Töö ja koolitus
majanduslangus
Triin 06. november 2008, kl 20.17 |
ENE 06. november 2008, kl 20.26 |
x 06. november 2008, kl 20.28 |
iuuuuu.. 06. november 2008, kl 21.21 |
Sa, x, oled ju päris idioot, eks? kust selliseid küll sigineb, aru ma ei saa? kui ei kuku korterit vanematelt/sugulastelt, siis peaks paadi all elama või? või pidi inimene minema üürile ja raha üürileandja laenuks maksma? issand mul pole sõnu..
MUL NÄITEKS POLEGI VANEMAID, SAA ARU, JOBU!
MUL NÄITEKS POLEGI VANEMAID, SAA ARU, JOBU!
m. 06. november 2008, kl 21.21 |
nojaaa 06. november 2008, kl 21.35 |
x 06. november 2008, kl 21.50 |
Sul pole vanemaid, kelle juures elu alustades elada (?)- sotsiaalkorteri üür on väiksem, kui erakorteril ja kindlasti väiksem, kui pangalaenu kuumakse. Pealegi saavad vanemateta noored riigilt ka toitjakaotuspensionit.
Tegelikult inimene, kes elab kodus, on omandanud hariduse (ka näiteks mingisuguse kutse- keevitaja jmt), käib rahaga mõistlikult ringi, st ei joo ja larista, peaks endale vähemalt 30ndaks eluaastaks korteri suutma osta küll.
Jah, tunnistan, et sotsiaalsüsteem on Eestis mäda, aga palju siis neid inimesi on, kellel sugulasi, kellega koos elada pole? Siiski vähem, kui iga teine.
Kui võtta laen, tuleb arvestada ka oma maksevõimalustega ning ette näha ka võimalikke probleeme- töökaotus, invaliidsus jne.
Tegelikult inimene, kes elab kodus, on omandanud hariduse (ka näiteks mingisuguse kutse- keevitaja jmt), käib rahaga mõistlikult ringi, st ei joo ja larista, peaks endale vähemalt 30ndaks eluaastaks korteri suutma osta küll.
Jah, tunnistan, et sotsiaalsüsteem on Eestis mäda, aga palju siis neid inimesi on, kellel sugulasi, kellega koos elada pole? Siiski vähem, kui iga teine.
Kui võtta laen, tuleb arvestada ka oma maksevõimalustega ning ette näha ka võimalikke probleeme- töökaotus, invaliidsus jne.
kuule x 06. november 2008, kl 21.54 |
tärn 06. november 2008, kl 21.57 |
kata 06. november 2008, kl 22.05 |
x 06. november 2008, kl 22.24 |
Väike arvestus:
A
*inimene elab vanemate juures 30nda eluaastani
*lõpetab keskkooli/kutsekooli, õpib erialaselt juurde, lõpetab 22.a õpingud (võib teha osalise ajaga jooksvateks kulutusteks või kogumiseks tööd)
*läheb tööle, saab kätte vähemalt 8000 neto (olenevalt sellest kui hästi eriala omandas)
sellest annab 1500 kodusesse majapidamisse- toit ja kommunaalid.
500 läheb transpordiks ja 1000 jätab kulutusrahaks.
Järgi jääb igakuiselt 5000.
500 000 / 5 000 = 100 (kuud)
100 / 12 = 8 aastat ja 4 kuud.
Otseloomulikult tuleb vahepeal raha investeerida, et inflatsiooniga ei kaotaks, vaid pigem intressi juurde tiksuks.
B
*tegemist on sugulasteta orvuga
*leiab sotsiaalkorteri, saab riigilt erinevaid toetuseid, lõpetab keskkooli, läheb stipendiumiga ja/või kooli kõrvalt töötades ülikooli, omandab magistrikraadi 25 aastaselt.
Töökus tuleb kasuks ning oma uuel spetsialistikohal saab ta küll esimese aasta 8000 neto, aga järgmistest aastatest 15000 neto.
Elamiseks läheb teistega koos üürides 5000 krooni kuus.
Esimesel aastal koguneb 36000 krooni + intressid.
Järgmistel aastatel 480 000 + intressid.
30ndaks eluaastaks on kogunenud 516000 + intressid
Nii A kui B mõtlevad 30ndates oma korteri peale, loovad pere ostavad suure korteri või ei kohtu ning muretsevad väiksema korteri natukene halvemas asukohas. Või´ootavad ja koguvad veel natukene.
A
*inimene elab vanemate juures 30nda eluaastani
*lõpetab keskkooli/kutsekooli, õpib erialaselt juurde, lõpetab 22.a õpingud (võib teha osalise ajaga jooksvateks kulutusteks või kogumiseks tööd)
*läheb tööle, saab kätte vähemalt 8000 neto (olenevalt sellest kui hästi eriala omandas)
sellest annab 1500 kodusesse majapidamisse- toit ja kommunaalid.
500 läheb transpordiks ja 1000 jätab kulutusrahaks.
Järgi jääb igakuiselt 5000.
500 000 / 5 000 = 100 (kuud)
100 / 12 = 8 aastat ja 4 kuud.
Otseloomulikult tuleb vahepeal raha investeerida, et inflatsiooniga ei kaotaks, vaid pigem intressi juurde tiksuks.
B
*tegemist on sugulasteta orvuga
*leiab sotsiaalkorteri, saab riigilt erinevaid toetuseid, lõpetab keskkooli, läheb stipendiumiga ja/või kooli kõrvalt töötades ülikooli, omandab magistrikraadi 25 aastaselt.
Töökus tuleb kasuks ning oma uuel spetsialistikohal saab ta küll esimese aasta 8000 neto, aga järgmistest aastatest 15000 neto.
Elamiseks läheb teistega koos üürides 5000 krooni kuus.
Esimesel aastal koguneb 36000 krooni + intressid.
Järgmistel aastatel 480 000 + intressid.
30ndaks eluaastaks on kogunenud 516000 + intressid
Nii A kui B mõtlevad 30ndates oma korteri peale, loovad pere ostavad suure korteri või ei kohtu ning muretsevad väiksema korteri natukene halvemas asukohas. Või´ootavad ja koguvad veel natukene.
ciicas 06. november 2008, kl 22.26 |
no ,mis kõrgepalgaline peaks küll olema, et 30-ndaks eluaastaks tööga teenitud rha eest kort, osta? õpid ametit ülikoolis nt. ca 25-eluaastani, 5a töötad ja kort. olemas 5a-ga suudad milli või rohkem palgast kõrvale panna kui vanemate kukil elad, ajuvaba nõmedus, näita mulle 1-inime, kes seda suutnud on???
x 06. november 2008, kl 22.30 |
ciicas 06. november 2008, kl 22.32 |
x 06. november 2008, kl 22.37 |
Y 06. november 2008, kl 23.32 |
Sellist imbetsilli nagu X on annab ikka otsida. Mine targuta kuskil mujal, tõsiselt. Tuli nüüd selline tarkur välja, ise kindlasti saigi endale niimoodi elamise, ahhaahhaa. Päris elus aga võibolla istub kellegi üürikas ja tiksub seal, tuul taskutes puhumas, või siis elab ikka veel vanemate kukil.
Või kui tal tõesti peaks NII hästi minema, nagu ta siin endast muljet üritab jätta, siis on tegu ilmselt suure huiariga. Sest mina ei usu, et see X on endale elamise oma õpetuse/targutuse järgi soetanud.
Või kui tal tõesti peaks NII hästi minema, nagu ta siin endast muljet üritab jätta, siis on tegu ilmselt suure huiariga. Sest mina ei usu, et see X on endale elamise oma õpetuse/targutuse järgi soetanud.
tigu (tark ei torma) 07. november 2008, kl 00.10 |
ei usu, et x on huiar. pigem lihtsalt eluvõõras naiivne sell. nii oleks teoorias päris tore muudkui õppida, teenida ja säästa -tegelik elu on sellest väga kaugel. õppida saab, teenida saab, aga säästa sedasi ei ole parema tahtmisegi juures võimalik, usu mind. ma ei oska seda seletada, aga praktikas näed ise, x.
muide, mul üks tuttav naases just ameerikast ja rääkis, et seal olla asi hullem kui meil. et meile alles jõudvat. vaat seda ma ei usu. meil juba on. hullemaks võib, jah, minna, kuid võrrelda ameerikat - paari nähtud linna - ei usu. inimesed võõrduvad kiiresti oma keskkonnast seda enam, et ka meil majandusseis muutub praegu kiiresti. kahjuks halvemuse poole ikka. näiteks lähed rõõmsalt väljateenitud puhklusele ja kaugele reisile (näedki seal siis kerjuseid tänavail) - tagasi tulles teatab ülemus - "sorry, su teeneid ei vajata enam." sest ta nägi, et saadi ju ilma sinutagi suurepäraselt hakkama. headaega! sulg sappa.
inimesed - olge valvsad! olge oma töökohtadega ettevaatlikud ja seiske oma õiguste eest.
muide, mul üks tuttav naases just ameerikast ja rääkis, et seal olla asi hullem kui meil. et meile alles jõudvat. vaat seda ma ei usu. meil juba on. hullemaks võib, jah, minna, kuid võrrelda ameerikat - paari nähtud linna - ei usu. inimesed võõrduvad kiiresti oma keskkonnast seda enam, et ka meil majandusseis muutub praegu kiiresti. kahjuks halvemuse poole ikka. näiteks lähed rõõmsalt väljateenitud puhklusele ja kaugele reisile (näedki seal siis kerjuseid tänavail) - tagasi tulles teatab ülemus - "sorry, su teeneid ei vajata enam." sest ta nägi, et saadi ju ilma sinutagi suurepäraselt hakkama. headaega! sulg sappa.
inimesed - olge valvsad! olge oma töökohtadega ettevaatlikud ja seiske oma õiguste eest.
x-ist rääkides 07. november 2008, kl 03.47 |
x ei ole eluvõõras. ma peaksin samuti x-i juttu suureks utoopiaks kui ma ei teaks inimest, kes sedasi säästis iga kuu ja nii aastaid, lõpuks soetas elamispinna. tal oli lihtsalt eesmärk valmis, et iga kuu säästan nii ja nii palju, aasta pärast on selline summa koos jne. siis järgmine aasta. see nõuab meeletut enesedistsipliini aga on võimalik. mina kahjuks pean tunnistama, et ma pole selleks suuteline, kuid seda enam on selline toimimisviis minu jaoks imetlust väärt. väga nutikas. ja oi kui tugev iseloom peab olema. või siis peab raha kogumiseks olema kirg - nii nagu mõned koguvad marke või münte:)
muidu laenuga ostes soetatakse korter kaks korda kallimalt kui säästudega saaks. lihtsalt intressid ja muud lisad paisutavad summa kahekordseks, eriti kui on tegemist 30 aastat kestva laenuga. ma ei kritiseeri laenajaid, mõistan väga hästi põhjuseid.
muidu laenuga ostes soetatakse korter kaks korda kallimalt kui säästudega saaks. lihtsalt intressid ja muud lisad paisutavad summa kahekordseks, eriti kui on tegemist 30 aastat kestva laenuga. ma ei kritiseeri laenajaid, mõistan väga hästi põhjuseid.
jah 07. november 2008, kl 08.06 |
ka x-ga nõus 07. november 2008, kl 08.17 |
mina len kah x-iga nõus.
no ei suuda vaadata-kuulata neid noori ja lolle, kes teismelisena tite teevad ja tahavad lisaks kohe maja ja siis vinguvad, et ei saa...
alustama tuleb ikka järkjärgult: kõigepealt mingi odavam 1-toaline, siis kui see laen makstud, siis väike omafinantseering ja vana korter müüki ning ostad suurema jne. tasa ja targu ikka. ning pangalaenu võttes tuleb samuti enne kõik oma ja pangapoolsed võimalused läbi uurida-puurida. pole mõtet võtta nt annuiteetlaenu, kui võib võtta ka fiks.põhiosaga laenu. vahe võtmishetkel võib olla tõesti vaid 100 tuh, aga kui euribir aastate jooksul tõuseb (nagu ta 5a jooksul tõusnud on), või intresside vahe lausa pool milli olla laenuaja lõpuks.
ei saa aru inimestest, kes väidavad, et 20 tuh palgaga elamist ei osta. mina ei saa pootki seda kätte, aga ometi suudan oma eluasemelaenumakset maksta: lihtsalt on laen võetud vaid maja ja korteri hinna vahe suurune.
no ei suuda vaadata-kuulata neid noori ja lolle, kes teismelisena tite teevad ja tahavad lisaks kohe maja ja siis vinguvad, et ei saa...
alustama tuleb ikka järkjärgult: kõigepealt mingi odavam 1-toaline, siis kui see laen makstud, siis väike omafinantseering ja vana korter müüki ning ostad suurema jne. tasa ja targu ikka. ning pangalaenu võttes tuleb samuti enne kõik oma ja pangapoolsed võimalused läbi uurida-puurida. pole mõtet võtta nt annuiteetlaenu, kui võib võtta ka fiks.põhiosaga laenu. vahe võtmishetkel võib olla tõesti vaid 100 tuh, aga kui euribir aastate jooksul tõuseb (nagu ta 5a jooksul tõusnud on), või intresside vahe lausa pool milli olla laenuaja lõpuks.
ei saa aru inimestest, kes väidavad, et 20 tuh palgaga elamist ei osta. mina ei saa pootki seda kätte, aga ometi suudan oma eluasemelaenumakset maksta: lihtsalt on laen võetud vaid maja ja korteri hinna vahe suurune.
??? 07. november 2008, kl 09.29 |
A 07. november 2008, kl 09.50 |
einohh, hakkad depacco kontoga raha tegema ... irwirwirw. ma olen aru saanud, et see on väga moodne. ja siis hakkad teistele samasugustele koondatutele mingeid püramiidskeeme müüma (herbalife, gnld ja golden? jms mis seal kõik on).
nii saad eriti kiiresti kõikidest säästudest lahti.
X arvestused olid täiesti mööda, sest inimene kulutab rohkem kui 1000 krooni kuus söömisele (eeldame, et see 1500, mis ta vanematele andis läks kommunaalideks ja hommikusöögiks aga lõunat peab tööinimene ka sööma jne). Samuti ei käi see "näidispersoon" 10 aastat kinos, teatris, reisimas, ei osta riideid ega muud seesugust. Pmst vegeteerib...
Ja kus neid sotsiaalkortereid jagatakse, kus üürid-kommunaalid nii soodsad on?
üldiselt olen ka elanud üksi ja vanematekodus ei saanud elada (seda polnud). üür oli ühetoalises tavalises 3000 krooni, kommunaalid no ca 800. Nii et 8000 palgast ei oleks väga järele jäänud miskit kui süüa tahtsid ja talvel palitut kanda. Tänaseks on mul ka korterilaen (2 tuba, 18 vist jäänud aastaid). Õnneks ostsin siis kui ostsin (ehkki raske oli), sest täna on see korter 2-3 korda nii kallis kui siis (ehk minu ilus plaan raha koguda oleks vastu taevast lennanud).
nii saad eriti kiiresti kõikidest säästudest lahti.
X arvestused olid täiesti mööda, sest inimene kulutab rohkem kui 1000 krooni kuus söömisele (eeldame, et see 1500, mis ta vanematele andis läks kommunaalideks ja hommikusöögiks aga lõunat peab tööinimene ka sööma jne). Samuti ei käi see "näidispersoon" 10 aastat kinos, teatris, reisimas, ei osta riideid ega muud seesugust. Pmst vegeteerib...
Ja kus neid sotsiaalkortereid jagatakse, kus üürid-kommunaalid nii soodsad on?
üldiselt olen ka elanud üksi ja vanematekodus ei saanud elada (seda polnud). üür oli ühetoalises tavalises 3000 krooni, kommunaalid no ca 800. Nii et 8000 palgast ei oleks väga järele jäänud miskit kui süüa tahtsid ja talvel palitut kanda. Tänaseks on mul ka korterilaen (2 tuba, 18 vist jäänud aastaid). Õnneks ostsin siis kui ostsin (ehkki raske oli), sest täna on see korter 2-3 korda nii kallis kui siis (ehk minu ilus plaan raha koguda oleks vastu taevast lennanud).
... 07. november 2008, kl 14.14 |
Riik annab sotsiaalkorterid? Palun, kulla X, anna mulle ka teada viis, kuidas saada riigilt sotsiaalkorter? Mu mehe tädi on olnud 15a järjekorras ja alles nüüd sai Lasnamäele korteri, kus tegelt üür on ka 1700kr kuus juba......
ja koguda 5-8a raha, et korter osta? Sa oled tõesti väga väga eluvõõra suhtumisega inimene. Häbi lausa.
ja koguda 5-8a raha, et korter osta? Sa oled tõesti väga väga eluvõõra suhtumisega inimene. Häbi lausa.
x 07. november 2008, kl 14.23 |
me kõik teeme valikuid- valid uue palitu või kümme korda odavama kasutatud palitu? Valid kõige kallima tordi või odavamad karamellid?
Elu ei ole vegeteerimine, kui samaaegselt ennast harida, raamatuid lugeda (raamatukokku saab tasuta, raamatukogus saab ka internetti, filme vaadata jne), Euroopa Noored projektidega reisida, käia hääletamas, liituda erinevate riiklike mittetulundusühingutega (korporatsioonid, noortekeskused, kaitseliit), teha sõpradega koos süüa ja ehk ka korra kuus kinos/teatris käia. See ei ole üldse utoopiline- tuleb osata planeerida.
Elu ei ole vegeteerimine, kui samaaegselt ennast harida, raamatuid lugeda (raamatukokku saab tasuta, raamatukogus saab ka internetti, filme vaadata jne), Euroopa Noored projektidega reisida, käia hääletamas, liituda erinevate riiklike mittetulundusühingutega (korporatsioonid, noortekeskused, kaitseliit), teha sõpradega koos süüa ja ehk ka korra kuus kinos/teatris käia. See ei ole üldse utoopiline- tuleb osata planeerida.
x 07. november 2008, kl 14.30 |
igrek 07. november 2008, kl 14.44 |
Sellised x-sugused jutlustajad on ühed väga tüütud ja mõttetud inimesed. Tore, no nii tore, on teiste kallal vinguda! Tavaliselt tuleb välja, et neil on vanemate või sugulaste pärandatud korter või maja või muu vara (sellised tavaliselt ise jalgu alla saama ei ole võimelised - seda takistab närutamisele suunatud mõtteviis).
Ma ei poolda ka lõhkilaenamist, aga mis krdi elu see on, kui sa ei saa endale lubada asju, mida sa tahad - mitte kõike, vaid lihtsalt midagi, täita kasvõi ühe oma unistuse. Sekondändpalitu ja karamellid (mis ilmselt toovad kaasa hambaarstile tehtavad kulutused)...mis elu see on, see on tõesti vegeteerimine ju.
Moraal on see, et sellised x-d on vastikud inimesed ja võiksid parem vait olla.
Ma ei poolda ka lõhkilaenamist, aga mis krdi elu see on, kui sa ei saa endale lubada asju, mida sa tahad - mitte kõike, vaid lihtsalt midagi, täita kasvõi ühe oma unistuse. Sekondändpalitu ja karamellid (mis ilmselt toovad kaasa hambaarstile tehtavad kulutused)...mis elu see on, see on tõesti vegeteerimine ju.
Moraal on see, et sellised x-d on vastikud inimesed ja võiksid parem vait olla.
igrek 07. november 2008, kl 14.48 |
Nüüd ma nägin, mis konkreetselt x-i jutus viltu on. Nimelt ei saa igaüks lubada endale vanemate kulul liugu lasta kuni 30. eluaastani, sest sa sööd nende juures kindlasti rohkem kui 1500.-eest, lisaks kulutad vett, elektrit, jne. Sinu ausad kulud oleksid vähemalt 2 korda nii palju. Teiseks ei saa ei Tallinnas, Tartus ega Pärnus ega ka muudes linnades osta endale eluaset, ka mitte 1-toalist, 500 000.- eest.
Nii et lõpeta hämamine, valetamine ja vanemate arvel parasiteerimine, silmakirjalik oled.
Nii et lõpeta hämamine, valetamine ja vanemate arvel parasiteerimine, silmakirjalik oled.
x 07. november 2008, kl 15.39 |
igrek 07. november 2008, kl 15.48 |
Lisa postitus