1.5 aastat nüüd möödas ja õpitud on selle ajaga väga palju. Kuna suhtleme igapäevselt siis üsna sageli taban end mõttelt, et kust ma võtan selle kannatuse, et ikka veel olla temast nii pööraselt huvitatud ja teiseks, kuhu see ükskord kõik välja viib.

*ta on endiselt väga kinnine ja avab end natuke alles siis (st. mõtted seoses meie "suhtega"), kui on järjekordne kriis. Iga 3-4 kuu tagant saab lihtsalt nii villand tema käitumisest ja peale seda, kui ma olen taaskord pidanud monoloogi meie suhte mitte just roosilisest tulevikust, siis ta alles teatab, et ma olen talle kõige kallim ja ta ei taha mind kohe kuidagi kaotada.
*pidevad lubadused, mida ei täideta; ebamäärasus; aega, kui sellist tema jaoks ei eksisteeri; planeerimatus
*vaikne ja hajevil. Tõsistest asjadest ei ole mõttet rääkida (ja ma ei pea silmas suhte analüüsi vaid maailmas toimuvat)
*külm
*kuna tal varasemad suhted ei ole olnud eriti tõsiselt võetavad siis ilmselt ei ole tal ka erilist läheduse vajadust. Kõik puudutused ja kallistused peaksid justkui lõppema seksiga (reeglina)
*kohtume enamasti siis, kui talle sobib, ehk et siis kui tal tekib vajadus seksuaalse läheduse järgi
*vajadus olla kõigi sõber. Sõbrad on kõik, kellega paar korda räägitud ja nende nimel on ta nõus loobuma paljustki.
*kergesti sõltuvusse jääv, kõigest halvast, mis teda ümbritseb

Kõige selle ebanormaalse taustal on ta siiski armas, siiras ja hooliv. Romantiline ja tähelepanelik, hell ja armastav ning hoolitsev - kahju ainult, et esimene pool kipub domineerima.

Niiet mis nüüd teha, üritada taaskord loobuda või vaikselt edasi püüelda? Õudus, mis röövib palju närvirakke ja samas on vahel paradiis, mis toob naeratuse näole.

Ma nüüd ei tea kas oskan veel põhjapanevaid järeldusi enda kogemusest kala tähtkujus sündinud mehe kohta öelda, aga olen paar nädalat suhelnud ühe sellisega. Kohtusime mõned nädalad tagasi esimest korda ning peale seda soovis ta iga paari päeva tagant uuesti kohtuda. Käisime väljas, üksteisel külas jne. Peale kahenädalast suhtlust võttis ta ükskord minul autos õrnalt käest kinni. Ma olin kohmetunud. Siis ta küsis, et näeb mu tagasihoidlikkust, aga kas ta minult musi saaks. Sai. Siis teeb vihjeid selle kohta kui armas ja tore naine ma olen ning et tal on uneprobleemid peale minuga esmaskordselt kohtumist. Nüüd pole komandeeringu tõttu teda nädal aega näinud ja ta ütleb, et tahaks mind väga näha, et esimesel võimalusel ja millal, millal.. Ma ei oska nagu midagi arvata kui siin eelnevate kommenteerijate kogemusi loen. Eks aeg näitab ma arvan. Ühendust püüab minuga iga päeva võtta.

Hei, Ireen! Leidsin su postituse. Viimane postitus on täiesti täppi. Ise suutsin olla suhtes ca 12 a. Sinna alla kuulusid lugematud lubadused ilusaat elust jne. Muidugi seda ei juhtunud. Kuidas sinul?