Kuidas soovitaksite käituda potentsiaalsel töövõtjal, kellel on tõenäoliselt (pikki aastaid õigesti diagnoosimata jäänud) Aspergeri sündroom? Kas soovitaksite töölesoovijal seda nt intervjuul (või hiljem, kui töövõtja on konkursi edukalt läbinud ja tööle asunud) mainida ja vajadusel teile selgitada, mida see tähendab, või hoida suu selle koha pealt täiesti kinni?
Vastuste eest juba ette tänu.

kui haiges tööd ei sega, siis ei ole küll vaja reklaamida. need on isikuandmed, mida ei pea jagama tööandjaga. muidugi kui sul on näiteks puue nagu üks käsi, siis see on kohe näha, seega kõike ei saa varjata, kuid sellist haigust mina küll ei afišeeriks.

tõenäoliselt on see aspergeri diagnoos interneti põhjal ise endale pandud. ja tõenäoliselt sellel inimesel nimetatud sündroomi tegelikult pole. väga paljud sotsiaalselt kohmakad, neurootilised, introvertsed, ärevad jne inimesed kipuvad endale aspergerit diagnoosima, kuna selles on teatavat glamuuri ("autistlik geenius"). nii et soovitaks tal alustada hoopis psühhiaatrist, kes oskab määrata, kas inimese isiksuslik eripära jääb normi piiresse ja kuivõrd see võib töövõimet halvendada ja kuidas seda kompenseerida.

to imho:
Psühhiaatriga rääkisingi sellest alles eelmisel nädalal (esimest korda!) ning tema arvas, et tõenäoliselt see nõnda ongi. Ja juba arutasime ka seda töövõime halvenemise (ja võimaliku parema kompenseerimise) asja. Aga kuna see avastus v mõte minu kohta on alles nii värske, siis muidugi räägin selles psühhiaatriga edaspidi veel.
Ja ei ole psüühikahäiretes (ega üheski teises haiguses) minu jaoks mingit glamuuri!! (Mingiks geeniuseks v "geeniuseks" ei ole ma ennast ka kunagi pidanud. Ei ole vähimatki põhjust.;)) Selle koha pealt paned küll täiesti mööda ja manitsed vale isikut!!

Eestis küll ei soovita tööandjale seda öelda (eriti mitte töövestlusel!). Nendest omadustest, mis selle sündroomiga kaasnevad ja tööd mõjutavad, saab rääkida ka ilma diagnoosi laskumata (nt minu nõrk külg on ..., aga ma olen sellest teadlik ja bla bla bla).

ma ka ei soovitaks öelda, kui pole just geeniusprogrammeerija, kes eelistab kodus töötada vms. Enamik tööandjaid ei saa Eestis sellistest asjadest aru.

Vaiki nagu haud, nii või naa tekib ikka eelarvamus...

Kui sul oleks kaasasündinud nt kuues varvas- kas võtaksid selle ka töövestlusel jutuks? Milleks hakata ise vabatahtlikult oma võimalusi vähendama. Ole selline nagu oled, saad hakkama küll. Iga inimene on nagunii erinev. Peaasi, et ei tohi ise selles väikses eripäras mingit hullu puuet näha. Kogu elu oled sellega elanud, nüüd äkki on jube haigus? :) Pealegi on suur tõenäosus, et värbajad ei tea sellest sündroomist suurt midagi või on kuulnud mingeid ülepaisutatud jutte inimestest kes ei saa iseendaga üldse hakkama. Sama hästi võid siis juba üldse minemata jätta sinna..

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/aspergeri-sundroom/