Kui tööl on mingi pingeline aeg, keegi süüdistab asjatult, pean midagi tõestama, olen ärritunud või pean kuulama kriitikat enda kohta - pisarad tulevad silma ja nutt tuleb kurku… hoian neid vägisi tagasi, aga kui nutt kurgus, on raske normaalselt sõnagi suust poetada. See nn nutumaik on mõnel hetkel suurem ja siis jälle väiksem ja laseb rääkida.
Tihti peale suudan ma kuulata ära, mida ma valesti olen teinud ja saan sellest aru ja teen hea meelega õigesti, aga miks mu silmad siis sellepärast nutma hakkavad??? Kuidas end kontrollida??