Tere!
Kui mulle on määratud 40% töövõimetust ja saan riigilt ka igakuist pensioni selle eest, kas siis võin töötada täiskohaga tööl ja saada täispalka? Või tekib mingi huvide konflikt ja pean pensioni ära lõpetama kuidagi vms?

loomulikult võid töötada, kui mõni tööandja sind tööle võtta tahab.

Täiesti tööandjaga kokkuleppe küsimus. Riik selles osas mingeid kitsendusi ei tee- tean, sest eelmisel aastal just uurisin põhjalikult, kui isa oma 80% otsustas tööle minna

Et võin siis rahulikult saada nii palka (täiskohaga töötamise eest) kui pensionit 40% töövõimetust?

Töölevõtmisega probleeme ei olnud. Tööandja vist isegi ei tea minu puudest. Nüüd tekkiski küsimus, et kas see kahest kohast raha saamine ei lähe mõne õigusaktiga vastuollu. Pärast tuleb välja, et olen varas ja mida kõike veel.

Aga tore kui ei lähe!

töövõimetuspensionäri töölevõtmine on kusjuures tööandjale kasulik - riik maksab tema eest miinimummääralt sots.maksu, praegu 1436 krooni kuus. ettevõte peab siis sellevõrra vähem riigile maksma.

Ära pabista- kõik seaduslik

nagu Alta rääkis- teavita oma tööandjat ja see saab siis sotsiaalmaksusoodustust (peab täitma vastava taotluse ja saatma Sotsiaalkindlustusametile) http://www.ensib.ee/frame_blanketid.html otsi:
Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni *.rtf *.xls

Riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kord *.doc *.pdf

inimese kartus on täiesti õigustatud. minu ema samuti ei julenud töövõimetuspensionile jääda, kuna kartis, et töökohas viltu hakatakse vaatama. noh, et õigus pikemat puhkust nõuda ja mida iganes. aga kuna palgatõendit oli vaja, siis seletaski tööandjale ära, et tahab töövõimetuspensionit selleks, et ravimeid odavamalt osta ( tal 80% töövõimetust ja igapäevased ravimid on tõesti kallid). ja pakkus samuti välja variandi, et tööandja saab vähem sotsmaksu maksta.

loomulikult võib töötada!

mul nt itimehest tuttav, kes jäi üliraske avarii tagajärjel lombakaks.
pea ja käed on ju alles. isegi tööandja ei teinud mingit probleemi sellest, kui ta avarii tagajärjel rohkem kui pool aastat haiguslehel oli, oodati kenasti tagasi ja jätkab samal ametikohal.

nii lolle seadusi pole veel välja mõeldud, mis kohustaksid noorel täie mõistusega ja pea ja kätega erialast tööd teha suutval inimesel ainult sellepärast 1300.- pensionit (samuti 40% töövõimetust) saades kodus istuda ja linnalt/riigilt lisaks toimetulekutoetust paluda (1300.- eest peret ei elata!), kui ta suudab end kenasti kargu abil tööpostile longata ja teha tööd, saada tasu ja maksta riigile makse summas, mis ületab mitmekordselt seda riiklikku pensioni. (ehk siis tema töötamine on riigile kasulikum kui kodus viibimine)

töövõimetus pension ei sega töötamast täis kohaga ja viltu sellele ka keegi ei vaata kui tervis lubab töödata
miks peakski viltu vaatama ja ega töövöimetuspensioni saaja selle võrra rikkam pruugi olla, neil on ravimid või muud tervist turgutavad protsertuurid päris kallis "lõbu"
töövõimetus pensionisaajal on ka õigus lisapuhkusele 7 kalendripäeva aastas mille maksb kinni riik

Ma mõtlesin, et see pension rohkem sellise süsteemiga, et kui 40% töövõimetust määrsatakse, siis töötadki 60% ja 40% kompenseerib siis riik. Et kui isik EI SAA töötada, siis kompenseerib riik. Aga tore, et nii on nagu teie seletasite- iga sent on arvel!

ikka pole sedasi, et töövõimetust 100% ja sa täiskohaga tööl?? Nalja teete vää?? muidugi riik kompenseerib töövõimetusega seoses ettevõttele selle osa,et ta sellise töölise oslise tööajaga või osalisele töömahuga tööd tegama võttis. Muidu ettevõtjad ei võtakski sante tööle.

sa oled vist ikka päris loll?

et kui keegi kogemata puid raiudes või saagides nt sõrme kaotab või avarii tagajärjel lonkama jääb, siis ei tohi ta sinu meelest enam täiskohaga töötada isegi juhul kui ta tööd see ei sega? on nt ooperilaulja või telediktor või raamatupidaja...

ses mõttes see süsteem muidugi lonkab, et kui töövõime on langenud ja inimene ei saa teha tööd täiskoormusega, siis on loogiline, et riik kompenseerib selle osa pensioniga. aga lonkava telediktori puhul ei tohiks töövõimetusega küll tegu olla, sest see ei vähenda tema töövõimet. see peaks hoopis olema reguleeritud puude määramisega. muuseas, mul ka üks sõbranna 100% töövõimetu, kuid ometi töötab täiskohaga ja käib selle kõrvalt veel ülikooliski.

kui määratakse 100 % s.t. ,et inmene pole töövõimeline. Kas peetakse siis arstide poolt silmas, seda, mis tööd ta enne tegi? või seda, et sellise füüsilise või vaimse puude korral ei saa tööd teha? See läheb ju reaalsusega vastuollu. KUi 100% siis ongi täiega töövõimetu.naljakad seadused, milleks siis üldse määrata 100% ,pangu 80% , ju mingi kehaosaga ikka tööd suudab teha??

Minumeelest ka lonkab. Aga olen siin uurinud seda asja pisut ja nii ongi, et kui mul 40% töötust ja riik maksab pensionit, siis võin ikkagi täiskohaga töötada ja saada täispalka. Sissetulek oleks siis justkui 140%. Väga imelik tõesti.

Kui töövõimetus on 100 prossa, võib samuti tööl käia, lihtsalt läheb tulumaks maha alates esimesest kroonist.

Aga ma siis pean kellelegi ise ütlema, et ma olen penskar? Siiamaani pole kellelegi maininud. Tegemist riigiasutusega.

pmst ei peagi, aga siis ei ole võimalik saada ka eelpoolmainitud soodustusi (nt pikemat puhkust või ettevõttel sotsiaalmaksusoodustust).

no ei maksa riik 40% palgast pensioni.
40% töövõimetutse pension sõltub seni töötatud tööstaažist, varasema elu jooksul makstud sotsiaalmaksust ja paljudest muudest tegurutest.
nt avarii tagajärjel invaliidiks jäänud mees, kellel oli ca 20a tööstaaži ja 17 tuh palk saab seda pensioni mingi 1300.-, mis on vaevu 7% tema varasemast palgast. kuus kulub aga ravimite ja taastusravi peale palju rohkem kui too pension. lisaks tohutud hambaarsti ja proteesija arved, sest peaaegu kõik hambad said koos peaga avariis kannatada.

No kurat- saan nüüd jah paljonäriks kohe- olen 100% ja käin täiskohaga tööl. Saan siis teie arust 200% sissetulekut või? Aga millise vaevaga ma ennast tööle vean, kuidas ma igal hommikul endale jala alla panen(protees), milliseid valusid ma kannatan, kui suur on minu igakuine ravimite arve? Seda ei taha nagu keegi kommenteerida, sest seda kõrvaltvaatajana ei teata ja polegi ju vaja, sest teie elud korras ja kadedus lööb välja, et keegi saab kahest kohast kohe. Ja ei tule selle riigipoolse pinsiga välja, kuna on ka 2 last koolitada ja tahaks ka vahest midagi endale lubada. Mõne arvates peaks minusugune jalatu endale käe külge panema või? Raske on, aga saab hakkama.

Vabandan kõikide eest, kes ennast puudutatuna tundsid! Ma ei mõelnud midagi halvasti. Minu mure oli selles, et kui mulle riik maksab 40% miinimumpensionit (sest mul tööstaaž puudub) ja tööandja 100%, et kas ma siis olen seaduserikkuja.

ma saan nii aru, et kui asutus, kus töötan, ei tea mu töövõimetuspensioni suurust ja saaks soodustust sel alal, siis võiksin teatada neile seda st. asutusesisese kokkuhoiu mõttes.

Võiksid teatada, saab ettevõtte maksta pisku võrra vähem sots, maksu, kah abiks praegusel ajal.
Ja sina saad siis ju kasutada oma pikendatud põhipuhkust, vaevalt see halba teeb, kui tervis on nagu on. Nende lisapäevade (7oli vist, kokku siis 35) eest maksab riik, nii et ettevõttele ei tule sellest lisakulu.

Ja minu arust võiks iga töövõimetuspensionär töötada, kui tervis ikka lubab ja keegi tööle võtab. Raha on üks teema, kindlasti hädavajalik ja esimene põhjus, aga inimene tahab ju ka olla vajalik, tunda ennast mingi kollektiivi osana, suhelda jne.

Ilma tööstaažita saab töövõimetuspensioni ainult kuni 20 eluaastani. Üle selle on vajalik tööstaaži olemasolu, nii, et töökoht on töövõimetutele hädavajalik!

seda inimest, kel töövõimetuspension on, on lihtsam lahti lasta!

Kui keegi seda veel loeb, siis ma vaidlen vastu, et kui tööstaazi ei ole, siis saab töövüimetuspensioni ainult 20 eluaastani. Minul näiteks on vanus juba 26 eluaastat aga ma saan ikka töövõimetuspensioni, mis sest mul ei ole tööstaazi. Ma ei ole isegi ametlikult tööl käinud, vaid peale kooli kohe töövõimetuspensionile.


ikka tööle Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ilma tööstaažita saab töövõimetuspensioni ainult k
> uni 20 eluaastani. Üle selle on vajalik tööstaaži
> olemasolu, nii, et töökoht on töövõimetutele hädav
> ajalik!

Ju sinu koolis käimine oli siis nn.tööga võrdsustatud tegevus. 26.eluaastani on pensioni saamiseks sellist staaži vaja vaid 1 aasta. Edasi juba rohkem

Puudega tööealise inimese toetus ja/või töövõimetuspension

Sageli on üles kerkinud küsimus, kas puudega inimesele lõpetatakse toetuse ja/või pensioni maksmine kui ta läheb tööle.

Puudega inimese toetust töötamise korral ära ei võeta. Toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada puudest tingitud lisakulutused. Seega ei ole põhjendatud toetuse maksmise lõpetamine, kui inimene suundub tööle. Vastupidi – kehtiva puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel võib töötav puudega inimene lisaks taotleda töötamistoetust. Töötamistoetus on mõeldud töötamisega seotud tegelike kulutuste (nt transpordikulud, suurem vajadus abilise või abivahendi järele jms) osaliseks hüvitamiseks.

Töövõimetuspensioni makstakse tööealisele inimesele juhul, kui tal on tuvastatud püsiv töövõimetus 40-100 protsenti. Püsiv töövõimetus määratakse tähtajaks 6 kuud kuni 5 aastat või kuni vanaduspensionieani (ent mitte rohkem kui 5 aastat). Töövõimetuspension on asendussissetulek töövõime kaotuse protsendi ulatuses. Töövõimetuspensioni makstakse ka töötamise korral, selle suurust tööleasumise korral ei muudeta.. Küll aga võib töövõimetuspensioni suurus muutuda juhul, kui korduvekspertiisi tulemusena muutub püsiva töövõimetuse protsent.

Tere mulle määrati 100%toovõimetu kas ma võin tööd teha.