Töö ja koolitus
teine kõrgharidus - tasuta või tasuline?
õppur 16. juuni 2004, kl 12.49 |
Mumm 16. juuni 2004, kl 12.59 |
pooltasuline 16. juuni 2004, kl 16.23 |
a 17. juuni 2004, kl 08.13 |
kuidas saab olla pooltasuline?
tasuline on kuimaksad koolile enda õpetamise eest, tasuta kui riik maksab sinu eest (riigieelarveline koht).
igaljuhul kui oled saanud ühe haridustaseme (nt bakalaureus) tasuta, siis teine kõrgharidus samas astmes on tasuline
tasuta võimalus tekib kui on eelmise kooli lõpetamisest möödunud mingi aeg...vot täpselt ei mäleta milline see oli...3 aastat äkki?..
tasuline on kuimaksad koolile enda õpetamise eest, tasuta kui riik maksab sinu eest (riigieelarveline koht).
igaljuhul kui oled saanud ühe haridustaseme (nt bakalaureus) tasuta, siis teine kõrgharidus samas astmes on tasuline
tasuta võimalus tekib kui on eelmise kooli lõpetamisest möödunud mingi aeg...vot täpselt ei mäleta milline see oli...3 aastat äkki?..
+ 17. juuni 2004, kl 14.01 |
to + 17. juuni 2004, kl 15.12 |
ähhh 17. juuni 2004, kl 15.41 |
vaatan seda vaidlust juba mitu päeva, aga ei viitsinud sekkuda. nüüd kisub juba üle piiri, ma ei saa aru, mis asja annavad nõu need, kes midagi ei tea?!
esiteks. teise kõrghariduse tasulisus sõltub kõigepealt sellest, millal on esimene kõrgharidus saadud. kes astus esimest korda ülikooli enne 1995. aastat (kontrollige, aastaarvuga võin tõesti eksida!), selle jaoks on teine kõrgharidus igal juhul tasuta, sest enne 1995. aastat ei olnud riiklikku koolitustellimust olemaski. ja sellest, et varasemate lõpetajate jaoks on teine kõrgharidus tasuta, on ajakirjanduseski palju juttu olnud.
teiseks, kui esimest korda astuti ülikooli pärast 1995. aastat ja lõpetati (!) riigieelarvelisel kohal, siis on teine kõrgharidus tasuline. praeguse seisuga arvestatakse olukorda lõpetamise hetkel, nii et mitmed inimesed on teinud nii, et ülikooli viimasel aastal sokutanud end riigieelarvevälisele kohale, lõpetanud n-ö tasulisel kohal ja jätkanud teisel erialal uuesti tasuta kohal. nii et loeb, kas olite _lõpetamise ajal_ tasuta või tasulisel kohal.
poolelijäetud ülikoolid ei loe, põhjus samuti mitte. ükskõik, mis põhjus oli, kui lõpetanud ei ole, siis on võimalik uuesti riigieelarvelisele kohale kandideerida. sellega on mul koguni isiklik kogemus olemas.
veel. kui tegemist on tõeliselt lootustandva tudengiga, kellest ülikool on ise aktiivselt huvitatud, siis on võimalikud erandkokkulepped ja tasuta kohale võib saada ka see, kellel selleks üldise seaduse järgi õigust ei ole. aga see eeldab tõepoolest erandlikku olukorda.
punkt.
esiteks. teise kõrghariduse tasulisus sõltub kõigepealt sellest, millal on esimene kõrgharidus saadud. kes astus esimest korda ülikooli enne 1995. aastat (kontrollige, aastaarvuga võin tõesti eksida!), selle jaoks on teine kõrgharidus igal juhul tasuta, sest enne 1995. aastat ei olnud riiklikku koolitustellimust olemaski. ja sellest, et varasemate lõpetajate jaoks on teine kõrgharidus tasuta, on ajakirjanduseski palju juttu olnud.
teiseks, kui esimest korda astuti ülikooli pärast 1995. aastat ja lõpetati (!) riigieelarvelisel kohal, siis on teine kõrgharidus tasuline. praeguse seisuga arvestatakse olukorda lõpetamise hetkel, nii et mitmed inimesed on teinud nii, et ülikooli viimasel aastal sokutanud end riigieelarvevälisele kohale, lõpetanud n-ö tasulisel kohal ja jätkanud teisel erialal uuesti tasuta kohal. nii et loeb, kas olite _lõpetamise ajal_ tasuta või tasulisel kohal.
poolelijäetud ülikoolid ei loe, põhjus samuti mitte. ükskõik, mis põhjus oli, kui lõpetanud ei ole, siis on võimalik uuesti riigieelarvelisele kohale kandideerida. sellega on mul koguni isiklik kogemus olemas.
veel. kui tegemist on tõeliselt lootustandva tudengiga, kellest ülikool on ise aktiivselt huvitatud, siis on võimalikud erandkokkulepped ja tasuta kohale võib saada ka see, kellel selleks üldise seaduse järgi õigust ei ole. aga see eeldab tõepoolest erandlikku olukorda.
punkt.
seadus 21. juuni 2004, kl 16.03 |
i.r. 21. juuni 2017, kl 02.51 |
robi 21. juuni 2017, kl 10.32 |
no on alles tublid 21. juuni 2017, kl 11.56 |
tublidele 22. juuni 2017, kl 21.35 |
kui te juba nii tublid olete ja ühe kõrghariduse omandanud, kuidas te siis ei oska seadust lugeda? Kõik on reguleeritud, kui pole seaduses, siis on viide, millega reguleeritakse. Uurige ka väheke mittekohustuslikku kirjandust nagu näiteks Ülikooliseadus. Või huvipakkuva ülikooli/kõrgkooli koduleht. Naisteka foorum ei ole ainus koht, kus "tõde" selgub ja info liigub.
Lisa postitus