jah
Aeg: 11-07-08 08:06
sellisel elul, nagu x kirjeldab, ei ole mõtet. kuiv ja mõttetu inimene. elus on palju muudki, kui pidevalt sendi pealt midagi koguda.
------------------------
teisalt: "sellisel elul ei ole mõtet. kuiv ja mõttetu elu. elus on palju muudki, kui pidevalt sendi pealt midagi pangale maksta."
------------------------
mis ma öelda tahtsin - vaadake lõppresultaati. kogudes makstakse endale, laenates makstakse pangale. väljaminek on ikka sama emotsioonitu - rutiinselt igakuine plekkimine, sendipealt arvestamine.
samas pangale makstakse lõpuks kokku kahekordselt nii suur summa kui alguses laenati. näiteks laenates 500 000, makstakse pangale tagasi kogusummana 1 000 000. ligikaudne arvutus aga umbes nii see kipub olema.
hinnad tõusevad ja langevad. poolteist aastat tagasi ei saanud 500 000 eest korralikumat korterit ei tallinnast, pärnust ega tartust. praegu saab aga selle hinna eest endale korteri lubada nii pärnus kui tartus ja järgmisel sügisel saab ka tallinnast. säästetud rahaga ostmist tuleb ajastada.
ja sellest toitjakaotuspensionist. aastal 1997 oli see 850 krooni, kindlasti ei ole see täna 400. 400 võib olla lastetoetus.
samas saan väga hästi aru, et IGAS olukorras ei ole võimalik säästa. palju on neid inimesi, kes ametlikult ei ole omakesteta ja seega tuge ei saa. kuid reaalsuses on nad siin ilma peal üksinda. sugulased ei aita ega toeta ega hooli, kuid paberi peal on kirjas jah, et näed tal on onu olemas ja igasugu muid lehma lellepoegi. tihti on ka nii, et sama pere õde/vend ei hooli ja elab üldse oma elu. sellises seisus noorel ei ole tõesti kedagi, kelle juurde kolida, nii tulebki iseseisvalt üürida ja sealt ei jää tõesti midagi säästmise jaoks. vaadake meie üürihindade ja keskmise palga suhet, sealjuures toidu hinnad praktiliselt nagu soomes, mis on euroopa kallimaid maid.
nii et jah, iga kord ei ole asi nii lihtsalt lahendatav. pealegi, et noorena koguma hakata, siis peaks keegi seda eelnevalt õpetama. paljud vanemad siis räägivad oma lastele, et hakake aga iga kuu raha kõrvale panema. mitte paljud... iseseisvalt taipab inimene tavaliselt kusagil 30-dates, et säästmisel on väärtus. aga siis on nati hilja, sest pere on juba loomisel ja laste kõrvalt nii palju ka palju üle ei jää, et elamispinna saaks.
nendel põhjustel ongi nii, nagu on. osad ei saa säästa aga tegelikult ka paljud võiksid seda teha. need, kes võiksid, ei tule selle pealegi, sest "keegi teine ju ei tee nii".