no ongi tekkinud juhtum, kus tööandja soovib, et CV-s märgitaks orienteeruv palgasoov. Esiteks ei saa ma aru, mida nad selle orienteeruvaga mõtlevad... no mõtlen, et märgin küll mingi brutopalga, mida tahaksin saada, aga kui märgin selle vahemikuna, siis nad ju võtavad ikka alumise otsa orientiiriks, mitte ülemise? Samas, kui panna alumine ots liiga kõrgeks, äkki ei võtagi tööle (õudsalt tahaks seda töökohta, aga samas näljapalga eest ka ei taha töötada...)

ja teine mure: kas peaksin praegusele tööandjale teatama, et kandideerin teisele töökohale? tegemist on üsna konfliktse isikuga, kardan, et võib suuri probleeme tekkida edasise töötamisega :(

kolmas mure: põhjused, miks siit ära tahan minna, on ümbrikupalk ja tööandja mittearvestamine töötajatega, ebaviisakas käitumine jne jne. kui nüüd potentsiaalne uus tööandja peaks mind vestlusele kutsuma ja küsib, mis põhjusel tahan siit ära minna, kas peaksin tõesti need põhjused üles lugema? kas võin loota, et ta ei kontakteeru ntx praeguse tööandjaga andmete kontrollimiseks?

uuh, õudukas.

1. No olenebki kui kangesti sa uude kohta kibeled ju! Arvan, et kirjuta ikka see summa mida kindlasti kätte saada tahad, muidu ehk pead jälle varsti uut kohta otsima hakkama. Samas võivad ju uues töökahas olla veel mingeid soodustusi, samas jällegi ka probleeme. Risk on ju ikka.

2. Praegusele tööandjale ei peaks sa minu arvates küll midagi ütlema. Saad uue koha, kirjutad lahkumisavalduse ja ongi kõik.

3. uues kohas vestlusel ära jumala eest vana kohta maha tegema hakka ja kindlasti ei mingeid jutte ümbriku palkadest vms. Mis mulje see sinu usaldusväärsusest siis jätaks???? oi-oi-oi!!!

jaanika, aga mis põhjuse ma siis ütlen, et tahan ära tulla sealt? lihtsalt lambist või? mingi põhjus peab mul ju olema, muidu uus tööandja arvab, et mingi minu viga on põhjustanud konflikti.

Põhjused mõtledki välja kasvõi lambist.

Ma ju ei tea sinu töökogemusi jne.

Ise rääkisin sellist juttu, et olen juba liiga kaua ühele kohale jäänud, et sooviksin proovida ka teistsuguseid võimalusi.

Et firma on väike ja tööd on vähe, aga sooviksin rohkem teha ja areneda.

Et kipuvad kaduma ametioskused, et ei tunne arengut jne.

Ütle, et eelmine koht ammendas end, et srengut ei olnud, aga sina oled selline inimene, kes paigaltammumist ei kannata.

Ütle lihtsalt, et see töö on end sinu jaoks ammendanud ning soovid edasi liikuda ja areneda.
Kindlasti ÄRA raagi eelmise tööandja kohta midagi halba, see näitaks sind halvas valguses.

Aga kui töötad küllaltki suures ja kõigile tuntud firmas ja firma edukus on üldteada, siis nagu ei kujuta keegi ette, et personaliga selles firmas käitutakse alla igasugust arvestust ja ka töötingimused on rohkem kui nigelad, palk üliväike jne. Mis siis nagu äratulemise põhjuseks tuua, keegi isegi ei usu seda, et palk üliväike jne. Rääkimata sellest, et usutaks juttu, et tahad edasiminekut ja juurde õppida, praegune firma kõigi eelduste kohaselt peaks seda kõike võimaldama. Ühesõnaga täielik ummikseis ja KOHUTAVALT peab ennast tagasi hoidma, et mitte valgustada töövestlusel praeguse firma vigu.
Aga mida siis ikkagi rääkida töövestlusel, et miks tahan vahetada töökohta, kui tõesed vastused oleksid kõik praegust firmat laimavad?

Olles ise tööandja siis saan sulle vastata enda seisukohalt!

Küsin samuti palka ja tihti sedasi, et minimaalset mille eest inimene üldse veel ennast liigutaks ja sis seda reaalses mõttes väga head palka! Üldiselt tahan teada inimese väärtushinnanguid ja pole aboluutselt seoses sellega, et kas saaks kuidai vähem maksta. Mul on juba teada palju ma talle aastas kulutusi tahan teha ja tean ka mis töötajavastu peab andma. Kui öelda vahemik siis tuleb lihtsalt selgitada ka et miks selline vahemik


Praegusele tööandjale ära kohe teata kuna nagu väidad on tegemist konfliktse inimesega. Küll aga vaata ise avalisilmi ringi (ma ei tea kellena sa töötad) kes asuks sinu asemele tööle ja keda sa soovitaks! Siis ei teki hiljem probleeme. Kui hakkab kiusam (mis on idiootus) siis võta sinineleht ja saa uee tööandjaga kokkuleppele kuidas arveldate selles perjoodis!

Ümbriku palga maksmine on selline teada tuntud asi. See ei ole ilus, kuid eks igaüks ise tea. Sa võid öelda uuele tööandjale et see palk mida sa teenid on selline raha mida ei saa nt pangale kinnitada ja sellise altkulmu pilguga. Võid ka vihjata et natuke ebameeldiv teema. uus tööandja saab aru, et sa tahad sotsiaalset kindlustatust.

Ühesõnaga ei ole tööandja koll ja paha inimene- üldiselt (nii ma usun kuna olen ise selline) tahab tööandja oma töötajatele luua parimad tingimused et na teeks tööd hästi

aitäh kõigile vastuste eest! ise oleksin hakanud vestlusel kohe üles laduma negatiivseid asjaolusid praegusel töökohal, tean siis sellest hoiduda :))

Ma ei tea, kas see "tahan areneda"-lugu nüüd kõige parem vastus on. Kui ikka intervjueerid järjest kolmekümnendat inimest, kes sulle töökohast lahkumise põhjusena nagu paberi pealt ette loeb, et töökoht oli end ammendanud, tahan areneda, bla-bla, siis ei aja enam isegi haigutama mitte.

to personaliotsija: ümbrikupalga jutt või ebameeldiva ja ahistava ülemuse jutt ei aja ilmselt küll haigutama, aga kas sellise inimese tööle võtaksid? st oled nõus mingit muud varianti äkki pakkuma?

Mul oli ümbrikupalga ja ebameeldiva ülemuse probleem. Siis töövestlusel ütlesin et mul olid "eelmises töökohas juhiga põhimõttelised erimeelsused teatud küsimustes ja me leppisime kokku et pole mõtet üksteise närve süüa"
siis selle peale öeldi alati et jah, siis on arusaadav et sellises kohas pole muidugi mõtet töötada. Siis küsiti natuke minu arusaamade kohta maast ja ilmast (st maksude maksmisest ja töötegemisest) kolmandaks küsiti et kuna ma tööle saaks tulla. Ütlesin et kasvõi homme ja siin ma nüüd olen juba peaaegu aasta.

Mis jutt see on, et ilmseid puudusi praeguses töökohas ei tohi üles lugeda? Ok, ei jäta head muljet, kui rääkida, et kolleegid on ühed maod kõik ja hirmus intriigitsemine käib, ja ülemus on närvihaige - see on selline subjektiivne tõestamatu jutt.
Aga ümbrikupalk on minu meelest küll selline asi, mida peaks avalikult taunima, fakt iseenesest, see pole subjektiivne nägemus, vaid seda kas makstakse või ei, nii et mis siis halba, kui ma ütlen, et tahan töökohta, kus makstakse ausalt makse? See oleks halb ainult siis, kui ka uus firma maksab mustalt.

Mh, tööintervjuul küsiti samuti miks töökohta vahetan ja tõin põhjuseks ümbrikupalga, kuna see oli nõme - maksti miinimumi ja ma ei saanud ka kõige elementaarsemaid asju pangaga korralikult ajada. Mind võeti tööle mainides palgasummat, aga jäeti mainimata, et kavatseti ka ise ümbrikupalka maksta, kusjuures veel hilinemistega, st et pidin ka sealt ära tulema mõne aja pärast. Nii et leidub ka väga ebaausaid tööandjaid - ta teab, et sulle ei meeldi see ümbrikupalgasüsteem ja ta jätkab seda, jättes selle mainimata. Jättes mulje, et meil on küll kõik korras.

Jah, mina seda küll pahaks ei paneks, kui eelmise töökoha sellised puudused ära mainitakse. Loomulikult ei tasu hakata kõike ja kõiki sopaga üle kallama stiilis maailm on üks s...meri ja mina lilleke seal keskel. Esita oma probleemid asjalikult ja motiveeritult ja leia oma praeguses töökohas ka häid külgi - ja keegi ei vaata sulle pahasti, välja arvatud mõni samasugune ümbrikupalka maksev tegelane. Aga kui sa ajad mingit sellist üldist mulli arengust ja ammendumisest, jätad pigem mulje, et sul on midagi varjata.
Edu töövestlusel!

aga kas võib uuele potensiaalsele tööandjale öelda, et vana ülemus ei pea lubadustest kinni (eriti, mis raha puudutab) ja jätab tihti tööle ilmumata kui on vaja midagi kardinaalset ostustada.