vaatan seda vaidlust juba mitu päeva, aga ei viitsinud sekkuda. nüüd kisub juba üle piiri, ma ei saa aru, mis asja annavad nõu need, kes midagi ei tea?!
esiteks. teise kõrghariduse tasulisus sõltub kõigepealt sellest, millal on esimene kõrgharidus saadud. kes astus esimest korda ülikooli enne 1995. aastat (kontrollige, aastaarvuga võin tõesti eksida!), selle jaoks on teine kõrgharidus igal juhul tasuta, sest enne 1995. aastat ei olnud riiklikku koolitustellimust olemaski. ja sellest, et varasemate lõpetajate jaoks on teine kõrgharidus tasuta, on ajakirjanduseski palju juttu olnud.
teiseks, kui esimest korda astuti ülikooli pärast 1995. aastat ja lõpetati (!) riigieelarvelisel kohal, siis on teine kõrgharidus tasuline. praeguse seisuga arvestatakse olukorda lõpetamise hetkel, nii et mitmed inimesed on teinud nii, et ülikooli viimasel aastal sokutanud end riigieelarvevälisele kohale, lõpetanud n-ö tasulisel kohal ja jätkanud teisel erialal uuesti tasuta kohal. nii et loeb, kas olite _lõpetamise ajal_ tasuta või tasulisel kohal.
poolelijäetud ülikoolid ei loe, põhjus samuti mitte. ükskõik, mis põhjus oli, kui lõpetanud ei ole, siis on võimalik uuesti riigieelarvelisele kohale kandideerida. sellega on mul koguni isiklik kogemus olemas.
veel. kui tegemist on tõeliselt lootustandva tudengiga, kellest ülikool on ise aktiivselt huvitatud, siis on võimalikud erandkokkulepped ja tasuta kohale võib saada ka see, kellel selleks üldise seaduse järgi õigust ei ole. aga see eeldab tõepoolest erandlikku olukorda.
punkt.