene (oleks pidanud üles kirjutama, mis ta mulle kõik rääkis). Ta on seda ala õppinud mees ja ääretult tark.
Amberid pidid üldse kõige paremad olema (kiidan end natuke veel...) ja mina pidavat veel eriti hea olema, sest olen vat sellel ja sellel ajal sündinud... planeetide seis on olnud väga hea...
Aga, mis mul hea ei ole...ei ole head meest leidnud...

Nii tore seda kuulda!:-)
Mulle on ka väga palju öeldud, et olen hea.. Aga ometi tean ise, et ei ole ma alati midagi..

ärge te kaks nüüd palun solvuge, aga minu meelset ei ole amburid kõige paremad. vähemalt minu jaoks.

ja see, mis mulle nende juures eelkõige ei meeldi on, et mida kuradit nad arvavad endast ja kelleks ennast peavad. maailm ei tiirle ümber amburi naba.

ah, võib-olla tiirleb ka, aga mulle amburid ei istu

Ei ole väitnudki, et Amburid on maailma parimad....aga mõnes mõttes olema. Sama moodi on maailma parimad mõnes mõttes ka Kaalud, Skorpionid, Kalad jne jne.
Aga ma ei saa ju enda kohta kirjutada, et olen igavene mõrd...mis siis, et ma vahel võibolla nii arvan. Peab positiivne olema ja alati paremat uskuma...
KOMA: usun, et sinu elus ei ole häid Ambureid olnud...samamoodi olen ka mina halbu Ambureid kohanud.

Ei solvu:-)
Ega mina ka ei arva. Aga tore kuulda ikkagi:-)

Mul kah sama probleem ja veel mitmetel tuttavatel amburitel-ei ole õiget meest!?

Ambur, mdx siin sama: on TOHUTULT toredad sõbrad ja inimesed ümberringi, et abielu on minu jaoks nagu õudusunenägu! Ja hoidku jumal veel enne 30 lapsi saamast!

Panin tähele, et sean elukaaslasele nii kõrged normid, et keskmisest kõrgem eestlane (üks siuke tüüpiline eestlane) neist läbi ei mahu. Aga võib-olla on see sellest, et lihtsalt sinisilmselt usun, et maailmas on olemas inimene, kelle peale hingemattev tunne peale tuleb.

Sest kujutage nüüd ette: sul on väga tore elukaaslane, hooliv, tark, aga... ei ole siukest "särtsu", teate küll, kui see inimene on läbi aastate ikka niisama uus ja külgetõmbav. On tunne, mis kaob kuude kadudes.

Ja oled sa nüüd selle toreda mehega pere soetanud, olete pealtnäha kui ideaalpaar, ei tülitse, kuid siis kohtad ühel päeval inimest, kelle peale vaadates süda seisma jääb. Ta on tõesti "parem" kui sinu kaaslane. Ja mis siis teha?! Jätta maha mees, kes on sulle vaid head pakkunud või olla truu ja jääda mehega, aga ära põlata see tunne? Tjah. See on üks tõeline õudusunenägu minu jaoks. Õnneks vaid oletatav olukord, mitte tegelik.

See ongi pikalt öeldes minu amburlik olemus. Kardan "suureks saada". Ja tahan vabadust, ma EI TAHA, et keegi mind seoks ja ma kellestki sõltuks! Ja kui kord lapseisu tuleb (jumal teab, millal), siis pean ma olema parim ema, kes üldse olla saab. Lapsel peab olema kõik, mis vajalik ja mina pean olema sellisel ühiskondlikul positsioonil, kui mul on aega tegelda kasvatamisega, mitte ei pea palehigis karjääriredelit nühkima.

Ja ma ei taha "lihtsalt toredat" ja "väga kena" meest. Tahan kedagi, kes jätab mulle piisavalt hingamisruumi ja muutub läbi aja koos minuga ning liigub minuga kaasa, sest seismine on minu jaoks tabu.